Värske inimarengu aruanne: vaimset heaolu loob igapäevane elukeskkond

---

Alternatiivsete meediarubriikide pärusmaaks olnud tabuteemast on saanud tõsiseltvõetav peavooluteema. Uue valitsuse koalitsioonileppes on vaimse tervise jaoks lausa eraldi peatükk ja esimest korda on Eestis olemas vaimse tervise tegevuskava, millele on arvestatav rahastus.

Mida olulist ühiskonna jaoks on lisada sellel 380 lehekülge paksul, kuid hästi struktureeritud ja selgete sõnumitega raamatul, mida on kaks aastat ühistööna kirjutanud Eesti 71 sotsiaal-, käitumis- ja terviseteadlast? Äsjases aruandes vaadeldakse vaimset tervist ja heaolu laiemalt ning varasemaga võrreldes vähem häirekeskselt. Häirekeskne statistika on olnud üks põhjusi, miks eeldatakse vaimse tervise seotust eelkõige tervishoiuvaldkonna ja raviga. EIA-s on rõhuasetus ennetusel ja elukeskkonnast (füüsiline, suhte- ja digikeskkond) ning eluviisivalikutest tulenevatel mõjuteguritel.

Parem elukvaliteet ja vaimne tervis

EIA sissejuhatus algab tõdemusega, et Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, kus inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Ühiskonnas esineb siiski palju ebavõrdsust ja sellest tulenevat haavatavust näeme ka EIA-s kasutatud andmetes. Samuti on fakt, et elame ebakindlal globaalsete kriiside ajastul. Kriisitingimustes on ühiskonna toimimiseks üha enam vaja toetada inimeste vaimset heaolu ning ise- ja koostoimimise võimet.

EIA avapeatükis antakse ülevaade Eesti inimeste vaimsest tervisest ja heaolust 21. sajandil: eluga rahulolust, edukusest, stressist, vaimse tervise probleemidest ning sekkumistest.

Igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve.

Aja jooksul on üldine eluga rahulolu Eestis kasvanud ja vaimse tervise mitme näitaja poolest oleme võrdluses Euroopa teiste riikidega pigem „tubli keskmik“. Kõrvuti sellega näeme vaimse tervise probleemide suurenemist, mis on eriti murettekitav teismeliste ja noorte täiskasvanute hulgas. Vaimse tervise probleemide sagenemine annab küll ühiskonnale märku reageerimisvajadusest, kuid sõnumil vaimse tervise häirete levimuse suurenemise kohta on ka positiivsem pool – see võib tähendada häbimärgistatuse vähenemist, suuremat teadlikkust vaimsest tervisest ning julgust probleemide korral abi otsida.

Nagu on näidatud EIA teises peatükis, on inimese elukaare kõigis etappides tervist toetav eluviis – piisav uni, mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, uimastite mittetarvitamine – seotud parema vaimse heaoluga. Seejuures võib nende osiste mõju (nii positiivne kui ka negatiivne) kuhjudes mitmekordistuda. Eluviisivalikud omakorda pole pelgalt individuaalne käitumisvalik, vaid sõltuvad suuresti võimalustest, nii sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest kui ka elukeskkonnast, näiteks ruumiplaneerimisest, looduslähedusest, lastel ja noortel vanemlikust eeskujust, vanemaealistel sotsiaalsest ja füüsilisest kaasatusest ühiskonnaellu.

Suhtekeskkond kui vaimse heaolu tugi

EIA kolmandas peatükis näeme, kui oluline on mis tahes vanuses inimeste elus vaimset heaolu soosiv psühhosotsiaalne ehk suhtekeskkond ning vajadus kujundada see vaimset heaolu toetavaks. Lastele ja noortele on esmatähtis stabiilne ja turvaline kodu- ning koolikeskkond. Noorte täiskasvanute vaimset heaolu toetab soodsas keskkonnas hariduse omandamine ja tervislik eluviis. Täisealistele on väga suure mõjuga stabiilne töökeskkond ning töö- ja eraelu tasakaal. Vanemaealised saavad oma vaimsele heaolule tuge eelkõige perekonnalt, aga ka kogukonda kaasatusest laiemalt. Lisaks toetab põlvkondade kontakti hoidmine vaimset tervist ja heaolu varasest lapsepõlvest kuni kõrge eani.

Digikeskkonnast saab lähemalt lugeda EIA neljandast peatükist. Digitehnoloogiaid oma igapäevaellu lõimides peame arvestama, et ööpäeva peab lisaks veebis tegutsemisele mahtuma ka piisav toit, liikumine ja uni. Digikeskkond on loonud palju uudseid võimalusi heaolu kogemiseks, näiteks saab tehnoloogia abil suhelda lähedastega neist eemal olles. Selleks on aga vaja nii ligipääsu kui ka piisavat pädevust, milles näeme ühiskonnas endiselt ebavõrdsust (nt vanuseline digilõhe). Digimaailm ei ole tänapäeval midagi „päris maailmast“ eraldiseisvat, seal on olulised samad väärtused ja pädevus, nende hulgas emotsioonide juhtimise ja ajakasutuse oskus.

Oluline on mis tahes vanuses inimeste elus vaimset heaolu soosiv psühhosotsiaalne ehk suhtekeskkond ning vajadus kujundada see vaimset heaolu toetavaks.

EIA viiendas peatükis on mitmest vaatenurgast käsitletud füüsilise keskkonna mõju vaimsele tervisele ja heaolule. Esimene on seotud globaalse kliimamuutusega, mis võib vaimset heaolu nii kahandada kui ka kasvatada. Teine on keskkonnamõjust (õhu- ja mürasaaste) tingitud häirituse vaatenurk. Kolmas küsimus on see, kuivõrd võimaldavad linnastunud ühiskonna ruumiplaneerimise valikud sotsiaalset kaasatust ja kogukonnatunnet ning soodustavad vahetut kontakti loodusega (rohe- ja sinialad). Need valikud mõjutavad oluliselt stressitaset ja sedakaudu vaimset heaolu.

Tulevikulood

Kirsiks tordil on EIA tulevikuartikkel, mis kutsub lugejat kaasa mõtlema, millises tulevikumaailmas soovime elada ja millist tulevikku tahame vältida. Artiklis maalitakse neli tulevikulugu, mis paiknevad kahe telje vahel. Need teljed on inimeste toimimisviis (telje ühes otsas isetoimimine ja teises koostoimimine) ning vaimse tervise sekkumiste fookus (telje ühes otsas ravikeskne ja teises tervisekeskne käsitus). Tulevikulugude kirjeldused on piltlikud ja peategelased karikatuursed. Eesmärk on näitlikustada telgede äärmusi, mis ei pruugi sel kujul realiseeruda. Näiteks tervishoiuvaldkonnas on keeruline ette kujutada polariseerumist, kus keskendutakse ainult ennetusele või üksnes ravile. Küll aga võidakse kalduda rohkem ühele või teisele poole ja suunata sinna rohkem ka raha või ühiskondlikke sõnumeid.

Eesti inimarengu aruande veebiversioon. Peatselt on valmimas ka tõlge inglise keelde.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2023