Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Heaolu arengukava eesmärk on tagada, et kõik Eesti inimesed on hoitud

Korraldus

Valitsus kinnitas 23. veebruaril 2023 „Heaolu arengukava 2023–2030“, mis toob esile perepoliitika, sotsiaal- ja töövaldkonna olulisemad probleemid, seab järgnevateks aastateks strateegilised eesmärgid ja kirjeldab, mida on nende saavutamiseks vaja teha.

Heleri Reinsalu
Heleri Reinsalu
sotsiaalministeeriumi strateegilise planeerimise juht

Arengukava peaeesmärk on tagada, et Eesti oleks riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning tööelu on pikk ja kvaliteetne. Kuigi termini „heaolu“ mõte on laiem ning hõlmab  näiteks ka regionaalset tasakaalustatust, majanduslikku heaolu, haridusvõimaluste kättesaadavust jne, on uue arengukava kontekstis mõiste „heaolu“ piiritletud sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade kaudu. Kõnealused valdkonnad on laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine.

Eesti on vananeva rahvastikuga riik. Statistikaameti prognoosi kohaselt[1] väheneb tööealine elanikkond 2060. aastaks 7,6%, kuid vähemalt 65-aastaste osa rahvastikus suureneb praeguselt 20%-lt 29%-le. Demograafilised muutused mõjutavad nii Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi, tööturgu kui ka inimeste hoolduskoormust. Rahvastiku vananemine toob üha enam tähelepanu alla nii töökeskkonna kui ka elukeskkonna laiemalt, mis toetaks inimeste tervist ja ligipääsetavust. Sündimus pole Eestis piisav, et tagada positiivne loomulik iive. Rahvastiku vanusekoosseisust tulenevalt sündide arv järgmise kümne aasta jooksul pigem väheneb. Uus arengukava hoiab eraldi sihtrühmadena suurema tähelepanu all nii lapsi ja peresid kui ka vanemaealisi.

„Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärk ja alaeesmärgid joonisel
Joonis 1. „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärk ja alaeesmärgid

Heaolu arengukava eesmärgid

„Heaolu arengukava 2023–2030“ jaotub viieks alaeesmärgiks ja seab asjakohased strateegilised eesmärgid ning tegevussuunad.

  • Arengukava esimene alaeesmärk väärtustab lapsi ja peresid.

Eestis sündis 2022. aastal 11 588 last ehk üle pooleteist tuhande lapse vähem kui aasta varem. Sündimus pole Eestis piisav, et tagada positiivne loomulik iive. Eesti inimeste keskmine soovitud laste arv aga on üks paremaid Euroopas (naiste soovitud keskmine laste arv 2,59, meestel 2,55), sarnanedes Põhjamaade näitajatega.

Arengukava seab eesmärgi, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.

Kavas on arendada teenuseid, mis toetavad paari‑ ja peresuhteid ning vanemaharidust. Tähelepanu keskmes on ka erivajadustega lastele tugisüsteemi loomine, mis võimaldab abivajaduse kiiresti välja selgitada, lihtsustab vajadusele vastava abi saamist ning tagab tugimeetmete rakendamise eelkõige lapse igapäevases viibimiskohas. Samuti on lähiaastatel vaja uuendada lastekaitse korraldust, et tagada lastele tõhus ja eesmärgipärane abi.

  • Arengukava teine alaeesmärk seab sihi saavutada tööhõive kõrge tase ja tagada kvaliteetsed töötingimused, mis toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

Eesti tööturg on silmitsi tõsiste struktuursete probleemidega: vananev ja vähenev rahvastik, oskuste ebakõlad, piirkondlikud lõhed tööturunäitajates ja töötute suur vaesusrisk. Suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim mahajäämus on Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka kõrgem tööpuuduse tase. Muret teeb ka vähenenud töövõimega inimeste suur osa tööealiste seas.

Tähelepanu pööratakse ajakohastele tööturumeetmetele, et need vastaksid paremini töötajate, tööandjate ja riigi vajadustele. Keskmes on põlevkivisektori töötajate toetamine ühelt töökohalt või majandussektorist teise üleminekul. Eraldi tähelepanu vajab õigusraamistik, mis kujundab töösuhteid ja tööohutust.

  • Arengukava kolmas alaeesmärk seab sihi, et vanemaealised on meie ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, tagatud on neile võrdsed võimalused ning nende hea majanduslik toimetulek.

Euroopa teiste riikidega võrreldes iseloomustab Eesti vanemaealisi suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus. Samuti osalevad nad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealised on ülejäänud elanikkonnaga võrreldes suuremas vaesusriskis. Keskmine vanaduspension moodustab keskmisest netopalgast umbes 40%, mis tagab vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad suhtelisse vaesusesse.

Sellest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna üks suuremaid väljakutseid leida täiendavaid vahendeid piisava pensioni tagamiseks, sealhulgas miinimumpensioni suurendamiseks. Tähelepanu all on ka tööandjapensioni loomine ja meetmete rakendamine, et tõsta pensioniteadlikkust. Eesmärk on toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning ennetada abivajaduse tekkimist.

  • Arengukava neljas alaeesmärk seab keskmesse Eesti sotsiaalhoolekande korralduse, mis toetaks inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

Hoolekande suund on toetada kodus elamist võimalikult kaua. Praegu teevad muret koduses keskkonnas iseseisvat toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste ebapiisav kättesaadavus ja ootejärjekorrad, mõningate teenuste ebamõistlik korraldus ja teenuste killustunud osutamine, samuti kvalifitseeritud tööjõu vähesus ning suur personalivoolavus.

Erihoolekandes soovitakse minna toetavate teenuste osutamiselt üle isikukeskse erihoolekande teenusmudeli ehk ISTE rakendamisele. Kohalike omavalitsuste võimekust korraldada sotsiaalteenuseid tugevdatakse erinevate meetmete rahastamise ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordinatsioonimudeli rakendamise kaudu.

  • Arengukava viies alaeesmärk seab sihi, et Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Eestis oli 2021. aastal sooline palgalõhe 14,9%. Kuigi palgalõhe on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab see märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses. Võrdluses Euroopa Liidu keskmiste näitajatega paistab Eesti silma vähesema sallivuse ja avatusega vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste vastu. Ligipääsetavaid lahendusi on vaja nii lastega peredele, vanemaealistele kui ka erivajadustega inimestele.

Tähelepanu all on nii palgalõhe vähendamine, ühiskondlike hoiakute muutmine kui ka ligipääsetavuse põhimõtte lõimimine avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks.

Arengukava koostamine ja elluviimine

Arengukava koostamist alustati 2021. aasta kevadel. Partnerite, ekspertide ja huvirühmade esindajatega korraldati konsultatsioone ja kohtumisi. Laiapõhjalised arutelud toimusid ka 2021. aasta arvamusfestivali heaolualal. Mõttevahetused jätkusid eri kogudes ja töövormides, näiteks rahvastikupoliitika valitsuskomisjonis, arengukava juhtkomisjonis ja eksperdikogus, temaatilistel seminaridel. Arengukava lõppversioon valmis 2022. aastal. Tänavu veebruaris arutati „Heaolu arengukava 2023–2030“ Riigikogu sotsiaalkomisjonis ning 20. veebruaril esines sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo arengukava käsitleva kõnega ka Riigikogu täiskogu istungil.

Uue arengukava kontekstis on mõiste „heaolu“ piiritletud sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade kaudu.

Arengukava elluviimist toetab ministri kinnitatud juhtkomisjon, mille põhiülesanne on anda soovitusi heaolu arengukava eesmärkide saavutamiseks ja programmide tulemuslikkuse parandamiseks ning jälgida nende täitmist. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad arengukava elluviimisega kõige rohkem seotud ministeeriumid ja Riigikantselei, omavalitsuste esindusorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja alaeesmärkide fookusega seotud põhilised katusorganisatsioonid.

Arengukava elluviimisse kaasatakse ka laiapõhjaline ja eri valdkondade partneritest koosnev eksperdikogu, mille ülesanne on nõustada juhtkomisjoni arengukava elluviimisel ning anda tagasisidet selle täitmise kohta. Lisaks arengukava juhtkomisjonile ning partnereid kaasavale eksperdikogule annab arengukava elluviimisesse olulise panuse ka 2021. aasta mais valitsuse moodustatud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mis aitab tähelepanu all hoida rahvastikuküsimusi.

„Heaolu arengukava 2023–2030“ aitab ellu viia ka riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihte ja eesmärke, toetab ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist ning arvestab Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega. Arengukava kogumaksumus kaheksaks aastaks on umbes 45 miljardit eurot. Sellest suurim osa ehk umbes 30 miljardit on suunatud vanemaealiste toetamiseks.

Arengukava viie alaeesmärgi maksumuse prognoos
Joonis 2. Arengukava viie alaeesmärgi maksumuse prognoos

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2023.

Loe artikleid eri valdkondades kavandatud tegevustest:


[1] Statistikaameti rahvastiku prognoosi stsenaarium 2 – suurem sündimus, suurem ränne.