Tööalase rehabilitatsiooni teenuse olulised muudatused

---

Töötukassa hakkas hindama töövõimet ja osutama tööalase rehabilitatsiooni teenust (TRT) 2016. aastal, kui jõustus töövõimereform. Töövõime hindamise eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada sissetulek (töövõimetoetus). Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on valmistada inimest ette tööle (õppima) asumiseks, toetada tööotsinguid ja pakkuda tuge töökoha säilitamiseks.

Tööalasele rehabilitatsioonile suunatakse inimene siis, kui tema mured töölesaamisel, töötamisel või õppimisel on komplekssed ja olukorra lahendamiseks ei piisa tervishoiu-, sotsiaal- või tööturu üksikteenustest. Oluline on ka inimese enda valmisolek tööelus muutusi teha.

Tööalase rehabilitatsiooniga saame õpetada oskusi ja toetada inimese kohanemist tervisest tulenevate piirangutega, mis töötamist või õppimist takistavad.

Rehabilitatsioonispetsialistid annavad nõu terviseseisundiga sobiva töö kohta, arendavad ja õpetavad vajalikke oskusi ning töövõtteid, toetavad töökohal tööülesannete täitmisel nii, et inimene oma tervist ei kahjustaks. Hinnatakse ka abivahendite ja töökeskkonna kohandamise vajadust ning nõustatakse tööandjat inimese töökoha ja tööülesannete kohandamiseks. Oluline on mõista, et tööalase rehabilitatsiooniga ei saa otseselt parandada inimese terviseseisundit ega asendada taastusravi, vaimse tervise vm tervishoiuteenuseid. Küll aga saame õpetada oskusi ja toetada inimese kohanemist tervisest tulenevate piirangutega, mis töötamist või õppimist takistavad. Siinjuures on oluline inimese, tema pere, juhtumikorraldaja ja teenuseosutaja koostöö.

Töövõime hindamine ja rehabilitatsioon on rohkem seotud

Töövõime hindamise kokkuvõte koondab olulise info selle kohta, mille tõttu inimese töövõime on piiratud. Näiteks on seal kirjas, kui suuri raskusi on inimesel liikumisel, käelistes tegevustes, enda eest hoolitsemisel, suhtlemisel, info vastuvõtmisel, ohu tajumisel või muus tegevuses. Ekspertarst annab töövõime hindamisel ka esmased soovitused sobivate või ebasobivate töötingimuste kohta. Töövõime hindamine hõlmab nii inimese enesehinnangut kui ka meditsiiniliselt kinnitatud infot, mis on edasises rehabilitatsiooniprotsessis väga oluline.

Varasema taustainfo kasutamine vähendab vajadust ka samasisulist infot inimeselt uuesti küsida.

Juhtumikorraldaja arvestab inimese tööalasele rehabilitatsioonile suunamisel töövõime hindamisel kogutud infot, st andmeid, mis on töötukassal juba olemas, ja sellest lähtub ka teenuseosutaja, kes saab kavandada vajalikud sekkumised. Töövõime hindamise kokkuvõte, rehabilitatsioonivajaduse hindamise kokkuvõte ja kliendi taustainfo edastatakse teenuseosutajale. Nii saab tööalase rehabilitatsiooniga leevendada piiranguid, mis inimese töötamist või töölesaamist (õppimist) takistavad. Varasema taustainfo kasutamine vähendab vajadust ka samasisulist infot inimeselt uuesti küsida.

Sidudes töövõime hindamise ja tööalase rehabilitatsiooni, saab leevendada tuvastatud töövõime piiranguid ning saavutada, et tööalase rehabilitatsioonis keskendutakse otseselt tööle asumise toetamisele, mis on selle tööturuteenuse eesmärk.

Andmeid vahetakse X-tee kaudu

Alates 1. maist vahetab töötukassa teenuseosutajaga oluliselt rohkem eriliigilisi andmeid klientide töövõime ja vajaduste kohta. Seetõttu võtsime kasutusele X-tee andmevahetusteenused. See tähendab, et asutus, kes on töötukassa partner tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel, peab kasutama turvalist infosüsteemi, mis võimaldab andmete vahetust X-tee kaudu. X-tee teenuste kasutamine on ka riigi esimene valik, sest tegemist on turvalise, kiire ja mugava andmevahetusteenusega.

See on oluline digisamm tööturuteenuste (ning laiemalt ka sotsiaalteenuste) osutamisel: tööalane rehabilitatsioon on esimene sotsiaalteenus, kus andmevahetus riigi (kui teenuse rahastaja) ja erasektori teenuseosutaja vahel toimub X-tee kaudu.

Digiandmevahetuse abil saame oluliselt vähendada andmete käsitsi sisestamist infosüsteemi.

Paljud tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajad kasutasid infosüsteeme (nt Reha.ee, eKliinik, Salbos, Heda/Ester, Tallinna sotsiaalhoolekande infosüsteem) juba varem, kuid oli ka asutusi, kelle jaoks oli see suur uuendus. Oli ka neid teenuseosutajaid, kes infosüsteemi kasutamise nõude tõttu koostöö töötukassaga peatasid. On selge, et nii suurte muudatustega kaasneb esialgu mõningane ebamugavus ja infosüsteemi kasutamine vajab harjumist, kuid digiandmevahetuse abil saame oluliselt vähendada andmete käsitsi sisestamist infosüsteemi, mida teenusosutajad ja juhtumikorraldajad pidid varem korduvalt tegema. Turvaline andmevahetus tagab sujuvama teenuse kliendile, juhtumikorraldajatele ja rehabilitatsioonispetsialistidele.

Kasutusele võeti RFK

Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) kasutuselevõtt on sotsiaalministeeriumi strateegiline tegevussuund. Aastast 2023 on RFK ametlik sotsiaal-, tervise- (ja töö)valdkonnas kasutatav klassifikaator Eestis. Selle abil on võimalik dokumenteerida erisuguseid terviseseisundiga seotud piiranguid inimese tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemisel (sh tööelus), tema keskkonnas ning keha funktsioonides ja struktuurides. Samuti on võimalik dokumenteerida hõlbustavaid tegureid, mis inimese igapäevast toimetulekut toetavad (nt abivahendite kasutamine, toetavad peresuhted vm). Hindamistulemuste dokumenteerimine standardkujul võimaldab omakorda (osaliselt) asendada kirjeldavaid hinnanguid inimese olukorra ja sekkumiste tulemuste kohta, mille analüüsimine ja ajas jälgimine ei ole võimalik. Samuti aitab RFK ühtlustada hindamise põhimõtteid erinevates protsessides ja teenuse etappides.

Alates 1. maist 2023 on juhtumikorraldajatel ja teenuseosutajatel kasutusel on uued standardseeritud küsimustikud ja hindamistulemusi dokumenteeritakse RFK alusel.

Ka RFK kasutamisel on töötukassa Eestis esirinnas. Kui kasutame RFK-d läbivalt (töövõime hindamisel, teenuse vajaduse hindamisel, rehabilitatsioonimeeskonnas eesmärkide seadmisel ja tulemuste hindamisel), on inimesele korraldatud hindamiste, eesmärkide, sekkumiste ja tulemuste seosed nähtavad ning jälgitavad. See aitab vähendada hindamisega seotud dubleerimist, sihitada abi ja hinnata ka sekkumiste tulemusi kvantitatiivselt.

Alates 1. maist 2023 on juhtumikorraldajatel ja teenuseosutajatel kasutusel uued standardiseeritud küsimustikud ja hindamistulemusi dokumenteeritakse RFK alusel. Loodame, et neid andmeid saab tulevikus kasutada ka teistes valdkondades, mis tegelevad inimese toetamisega.

RFK kasutamine laiemalt, valdkonnaüleselt, on vajalik selleks, et inimese funktsioneerimisvõimega seotud info oleks dokumenteeritud ühetaoliselt (nii tööhõive- kui ka sotsiaalvaldkonnas) ning saaksime jälgida muutusi, mis inimese funktsioneerimises aja jooksul toimuvad. RFK-d on vaja andmete ühetaoliseks dokumenteerimiseks, mõistmiseks, vahetamiseks ja analüüsimiseks ning sekkumiste tulemuslikkuse hindamiseks.

Teenuse protsess on kiirem ja lihtsam

Infosüsteemide ja X-tee andmevahetusteenuste kasutuselevõtt võimaldas muuta teenuse protsessi lihtsamaks ja alates 1. maist 2023 saab inimene kiiremini teenusele. Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik tööturuteenus inimestele, kes vajavad kompleksset tuge töölesaamisel, tööl püsimisel või õppimisel.

Uued hindamisküsimustikud täidavad oma eesmärki, töötukassa ja teenuseosutajate andmevahetus toimib ning teenusele suunatud klientide arv on võrreldes 2022. aasta sama ajaga suurenenud.

Soovime, et inimene, kes tööalase rehabilitatsiooni teenust kasutab, saaks abi kiiresti ja mugavalt ega ei peaks korduvalt andma samasisulist infot oma piirangute kohta (mis on riigile ja teenuseosutajale juba teada) ning töötukassa ja teenuseosutaja taustategevus oleks kiire, sujuv ja turvaline. See on ka kvaliteetse ja isikukeskse teenuse osutamise eeldus ning teenuseosutaja saab rohkem keskenduda inimesele ja tema olukorrale.

Kuidas muudatustega on läinud?

Muudatuste jõustumisest on möödunud ligi seitse kuud ja kokkuvõttes saab öelda, et suures plaanis on nende ellurakendamine läinud kenasti: uued hindamisküsimustikud täidavad oma eesmärki, töötukassa ja teenuseosutajate andmevahetus toimib ning teenusele suunatud klientide arv on võrreldes 2022. aasta sama ajaga suurenenud.

Oleme töötukassas analüüsinud nii juhtumikorraldajate kui ka teenuseosutajate tööd, korraldanud seminare ja koolitusi, pakkunud individuaalset tuge. Jätkame seda ka edaspidi. Julgustame teenuseosutajaid töötukassa poole pöörduma, kui on küsimusi või muresid. Kindlasti on ka edaspidi vaja RFK kasutamise koolitusi, mille pakkumisega jätkab tervise arengu instituut.

Mudatuste jõustumist analüüsides oleme teinud mõned järeldused.

1. Kuigi infosüsteemide kasutamise ja andmevahetusega on olnud väikesemaid tehnilisi tõrkeid, on mured kiiresti lahendatud. Tulevikus tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata teenuseosutajate infosüsteemide kasutajamugavusele.
2. Hindamistulemuste analüüs näitab, et RFK kasutamine muudab tööalase rehabilitatsiooni hinnangud selgemaks ja konkreetsemaks ning aitab keskenduda töötamisega seotud piirangutele ning võimalustele. Lisatud selgitused aitavad kliendi olukorda mõista ja probleemi avada.
3. Teenuseosutajad lõimivad töövõime hindamise andmeid tööalase rehabilitatsiooni tegevuskavadesse ja tegelevad töötamist takistavate piirangutega. Varasema info taaskasutamine aitab vähendada hindamisega seotud dubleerimist ja võimaldab rohkem panustada kliendi töövõime arendamisse.
4. RFK-d saab kasutada koos muude rehabilitatsioonimetoodikate või hindamisvahenditega, näiteks edukalt kombineerida CARe metoodikaga. Samuti näeme positiivset suundumust, et teenuseosutajad kasutavad järjest rohkem erinevaid standardiseeritud hindamisvahendeid, mis aitavad muuta hindamistulemusi täpsemaks ja konkreetsemaks.
5. RFK kasutamine loob rehabilitatsiooni tegevuskavale selgema struktuuri: milliste piirangutega, kuidas ja milliste spetsialistide osalusel on vaja tegeleda, et konkreetsed eesmärgid saavutada. Tegevuskavad on mitmekesised, planeeritud sekkumised aitavad kliendil olla töös aktiivsem.
6. RFK kasutamine „sunnib“ rehabilitatsioonispetsialiste tegema varasemast rohkem omavahel koostööd: nii vajaduste hindamisel (asjakohaste RFK koodide ja määrajate valikul), mõõdetavate eesmärkide seadmisel, sekkumiste kavandamisel kui ka tulemuste hindamisel. See on paljudele rehabilitatsioonimeeskondadele õppimise ja arengu protsess.
7. Hindamine on senisest enam lõimitud teenusesse, klient on selles protsessis kaasatud ja toetatud.
8. RFK võimaldab hinnata tööalase rehabilitatsiooni tulemusi konkreetsete näitajate abil: nii üldeesmärgi ja alaeesmärkide kui ka saavutatud muutuse osa.
9. Klientide vajaduste ja teenuse tulemuslikkuse analüüsimine võimaldab tulevikus kujundada teenuse sisu.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et 2023. aasta mais jõustunud muudatused olid suured – need hõlmasid nii tööalase rehabilitatsiooni teenuse protsessi, korraldust kui ka sisu ja olid märkimisväärsed nii juhtumikorraldajatele kui ka teenuseosutajatele. On selge, et uute tööviiside, andmevahetuse ja RFK kasutamisega harjumine võtab aega ja see on paratamatu! Nii juhtumikorraldajad kui ka teenuseosutajad vajavad ikka tuge. Siiski loodame, et ühetaoline standardiseeritud dokumenteerimisviis ja samad hindamispõhimõtted aitavad edaspidi kaasa paremale teineteisemõistmisele ja kvaliteetsema teenuse tagamisele. See on aga oluline, et inimesed, kes tööalast rehabilitatsiooni kasutavad, saavad tõhusat abi tööturule naasmisel.

Loe ka artiklit „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni valdkonnaülene rakendamine".