Uus ohvriabi seadus avab ukse suuremale hulgale abivajajatele
Uue ohvriabi seadusega laiendatakse ohvriabiteenuste valikut ja isikute ringi, kellele ohvriabi koos partneritega tuge pakub. Suurendatakse ka kõigi teiste spetsialistide võimalust ohvriabi kaasata, lihtsustatakse kuriteoohvri hüvitise määramise põhimõtteid, täpsustatakse asutuste rolle ja ohvrite kohtlemise põhimõtteid ning andmevahetuse korraldust.
Kaire Tamm
sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhataja
Andrei Liimets
sotsiaalkindlustusameti psühhosotsiaalse toe talituse juhataja
Kati Mäesaar
sotsiaalkindlustusameti kuriteoohvri hüvitise teenuse juht
Aprilli alguses jõustus uus ohvriabi seadus, mis vahetas välja ligi kakskümmend aastat kehtinud ja aja jooksul kümneid kordi muudetud, kuid sisult siiski ajale jalgu jäänud seaduse. Uue ohvriabi seaduse eesmärk on säilitada või taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste isikute toimetulekuvõime ja turvatunne ning ennetada vägivalla kordumist ohvriabi teenuste ja hüvitiste kaudu.
Kuigi paljud vägivallaga seotud probleemid on Eestis endiselt teravad[1], on abi saamise võimalused paremad kui kunagi varem. Riigikogus 2003. aastal vastu võetud esimene ohvriabi seadus nägi ette vaid üht teenust ja riiklikku kuriteohüvitist. Algselt vabaühenduste eestvedamisel, seejärel mitme rahvusvahelise suunise survel (Euroopa Liidu kuriteoohvrite direktiiv, Euroopa Nõukogu nn Istanbuli konventsioon) ning aktiivse ohvriabikogukonna toel on tänaseks välja kujunenud mitmekülgset abi pakkuv ohvriabisüsteem, mille edukaks toimimiseks tuli seadustikku ajakohastada.
Anname põgusa ülevaate, mida uue seaduse muudatused valdkonnale ja abi saajatele kaasa toovad.
Mitmekülgsem abi ja uute teenuste õiguslik alus
Ohvriabiteenuste areng on viimastel aastatel olnud kiire. Ohvriabi ja partnerite eestvedamisel on ellu kutsutud uusi teenuseid, et pakkuda ohvrite vajadustele vastavat tuge. Mõnest algatusest välja kasvanud lahendust on praktikas osutatud abivajajatele juba aastaid, ilma et seda oleks seaduslikult selgelt reguleeritud. Uues seaduses on kirjeldatud ohvriabisüsteemi praeguseid võimalusi ja kaheksat peamist ohvriabiteenust.
Enamiku inimeste peamine kontakt ohvriabisüsteemiga on ohvriabi põhiteenus, mida osutatakse kõikjal Eestis ohvriabitöötajate kaudu. Ohvriabi põhiteenuse sisu on ohvriabitöötaja poole pöördunud inimeste abivajaduse hindamine, psühhosotsiaalse abi osutamine, võimalikest teenustest ja kaitsemeetmetest teavitamine ning abistamine suhtlemisel teiste asutustega. Põhiteenuse osa on ka kaugnõustamine, mis hõlmab kogu ööpäeva töötavat ohvriabi kriisitelefoni (116 006) ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoni (116 123). Tasuta abi on kättesaadav eesti, vene, inglise ja pisut väiksemas mahus ka ukraina keeles. Ohvriabi poole võib pöörduda ka www.palunabi.ee lehelt leitava veebivestluse akna kaudu.
Seaduse eesmärk on säilitada või taastada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kahjustatud füüsiliste isikute toimetulekuvõime ja turvatunne ning ennetada vägivalla kordumist.
Seadus näeb ette sotsiaalkindlustusameti suuremat rolli psühhosotsiaalse abi pakkumisel suurte kriisijuhtumite korral. Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral hõlmab ka kriisitelefoni ja eelmisel aastal alustanud väljareageerimist, mida rakendades osutavad ohvriabitöötajad sündmuspaigal kohe abi.
Naistevastase vägivalla ohvritele on avatud igas maakonnas naiste tugikeskused. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused abistavad seksuaalvägivalla ohvreid (nii naisi kui ka mehi) nelja suurema haigla juures Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Inimkaubanduse ohvritele ja prostitutsiooni kaasatutele pakub tuge inimkaubandusohvrite teenus.
Eraldi komplekti moodustavad taastava õiguse teenused. Nende kaudu saab erapooletu vahendaja abil kokku tuua ohvri ja juhtunuga seotud muud osalised, anda neile selgitamise ning ärakuulamise võimalus ja jõuda vahendatud protsessis kokkuleppele, kuidas kahju hüvitada ning õiglustunde taastumist toetada. Endise psühholoogilise abi asemel on seadusesse kirjutatud traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, millest lähemalt allpool.
Murranguliseks võib pidada ohvriabis tähelepanu pööramist ka vägivallateo toimepanijatele, mis senini oli pigem vanglasüsteemi ja vabaühenduste pärusmaa. Üha enam on kujunenud mõtteviis, et vägivalla ennetamiseks ei piisa ainult ohvri abistamisest ning vägivalla peatamiseks ja vägivaldse käitumise lõpetamiseks peab nõustama ka inimesi, kellel lasub vastutus vägivalla kasutamise eest. Selle huvides on vägivalla tarvitajatele suunatud vägivallast loobumise toetamise teenus.
Konkreetsest abivajadusest või teenusest olenemata sõnastab uus seadus ohvri kohtlemise põhimõtted, et luua võimalikult head tingimused iga abivajaja toetamiseks. Olulised märksõnad on „ohvrikesksus“, „kaasatus“, „informeerimine õigustest ja abi saamise võimalustest“, „abivajaduse terviklikkus“ ning „abi kättesaadavus“. Inimõigustel põhinev ohvrikeskne käsitlus eeldab nii esmasel abistamisel kui ka süüteomenetluses ohvri inimväärikat kohtlemist, tema käitumise ja valikute põhjuste mõistmist, ohvrit toetavat suhtumist ning ohvrile kiire ja mitmekülgse abi pakkumist, et vältida taasohvristamist ja ebavõrdset kohtlemist.
Esimest korda on seaduses sõnastatud kõigi ohvriabiteenuste osutajate kohustus pakkuda psühhosotsiaalset abi. See hõlmab nii esmast abi kui ka kogetud juhtumist taastumist toetavat muud abi iga ohvri vajaduste järgi. Ohvrite abistamiseks on vaja laiahaardelist käsitlust, arvestades sotsiaalseid, psühholoogilisi ja emotsionaalseid aspekte ja vaadates inimest kui tervikut. Nende asjaolude parimaks mõistmiseks ja sobivate teenuste valimiseks kohustab seadus iga juhtumi korral hindama ohvri abivajadust.
Psühhosotsiaalse abi tagamine võib sisaldada psühholoogilise esmaabi pakkumist äsja avalikus kohas ründe ohvriks langenud inimesele, pikemat tuge turvatunde taastamisel ja oma elu paika sättimisel perevägivalla ohvrile, aga ka ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi korral kümnete inimeste elu mõjutavate protsesside käivitamist.
See võib tähendada liikumist erinevate teenuste ja teenuseosutajate vahel. Et tagada kõigi ohvriabiteenuste võimalikult hea kvaliteet, täpsustab seadus vahetu ohvriabi osutaja – ohvriabitöötaja, ohvritega töötava isiku, ohvriabi vabatahtliku – kvalifikatsiooninõuded ja kohustused. Eraldi määruse alusel nõutakse ohvriabitöötajalt ja juhtumikorraldaja ülesandeid täitvalt isikult edaspidi sotsiaaltöö kõrgharidust, sotsiaaltöötaja kutset või asjaomast ettevalmistust koos kõrgharidusega.
Ettevalmistust ühes koolitustega pakub ja hindab sotsiaalkindlustusamet, kelle ülesanne on korraldada ohvriabi täienduskoolitusi, kaasata ja juhendada ohvriabi vabatahtlikke, korraldada ennetust ja teavitust teadlikkuse suurendamiseks vägivalla mõjudest ja ohvriabiteenustest ning teha koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse teiste asutuste ning organisatsioonidega.
Lihtsustub andmevahetus teiste asutustega
Ohvri jõudmine ohvriabisse on sõltunud isegi keeruliste juhtumite korral inimese enda aktiivsusest, oskustest ja julgusest, mistõttu võivad haavatavas olukorras inimesed jääda eemale abist, milleks neil on tegelikult õigus ja mille järele on vajadus. Sageli tähendab see delikaatsete isikuandmete liikumist ohvriabi ja teiste asutuste, näiteks politsei, kohaliku omavalitsuse või haiglate vahel. Uue seadusega sätestatakse andmete vahetamise õiguslikud alused ohvrile ohvriabi tagamiseks.
Kuigi ohvriabi saamise aluseks jääb enamasti ikka inimese nõusolek, ei pea kõige raskemas olukorras ohvrid enam ise aktiivselt abi otsima. Nende inimeste andmed, kellel on kriminaalmenetluses tuvastatud erikohtlemise ning kaitse vajadus, esitab menetleja esimesel võimalusel sotsiaalkindlustusametile, et ohvriabitöötaja saaks inimesega ühendust võtta.
Uue seadusega sätestatakse andmete vahetamise õiguslikud alused ohvrile ohvriabi tagamiseks.
Senini on enamik juhtumeid jõudnud ohvriabisse politsei kaudu, nüüd annab seadus ka teistele asutustele aluse kaasata ohvriabi, kui inimene on selleks nõus ja seda soovib. Kui ohver on abi saamiseks pöördunud riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, tervishoiu- või hoolekandeasutuse, vaimse tervise spetsialisti või muu spetsialisti poole, edastab asutus sotsiaalkindlustusametile ohvri andmed: ees- ja perekonnanime, kontaktandmed, juhtumi liigi ja ohvriabi saamise soovi.
Andmevahetuse hõlbustamiseks on sotsiaalkindlustusamet teenuseosutaja ja spetsialisti jaoks välja töötamas andmete edastamise lihtsat vormi, mis tuleb täidetuna edastada sotsiaalkindlustusametile krüpteerituna. Lisaks sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus, et ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivallateo toimepanija kohta oleksid hoitud.
Ohvriabi seaduses on eraldi reguleeritud hädaohus oleva täisealise perevägivallaohvri abistamine olenemata ohvri nõusolekust. Samuti on seaduses välja toodud, milliseid ohvri, toimepanija ja leibkonnas elavate laste isikuandmeid võib töödelda ning mis asutuste vahel võib ühise laua taga infot vahetada.
Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi
Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi (eelmises seaduses sõnastatud kui psühholoogilise abi kulu hüvitis) eesmärk on soodustada kuriteo ja vägivalla ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust.
Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi – psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia individuaal-, paari-, pere- või grupiteenusena – on edaspidi kättesaadav ka nendele seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele, kellega juhtunu kohta ei ole süüteomenetlust alustatud, kuid kellel on abivajadus ja kogetud trauma takistab eluga edasi minekut.
Kuriteoohvri hüvitise eesmärk on leevendada ohvrile või tema lähedastele osaks saanud raskete vägivallakuritegude materiaalseid tagajärgi.
Samuti täpsustab uus seadus isikute loetelu, kes on õigustatud saama traumast taastumiseks vaimse tervise abi, kui neil on juhtunuga seotud abivajadus. Abi saab laiem ring ohvri lähedasi või sugulasi: ohvri lapsed, lapselapsed, vanemad ja teised last kasvatavad isikud, vanavanemad, õed, vennad, ohvriga abielus või püsivas kooselus olevad või olnud isikud. Lisaks laiendati traumast taastumist toetava vaimse tervise abi õigust ka isikutele, kes osalevad kriminaalmenetluses tunnistajana.
Loetletud isikutel on vajaduse korral õigus saada traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi kuni ühe kuutasu alammäära ulatuses (2023. aastal 725 eurot). Kuni vajaduse äralangemiseni on õigus traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi saada inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud lapsel ja terrorikuriteo ohvril. Nendel juhtudel hindab sotsiaalkindlustusamet abi jätkamise vajadust iga kord, kui teenuse kasutamisel täitub kuutasu alammäär, küsides vajadusel ka teenuseosutajalt hinnangut abi jätkamise vajaduse kohta.
Kuriteoohvri hüvitise taotlemise ja arvestamise põhimõtted
Kuriteoohvri hüvitise eesmärk on leevendada ohvrile või tema lähedastele osaks saanud raskete vägivallakuritegude materiaalseid tagajärgi. Senine praktika näitab, et hüvitise saajate arv on vägivallakuritegude levikut arvestades olnud tagasihoidlik ja hüvitise taotlemine ohvri või tema lähedase jaoks ebamõistlikult keeruline ning koormav.
Hüvitisele on õigus vägivallakuriteo tagajärjel raske tervisekahjustuse saanud ohvril, kellel on seetõttu tekkinud varaline kahju, s.t tema sissetulek on vähenenud või on tervise taastamisega seoses tekkinud lisakulud. Ohvri surma korral makstakse hüvitist ülalpeetavatele.
Hüvitise piirmäär ühe ohvri kohta jäi senise 9590 euro juurde. Eelnõu koostamise käigus arutati ka hüvitise ülempiiri tõstmist ja ohvriabi fondi loomist, kuid jõuti järeldusele, et nende meetmete järele puudub vajadus. Uues ohvriabi seaduses on hüvitise maksmisel üks olulisem muudatus see, et hüvitisest ei arvestata enam maha riiklikke toetusi, nagu töövõimetoetus, toitjakaotuspension ja kohaliku omavalitsuse matusetoetust, mistõttu on ühekordselt või iga kuu[2] väljamakstav summa suurem.
Varalisest kahjust hüvitatakse 80%, v.a ohvri matusekulud ja isiklikele esemetele kuriteo käigus tekitatud kahju, mis hüvitatakse alammäära ulatuses (2023. aastal 725 eurot). Hüvitise alammäära ulatuses makstavaid kulusid ei ole vaja enam kulutšekkidega ega arvetega tõendada. Küll aga on vaja tõendada, kes kandis matusekulud, et sotsiaalkindlustusamet saaks hüvitise välja maksta.
Hüvitise taotlemine muutus lihtsamaks. Selleks et hüvitist saada, ei pea tööealine inimene enam töötukassas töövõime hindamist läbima ja vanaduspensioniealisel ei ole vaja taotleda puuet. Enam ei ole kuriteoohvri hüvitise saamiseks oluline, kas inimene on tööealine või vanaduspensioniealine. Mõlemal juhul hüvitatakse sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju ehk saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust.
Kokkuvõttes parandab uus ohvriabi seadus ohvriabiteenuste kättesaadavust, ajakohastab teenuste ja kuriteoohvri hüvitiste süsteemi ning loob teenuste kvaliteedi paranemise eeldused.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2023
[1] Uuringute põhjal (Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025) teame, et suur osa ohvritest ei jõua Eestis politsei, ohvriabi või tervishoiusüsteemi vaatevälja ega saa seetõttu tuge, mis aitaks traumast taastuda. Vägivald põhjustab suuri kannatusi kuriteo vahetutele osalistele ja nende lähedastele, aga mõjutab laiemalt ka kogu ühiskonda ning põhjustab suuri kulusid: erinevate hinnangute kohaselt võivad vägivallakuritegude kulud ulatuda miljonite eurodeni aastas.
[2] Ühekordselt hüvitatakse tervise taastamisega seotud lisakulud (nt ohvri ravikulud, sõidukulud raviasutusse ja tagasi); kulud prillidele ja abivahenditele; isiklikele esemetele tekitatud kahju, ohvri matusekulud ja ohvri hooldaja ajutisest töövõimetusest tekkiv kahju. Igakuise väljamaksena hüvitatakse ohvri sissetuleku vähenemisest tulenev kahju, mis arvutatakse vägivallakuriteole eelneva kuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Seda makstakse kuni ohvri sissetuleku taastumiseni, ohvri surmani või hüvitise piirmäära täitumiseni. Ohvri surma korral makstakse igakuist hüvitist ohvri ülalpeetavatele ja see arvutatakse hukkunud pereliikme sissetuleku alusel.