Sotsiaaltöö

Võrdõigusvoliniku poole pöördub igal aastal inimesi, kes tunnevad, et neid on vanuse tõttu ebaõiglaselt koheldud. Vanuseline diskrimineerimine mõjutab nii noori kui ka vanemaealisi. Mis aitaks ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas vähendada?

Alates 2022. aastast on Eestisse saabunud tuhandeid Ukraina naispõgenikke, kelle kohanemist takistavad keelebarjäär, töö- ja pereelu ühitamise raskused ning sooline ebavõrdsus. Mõttekoja Praxis ja Ukraina naiste korraldatud uuring tõi esile peamised probleemid, nagu dokumentide viivitused, tööturule pääsemise takistused ja ebapiisav tugi. Artikkel käsitleb neid murekohti ja pakub lahendusi, kuidas saaks Eesti põgenikke paremini paremini toetada.

Haavatavasse gruppi kuuluval inimesel on õigus nõuda, et kohalik omavalitsus korraldaks talle asjakohaseid sotsiaalteenuseid ning tagaks neile teenustele võrdse ja tõhusa juurdepääsu. Kui keegi kurdab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, siis kõigepealt tuleb siiski teha selgeks, millele on inimesel õigus, ja vastavalt sellele olukord lahendada.

Tervise ebavõrdsus on nähtus, mis esineb kõigis ühiskondades ja peegeldab süstemaatilisi erinevusi tervisenäitajates eri sotsiaalmajanduslike rühmade vahel. Need erinevused ei ole juhuslikud ega sõltu ainult individuaalsetest valikutest, vaid on seotud laiemate struktuursete teguritega, mis kujundavad inimeste võimalusi elada tervena ja kaua.

Ebavõrdsuse vähendamine aitab vältida võimu kuritarvitamist ja tagab, et ühiskond on demokraatlikum ning kaasavam. Selleks on tarvis õiglast maksusüsteemi, juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiule, kättesaadavat haridust ja töötajate õiguste kaitset.

Tervise ebavõrdsus on Eestis probleem, mida poliitikakujundajad üha enam teadvustavad, kuid mille lahendamiseks tegusid napib. Vastupidi: paljud majanduslikel ja ka maailmavaatelistel kaalutlustel langetatavad poliitilised otsused hoopis süvendavad tervise ebavõrdsust.