Üheksa kiiret kuud südamelinnas Paides

---

Aasta 2022 algas töiselt: jaanuaris hakkas Paide linnavalitsus rakendama energiakriisi riiklikke leevendusmeetmeid. Me ei osanud prognoosida, millises töölõigus käriseb ja kuhu on vaja abipersonali juurde värvata, sestap alustasime sotsiaalosakonna töö ümberkorraldamisest. Meie muidu kaheliikmeline abitaotluste menetlejate tiim kasvas kolmeliikmeliseks. Toetuse saamiseks esitatavate avalduste voog ei vaibunud aga veel ka märtsis. Päevasele klienditeenindusele lisaks oli nende menetlemisega tööajal valmis saada võimatu ja energia hinna hüvitamise taotlusi sisestati õhtuti. Meie sotsiaaltöötajad olid väsinud.

Sõda Euroopas

Ja siis, 24. veebruari varahommikul algas sõda Ukrainas. Sõnastasin ruttu ümber oma pidupäevakõne. Kohatu oleks olnud väliaktusel linnakodanikele tavapäraselt kringli ja kiluvõileiva nautimist soovida. Eesti lipu kõrval lehvis Ukraina lipp ja kõik olid mures.

Linnavalitsuses kogunes kriisikomisjon. Püüdsime saada olukorrast ülevaate ja prognoosida tööde mahtu. Üks videokoosolek järgnes teisele, kuid kindlat riiklikku tegevuskava välja ei pakutud. Tundsime end üsna üksi.

Linnavalitsusele laekunud info Ukraina sõjapõgenike probleemidega tegelemiseks oli kohati vastuoluline. Tegevuse juhtimine tundus hüplik, kuid olukord muutus stabiilsemaks ja arusaadavamaks, kui kriisi asus juhtima politsei- ja piirivalveamet.

Järvamaa aktiivsed kaitseliidu ja naiskodukaitse liikmed korraldasid oma algatusel sõjapõgenike toomise Järvamaale ja Paide linn tegi ettevalmistusi nende esmaseks majutamiseks.

---

Noppeid linnavalitsuse grupikõnelustest

Kolmapäev, 02.03

• Päästjad andsid teada, et esmaspäeval jõuavad Järvamaale bussid 100 inimesega. Tulevad otse Poolast ega läbi pagulaskeskust.
• Kas need põgenikud paigutab öömajale riik või meie peame leidma majutuse?
• Kahju, et meil pole võimekust samalaadse keskuse avamiseks nagu Tallinnas.
• Keskuse saab luua küll, kui väga vaja. Naiskodukaitse on harjutanud evakuatsioonipunktide püstitamist.
• Hoonega pole probleemi – majutame saabujad Paide kunstikooli. Direktor on nõus.
• Paljud linnakodanikud juba küsivad, kuidas nad aidata saaksid.

Neljapäev, 03.03

• Peame kiiremas korras püsti saama 30–40 madratsit/voodit.
• Praegu tuli info, et eramajutust riik ilmselt KOV-ile ei kompenseeri.

Reede, 04.03

• Vabatahtlikud said veel ühe bussi ja räägivad juba kuni 150-st Ukraina sõjapõgenikust.
• Mitu tundi meil on jäänud? Kui homme hommikuni, siis on OK.
• Ma toon linu juurde.
• Seda ma arvangi, et tulevad niikuinii, aga kahju ka kuhugi juhuslikku kohta ööbima panna.
• Kui kunstikooli enam ei mahu, paneme noortekeskuse madratseid täis. Riik toetab ühe kuu, praegust nappi infot aluseks võttes.
• (Tõlge venekeelsest kirjast): „Tere õhtust! Ma töötan Paides ja Ukrainas on praegu sõda. Seoses sellega tahan ma siia tuua oma naise, lapse ja kaks õde. Olen väga tänulik kõikvõimaliku abi eest. Dmytro“
• Aaa, siis on veel kolm päeva aega. Jõuame küll! Nad tulevad kõik esmaspäeval umbes samal ajal.

---

Nad on kohal!

Kuuendal märtsil oli kunstikoolis kohal direktor Anneli Suits, naiskodukaitse vabatahtlikud ja esimesed vabatahtlike kohale toodud Ukraina sõjapõgenikud. Ukrainlannade meeleolu oli rusuv, naised olid kurnatud ja teadmatuses. Esimese asjana said nad pesema, naiskodukaitse jagas suppi. Inimeste meeleolu oli kõikuv ja mõned nutsid.

Mõned sõjapõgenikud olid omal käel Paidesse jõudnud juba nädalapäevad varem. Linnavalitsuses käis abivajajaid, paljud helistasid ja soovisid infot. Vormistasime isikukoode ja toimetulekutoetust, võtsime vastu kooli- ja lasteaiaavaldusi. Meie sotsiaaltöötajatest avalduste menetlejad said veelgi rohkem tööd.

Üks videokoosolek järgnes teisele, kuid kindlat riiklikku tegevuskava välja ei pakutud.

Jagasime laiali kogukonnalt annetusena saadud hügieenivahendeid ja toitu. Õla pani alla ka Uuskasutuskeskus, kust sõjapõgenikud said linnavalitsuse talongi alusel tasuta riideid valida.

Kitsaskohaks sai vene keele oskus. Nooremad ametnikud seda ei oska, kogenenumate vene keel on meie ilusas Kesk-Eesti väikelinnas roostes.

Harjumatusest päev läbi võõrkeeles rääkida tekkis väsimus, mis pani tegutsema. Nii toimus kunstikoolis 8. märtsil suur infotund. Paide linnavalitsus oli kokku kutsunud töötukassa, piirkonnapolitsei, ohvriabi, sotsiaaltöö spetsialistid, rahvastikutoimingute spetsialisti, linnasekretäri ja hariduse peaspetsialisti. Tõlkideks olid kohalikud Ukraina kogukonna esindajad. Saime koordineeritult jagada hulga vajalikku infot, teha koopiad dokumentidest, võtta avaldused kooli ja lasteaeda ning toimetulekutoetusele. Ärgitasime sõjapõgenikke koolile ja lasteaiale mõtlema, sest emadel pidi tekkima aega iseenda jaoks, et menetleda ajutist kaitset, leida töökoht ja hakata korraldama elu Eestis.

Kommunikatsioon

Paidel on Ukrainas sõpruslinn Perejaslav, kust saame alati vabariigi sünnipäeva puhul õnnitlusi. Tahtsime midagi justnimelt oma sõpruslinna heaks teha ja võtsime ühendust Punase Ristiga. Saime aga teada, et neil puudub otsetoetuste kohaletoimetamise võimekus, vaid aidatakse kogu Ukrainat, mistõttu läksidki paidelaste annetused üldiste kanalite kaudu. Tänaseks on Paide volikogu otsusega kinnitatud annetus sõpruslinna teede ja sildade korrastamiseks, kuid täpsustame veel ülekande tegemise üksikasju.

Kitsaskohaks sai vene keele oskus.

Ukrainlastega ladusamaks suhtluseks jagasime linna kodulehel ja linnavalitsuse hoonete ustel infot inglise ja ukraina keeles. Panime avaldusi vastu võtma meie vene keelt kõneleva sekretäri. Aga kõigest jäi väheseks. Ikkagi kurtsid ametnikud suure koormuse üle ja just nimelt vene keele tõttu. Võtsime tööle Paidesse saabunud ukrainlanna Lidya, kes lisaks ukraina ja vene keelele rääkis ka inglise keelt. See oli õige otsus ja nii õige inimene! Ta oli ise teinud läbi teekonna isikukood, ajutine kaitse, pangakonto, toimetulekutoetus, riideabi, suhtlus saatkonnaga. Seega oli tal noore ja krapsakana lihtne seda oma kaasmaalastele selgitada ning aidata neil oma toimetamistega järje peale saada. Pealegi koondusid ukrainlased sotsiaalmeediaplatvormi Telegram vestlusgruppi, mida Lidya haldas. Kui Lidya 18. mail tagasi Ukrainasse läks, kirjutasime temaga (ilmselt Google Translate’i abiga) juba eesti keeles:

„Tere, Piret! Lähen nädalavahetuseks Ukrainasse.“

„Tule ruttu tagasi! Ootame sind väga! Oled väga tubli!“

„Suur aitäh! Ma ei kustuta Telegrami. Kui vaja, siis kirjutan ukrainlastele.“

Aga Lidya jäi Ukrainasse.

Olme ja majutus

Järvamaa jäi mitmes plaanis ääremaaks. Kriisis olime politsei- ja piirivalveameti vaates koos Pärnu ja Saaremaaga, sotsiaalkindlustusameti jaoks aga asusime koos Tallinna ja Harjumaaga põhja piirkonnas. Polnud siis imestada, et kahte esimesse riigihankesse Järvamaa majutusasutusi ei kutsutud. Riiklikult toetatud majutus hotellides puudus, seega olime oma sõjapõgenike majutusküsimustes üksi.

Täiskasvanute keskkoolist tühjaks jäänud Paide kunstikooli klassiruumidesse majutatud sõjapõgenikud jäid annetuste toel saadud madratsitele ja vooditesse üsna kauaks. Linnavalitsus tegi üleskutse 600 tööandjale, et lahendada töökohtade ja majutuse probleeme. Üleskutse ilmus ka linna kodulehel, Facebookis ja levis suusõnal. Selle peale kogunes arvestatav kogus linnakodanikke, kes olid valmis oma kortereid või maju ukrainlaste käsutusse andma. Paljud ei soovinud isegi üüri, vaid ainult kommunaalkulude tasumist. Liigutavalt lahked inimesed elavad siin Paides!

Aga esimestele saabunutele järgnesid ikka uued ja uued ning ikka oli keegi kunstikoolis või majutus ajutiselt noortekeskuse keldris külaliskorteris.

Praegu kasutab linna toetatud majutust üheksa inimest, kellest üks viielapseline pere teeb ettevalmistusi kolmetoalisse korterisse kolimiseks. Kõik toimub Paides eraalgatuslikult, linnavalitsuse kaasabil, naiskodukaitse toel. Aga meil läheb hästi.

Esimestest saabujatest alates oleme pidanud vajalikuks tegelda inimestega individuaalselt.

Kahju ainult, et me ei julgenud võtta vastu otsust majutada Ukraina sõjapõgenikke hotelli. Tagantjärele tarkusena oleks riik selle kinni makstud. Peljates prognoosimatuid väljaminekuid, ei söandanud me seda teha. Jätkasime majutamist kunstikoolis ja inimesed töötasid vahel üle oma võimete.

Kus vähegi võimalik, otsisime paindlikke lahendusi. Kui ukrainlastel puudusid veel pangakontod, hakkas Paide linnavalitsuse finantsosakond toetusi välja maksma sularahas. Päev algaski sellega, et finantsjuht võttis välja sularaha ja päeva arenedes maksti raha põgenikele välja. Tõsi, järjekordselt oli see miski, mis suurendas meie töötajate koormust, aga tasus end kuhjaga ära, sest nii suutsime toidu ja riideabi kõrval välja makstud rahalise toetustega panna aluse sõjapõgenike kindlustunde tekkimisele.

Haridus

Esimestest saabujatest alates oleme pidanud vajalikuks tegelda inimestega individuaalselt. Paides on üks hariduse peaspetsialist. Ta teeb ära tubli töö ja leiab aega inimestega rääkimiseks. Nüüdseks oleme leidnud koostöös koolide ja lasteaedadega kõigile Ukraina lastele kooli- ja lasteaiakohad. On väga oluline, et lastel tekiks võimalikult kiiresti harjumus käia koolis, lasteaias ja suhelda kohalike lastega. Oleme seda meelt, et kevadel võetud suund võtta Ukraina lapsed kohe meie kogukonna osaks, oli õige. Tegutseme selle nimel, et laste kõrv harjuks eesti keelega, nad kohaneksid meie kommete ja kultuuriga ning vanematel oleks aega iseenda jaoks, oma mõtete korrastamiseks, oma elu järje peale seadmiseks.

Esialgu oli koolis ja lasteaias käijate kõrval üksikuid lapsi, keda vanemad sinna panna ei tihanud, kuid sügisest ei ole meil vähemalt teadaolevalt ühtegi koolikohustuslikku last, kes koolis ei käiks. Novembri seisuga on Paides koolides 74 Ukrainast pärit õpilast ja lasteaedades 17 põnni.

On väga oluline, et lastel tekiks võimalikult kiiresti harjumus käia koolis, lasteaias ja suhelda kohalike lastega.

Koolis hakkamasaamisega tekkis siiski probleeme juba alguses. Koolidel polnud kogemust, kuidas õpetada lapsi, kes ei oska eesti keelt. Hariduslike erivajadustega lastele tuli määrata tugiisikuid, osa lapsi ja peresid vajasid psühholoogi nõustamist. Paidel on siinkohal vedanud, sest Kesk-Eesti nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskuses töötab Ukraina psühholoog-eripedagoog Ljudmila. Tema professionaalset abi saavad peale Ukraina laste ka põlised linnakodanikud.

Ukraina sõjapõgenikele lasteaiakohtade tagamiseks võimaldas Paide linna volikogu 2022. aasta lõpuni need lapsed lasteaia kohatasust vabastada. Et seegi käis avalduse alusel, laienes jällegi sotsiaalosakonna tööpõld.

Kogupäevakooli paremaks korraldamiseks saime pakkuda Ukraina lastele koostöös spordiklubide ja huviringidega kuni novembrini võimalust tasuta osaleda ringitundes, nüüd tasuvad huvitegevuse eest lapsevanemad ise. Noortekeskuse suvistest tegemistest sai osa ka märkimisväärne hulk Ukraina lapsi. Koolid korraldasid metsalaagreid, seitse Ukraina noort osales töömalevas ja neli saatsime hariduslike erivajadustega laste laagrisse.

Kunstikool on ukrainlaste vastuvõttu eriliselt panustanud, seega on usaldus sealse õppetöö vastu suur. Sügisel alustas kunstikoolis eraldi Ukraina lastele mõeldud ring, et oleks koht, kus nad ennast omakeskis turvaliselt saaksid tunda.

Probleemid

Alguses oli suur takistus ajutise kaitse menetlemine Eesti neljas keskuses. Laenasime turvatoole, et pered saaksid väikelastega Rakverre või Tallinna sõita. Suurepärane, et peatselt hakkas ajutist kaitset andma ka kohalik politseijaoskond.

Kuid pärast Lidya lahkumist tagasi Ukrainasse on sotsiaalosakonnal olnud raske. Endiselt on vaja rääkida väga palju vene keeles, toimetuleku piirmäärade muutmine on kasvatanud abitaotluste menetluste arvu veelgi. Olen arvutanud, et tavakoormusega võrrelduna oli tippaegadel linnaametnike töökoormus viis korda suurem. Väga hea töö eest Ukraina sõjapõgenikega maksame meeskonnale väikeseks meeleheaks tulemustasu. Iga ülekoormust aga raha ei heasta. Praegu on meil kahjuks töövõimetuslehele jäänud tööstressiga töötajaid. Vajaduse korral suuname töötajaid psühholoogi vastuvõtule ning oleme võtnud plaani luua töötajatele supervisiooni võimaluse, nagu on seda juba tehtud koolides.

Olen arvutanud, et tavakoormusega võrrelduna oli tippaegadel linnaametnike töökoormus viis korda suurem.

Õpetajate vaimne ülekoormus on omaette teema. Leian, et riik peab panustama rohkem tavakoolide õpetajate toetamisse. Kirjutasin ka Tallinna Ukraina kooli, palusin toetust ja nõu õppematerjalide ning metoodiliste soovituste kohta. Kahjuks ootan vastust siiani. Aga olen seda meelt, et kui riiklikult on moodustatud ühte omavalitsusse säärane kompetentsikeskus, siis sinna kogunenud oskusteavet peab jagama kõigi õpetajatega, kes tegelevad Ukraina lastega.

Edu pant on tugev kogukond

Sõja alguses hakkasime otsima võimalusi pidada Paides venekeelseid jumalateenistusi. Asi hakkas liikuma tänu siseministeeriumi nõunikule Ringo Ringveele. Meiega võttis ühendust Eesti apostliku-õigeusu kiriku preester Roman Tõnisson. Linnavalitsuses toimunud kolmepoolsel kohtumisel oli rõõmuga oma õlga alla panemas ka EELK Paide Püha Risti kirik. Esimene venekeelne jumalateenistus toimus paasapühade ajal ja kirik oli ukrainlasi täis. Edaspidi on venekeelsed jumalateenistused toimunud regulaarselt. Selle eest täname Eesti apostlikku-õigeusu kirikut ja EELK Paide Püha Risti kirikut. Raskel ajal on hingetugi tähtis ja vähim, mida kogukond pakkuda saab.

Paljudel inimestel ongi õnnestunud siin sisse elada, endale töö- ja elukoht ning uusi sõpru leida just kogukonna toel. Paidel puudusid vabaühendused, kes oleksid linnavalitsust töös Ukraina sõjapõgenikega toetanud. Meie suurim edulugu ja trump on kogukond: linnaametnikud, allasutuste juhid, vabatahtlikud linnakodanikud. Nende toe ja abita poleks me seda kõike suutnud teha. Suur aitäh, armas Paide rahvas!

Artikkel ilmul ajakirjas Sotsiaaltöö nr 4/2022