Ennetus
Eestis põhjustavad ennetatavad tervise-, sotsiaal- ja haridusprobleemid märkimisväärset kahju nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale.
Kuigi on olemas head teadmised sellest, mis aitab ära hoida või vähendada vaimse tervise probleeme ja uimastite tarvitamist, vägivaldset ja õigust rikkuvat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, ei ole suurem osa reaalselt ellu viidavast tegevusest tulemuslik ega oma positiivset mõju inimese heaolule.
Ennetuse kitsam eesmärk on ära hoida probleemide tekkimist, kuid ennetusel on ka laiem eesmärk: toetada kogu elanikkonna, eelkõige laste ja noorte arengut, toimetulekut, heaolu ning turvalise ja tervist toetava elukeskkonna kujundamist.
Püsivate muutuste saavutamiseks tuleb mõjutada ennetuse korraldust, rahastust ja kvaliteeti, sest ebakvaliteetne tegevus või ebatõhusate meetmete rakendamine ei vii positiivsete tulemusteni ning halvimal juhul kahjustab inimeste heaolu.
Ennetusvaldkonnas on prioriteediks:
- Eestis rakendatavate ennetustegevuste ja nende tõendatuse taseme ülevaate tegemine ning tõendusel toetuva otsusetegemise toetamine (vt ennetustegevused)
- Ennetustegevuste arengu toetamine tõenduspõhisuse arengujoonel (vt ennetustegevuse juhend)
- Ennetusnõukogu ja valdkonnaülese ennetuse juhtrühma töös osalemine riikliku ennetuspoliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel (vt Ennetusnõukogu ja valdkonnaülese ennetuse põhimõtted | Justiits- ja Digiministeerium)
- Kõrgkoolide kaasamine ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisse ja ühtsete põhimõtete arendamisse ennetustegevuste uurimisel (vt ennetuse teadusnõukogu)
- Ennetusvaldkonnas töötavate inimeste koolitamine (vt tulemusliku ennetuse koolitused)
- Teadustöö ennetussüsteemi uurimiseks ja arendamiseks (vt ennetussüsteemi uurimine)
- Ennetuse töövahendite ja sekkumiste arendamine ja uurimine (vt Communities that Care)