Ajakirja Sotsiaaltöö mainumber: kogukondade arendamine ja sotsiaaltöö
Mitmed Sotsiaaltöö mainumbri (2/2023) artiklid on ühel või teisel moel seotud kogukonnaga, tuues välja võimalusi, kuidas kogukond saab luua heaolu, olla sotsiaaltöö korraldajate partner ning toetada abivajajaid.
Numbrile on kirjutanud eessõna vabatahtlike seltsiliste programmi ekspert Eha Paas.
Persooniloos jagavad häid kogemusi aasta kohaliku omavalitsuse tiitli pälvinud Keila linna sotsiaaltöötajad Riina Sippol, Piia Peterson ja Liina Kõiv.
Uurimused ja teoreetilised artiklid
- Tervise Arengu Instituudi spetsialistide artiklist saab värskete uuringute põhjal ülevaate uimastite tarvitamise põhjustest ja levimusest ning abivõimalustest.
- Asgeir Falch-Eriksen (Oslo Metropolitani Ülikool) selgitab inimõiguste tähendust sotsiaaltöö professioonile ja nende rakendamist praktikas.
- Maarja Krais-Leosk uuris magistritöös raske ja sügava intellektipuude ja harvikhaigusega last kasvatavate perede olukorda ning toetusvajadust.
- Peatoimetaja Merike Sisask tutvustab vaimsele tervisele ja heaolule pühendatud inimarengu aruannet.
- Merle Linno (Tartu Ülikool) mõtiskleb rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva moto „Väärtustame mitmekesisust, viies ellu sotsiaalseid ühisalgatusi“ ainetel.
Sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö korraldus
- Heleri Reinsalu sotsiaalministeeriumist tutvustab „Heaolu arengukava 2023–2030“. Kolmest arengukava alaeesmärkidega seotud tegevussuunast on ka eraldi artiklid:
- Suuremale abivajajate hulgale ukse avavast uuest ohvriabiseadusest kirjutavad Kaire Tamm, Andrei Liimets ja Kati Mäesaar sotsiaalkindlustusametist.
- Kohalike omavalitsuste rubriigis on intervjuu Kirke Kübarsepa ja Maie Puusepaga Kohtla-Järve linna sotsiaaltöö eripäradest.
- Ülevaate saab ka sotsiaalkindlustusameti toe võimalustest kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele: mentorlus, nõustamisteenused jm.
Kogukondade arendamine
Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava üliõpilased ja vilistlased tootavad praktilisi näiteid, kuidas kogukonna võimalusi sotsiaaltöös ja inimeste heaolu suurendamiseks ära kasutada.
- Kertu Kesküla ja Kadi Kass kirjutavad vabatahtlike kaasamisest ja avaliku sektori partneriteks olevate kogukondade sidususe tugevdamisest.
- Janika Hango annab ülevaate kogukonna toest uussisserändajate kohanemisel ja lõimumisel.
- Hannes Rohtsalu ja Kadi Kass tutvustavad praktikakogukondade võimalusi.
- Kristi Randla ja Ida Joao-Hussar avavad kogukondade rolli elanikkonnakaitses.
- Maarja Võrk uuris tegevusjuhendajate kui kogukonnas taastumise toetajate tegevust, artikli kaasautor on juhendaja Dagmar Narusson.
Tutvustatakse ka kahte kogukonnatööga seotud magistriõppekava: „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ Tartu Ülikoolis ning „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“ Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis, artiklite autorid Merle Linno ja Tiina Tambaum.