Sotsiaaltöö

2022. aasta veebruaris lahvatanud täiemahuline sõda Ukrainas sundis miljoneid inimesi jätma maha oma kodud ja otsima turvalisust teistes riikides. Eesti oli üks neist riikidest, kus loodi kiiresti süsteem, et pakkuda saabujatele ajutist peavarju ja esimest tuge. Milline oli Ukraina sõjapõgenike elu lühiajalistes majutuskohtades? Kuidas aitasid psühhosotsiaalse kriisiabi teenused neil kohaneda ja uue eluga alustada?

Alates 2022. aastast on Eestisse saabunud tuhandeid Ukraina naispõgenikke, kelle kohanemist takistavad keelebarjäär, töö- ja pereelu ühitamise raskused ning sooline ebavõrdsus. Mõttekoja Praxis ja Ukraina naiste korraldatud uuring tõi esile peamised probleemid, nagu dokumentide viivitused, tööturule pääsemise takistused ja ebapiisav tugi. Artikkel käsitleb neid murekohti ja pakub lahendusi, kuidas saaks Eesti põgenikke paremini paremini toetada.

Õppetöö osana valminud taskuhäälingu saated pakuvad värskeid mõtteid sotsiaaltööst rändetaustaga inimestega, kus on oluline dialoog ja vastastikune õppimine.

Artikkel tutvustab uuringut, kus vaadeldi, mis ootused on sisserändajatel ja koolitajatel sotsiaaltöötaja kultuurilisele kompetentsusele ning kuidas mõtestatakse rändekogemuse rolli sisserändaja elus.

Sõda Ukrainas on toonud esile saatjata alaealiste välismaalastega seotud probleemid nii sotsiaalkindlustusameti kui ka kohaliku omavalitsuse vaatenurgast. Artiklis analüüsitakse juhtumeid praktikast, et tuua välja murekohad ja head kogemused.

Nii meie kui ka Põhjamaade head kogemused näitavad, et kogukonna kaasamine on väga oluline positiivsete kontaktide loomisel ja sedakaudu lõimumisel.