Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Sotsiaalvaldkonna tööjõud, pädevus ja väärtustamine

Korraldus

Rahvastiku vananemine ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ootus tekitavad vajaduse suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide arvu ning täiendada nende teadmisi.

Meeli Tuubel
Meeli Tuubel
sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik

Heaolu arengukavas 2023–2030 on välja toodud, et sotsiaalvaldkonna üks probleem on kvalifitseeritud tööjõu puudus hoolekandes. Tööealise elanikkonna vähenemine ja konkurents piiratud tööjõu pärast muudab kõnealuse probleemi järjest teravamaks.

Tööjõu puuduse leevendamine

Sotsiaalministeerium on võtnud suuna suurendada lähiaastatel sotsiaaltöö valdkonnas uudsete tehnoloogiliste lahenduste osa, näiteks laiendada kaugnõustamise või tervisliku seisukorra seire võimalusi. Andmete ristkasutus, infosüsteemide ühildamine ja valdkondade vaheline andmevahetus lihtsustaks märgatavalt sotsiaalvaldkonna spetsialistide tööd, kuid nõuab ka nende digipädevuse arendamist.

Sotsiaalministeerium on võtnud suuna suurendada lähiaastatel sotsiaaltöö valdkonnas uudsete tehnoloogiliste lahenduste osa.

Tehnoloogia areng aitab küll kaasa efektiivsuse tõusule sotsiaalteenuste osutamisel, kuid lähiajal siiski ei vähenda tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadel, sest tehnika ei asenda suhtlust ja sooja puudutust. Järjest komplitseeritumad probleemid eeldavad spetsialistide paremaid teadmisi ja läbipõlemise ennetust. Töö abivajajatega on stressirikas, vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu on valdkonnas suur personalivoolavus. Tööealise elanikkonna vähenemine mõjutab paratamatult ka sotsiaalsektori tööjõudu. Lähiaastail on üha enam vaja arutada ka selle üle, kuidas teadlikult ja nutikalt kaasata võõrtööjõudu, nagu teised riigid on sotsiaal- ja tervisevaldkonna tööjõu puuduse leevendamiseks teinud.

Sotsiaalvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse 2021. aasta uuring OSKA prognoosib töötajate vajaduse suurenemist sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel 2030. aastaks ligikaudu 20%, arvuliselt ligi 3000 uut töötajat. Enim on järgmisel viiel kuni kümnel aastal puudu hooldustöötajatest. Hoolekande- ja tervishoiusektorisse oodatakse 1000–1200 uut hooldustöötajat. Hooldustöötaja ametikohalt lahkub ligi 1000 inimest aastas, väljaõppinud hooldustöötajaid kaotatakse konkureeriva palgatasemega kaubandus- ja teenindussektorile (Pihl ja Krusell 2021).

Enim on järgmisel viiel kuni kümnel aastal puudu hooldustöötajatest.

Aastal 2023 jõustub hooldekodukoha rahastamise muudatus, millega avalik sektor võtab hooldekodu kohatasust kanda hoolduspersonali tööjõukulud. Seni suuremas osas inimese enda ja ülalpidajate hooleks jäetud hinnatundlikule teenustasule annab avaliku sektori raha lisandumine võimaluse tõsta hoolduspersonali palku. Hoolduspersonali töökoormust aitab leevendada suhtarvu kehtestamine abistatavate arvule töötaja kohta. Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi 2021–2027 rahastuse abil on kavas 2,6 miljonit eurot suunata pikaajalise hoolduse tööjõu kvalifikatsiooni parandamisele ja uute töötajate koolitamisele, koolitatud saaks 2000 hooldustöötajat.

Pädevus ja tunnustamine

Tööturu uutele vajadustele peavad vastama ka sotsiaalvaldkonna erialade taseme- ja täiendusõpe. Kvaliteediootus eeldab sotsiaalvaldkonna erialade kvalifikatsiooninõuete ühtlustamist, ka tuleb parandada valdkonna juhtide teadmisi ja oskusi ning kehtestada teenust osutavate asutuste juhtidele kvalifikatsiooninõuded. Järgnevatel aastatel on suund õppekavade, õppe sisu ning kutsestandardite nüüdisajastamisele ja koolitussüsteemi arendamisele. Šveitsi ja Eesti koostööprogrammis suunatakse 8,2 miljonit eurot sotsiaalvaldkonna õppekavade täiendamisele, täiendusõppesüsteemi väljatöötamisele ning sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate tugisüsteemi ning valdkonna innovatsiooni toetamisele.

Sotsiaalvaldkonnas töötamine peab olema ühiskonnas väärtustatud. Lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaid on oluline tunnustada kui eriala tippspetsialiste. Eelduse selleks loob erialase kõrghariduse ja kutse nõue.

Sotsiaalvaldkonnas töötamine peab olema ühiskonnas väärtustatud.

Töötajate huve esindavad kõige paremini erialaorganisatsioonid, kes on valdkonnas muutuste esilekutsumisel võrdväärsed arutelupartnerid. Töötajate huvikaitses ja tunnustamises on riigile strateegiline partner Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. Sotsiaalministeerium premeerib igal aastal tunnustusüritusel sotsiaalvaldkonna parimaid töötajaid, asutusi ja ettevõtmisi. Kavas on tegutseda selle nimel, et tõsta sotsiaalvaldkonnas õppimise ja töötamise mainet.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2023.

Loe ka „Heaolu arengukava 2023–2030“ tutvustavat artiklit.

Viidatud allikas

Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda.Details