Sotsiaaltöö

Lapsepõlves on nukud meie esimesed sõbrad: kaaslased mängudes, turvatunde pakkujad ja salajaste tunnete usaldusisikud. Vähem teatakse, et nukud on olulised ka dementsusega inimeste toetamisel mittefarmakoloogilise meetodina, aidates säilitada väärikust, heaolu ja turvatunnet ning võimaldades emotsionaalset eneseväljendust.

Alates 2022. aastast on Eestisse saabunud tuhandeid Ukraina naispõgenikke, kelle kohanemist takistavad keelebarjäär, töö- ja pereelu ühitamise raskused ning sooline ebavõrdsus. Mõttekoja Praxis ja Ukraina naiste korraldatud uuring tõi esile peamised probleemid, nagu dokumentide viivitused, tööturule pääsemise takistused ja ebapiisav tugi. Artikkel käsitleb neid murekohti ja pakub lahendusi, kuidas saaks Eesti põgenikke paremini paremini toetada.

Õppetöö osana valminud taskuhäälingu saated pakuvad värskeid mõtteid sotsiaaltööst rändetaustaga inimestega, kus on oluline dialoog ja vastastikune õppimine.

Artikkel kajastab Tartu ülikooli teadus- ja arendustöö projekti üht osa, mille keskmes on vaimse tervise raskustega inimeste võimalused luua vastastikuseid suhteid naabruskonna inimestega ja leida kogukonnas kohti, mis soodustavad nende personaalset taastumist. Uuring on ainulaadne, sest vaimse tervise raskustega ehk läbielatud kogemusega inimesed osalesid kaasuurijatena andmete kogumises, kasutades selleks loovmeetodeid.

Kõrgharidusprogrammi Nordplus rahvusvaheline erialadevaheline projekt „Healing greenery – tervendav rohelus“ tutvustab tudengitele roheteraapiat ja võimaldab meetodit proovida töös eri sihtrühmadega.

Valdkondade lõimimise ja loovmeetodide tähtsus sotsiaaltöö praktikas kasvab järjepidevalt. Nii tudengitel kui ka praktikutel on pidevalt vaja otsida uusi lahendusi, teha koostööd teiste valdkondadega ja kasutada loovat mõtlemist.