Sotsiaaltöö

Sotsiaalkaitse-, tervise- ning haridus- ja teadusminister kinnitasid 29. aprillil lastele sotsiaal-, tervise- ja haridusvaldkonnas vajaduspõhise integreeritud toe ning hindamiste konsolideerimise kava. Kavas esitatud ettepanekute eesmärk on tagada tuge vajavatele lastele ja nende peredele õigeaegne ja terviklik abi ning algusest peale toetatud teekond.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, et valdkondade koostöös paremini märgata ja aidata abivajavaid lapsi ning luua tugiteenuste jätkusuutlik süsteem hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Artikkel põhineb idapoolsete Euroopa Liidu liikmesriikide perepoliitika analüüsil. See on kaheosalise artikli teine osa, kus tutvustakse analüüsi tulemusi, mis puudutavad lapse- ja peretoetusi ning töö ja pereelu ühitamist. Kogutud info toel, neljast näitajast koosneva indeksi alusel koostatud pingereas, asetub Eesti esikohale, s.t Kesk- ja Ida-Euroopa parima perepoliitikaga riigiks. Tugevuste ja nõrkuste laiem käsitlus toob aga välja naabrite järgimist väärivaid algatusi.

Aasta 2023 oli erihoolekandes keeruline: lahendus tuli leida mitmele probleemile. Eelseisvale aastale aga võib heita lootusrikka pilgu, sest jätkusuutlik erihoolekanne on sotsiaalministeeriumi üks 2024. aasta prioriteetseid projekte.

Sotsiaalsete garantiide puudumise, ebastabiilse töökoormuse ja madala töötasu tõttu on kohalikel omavalitsustel raske tugiisikuid leida ning hoida. Siiski leidub Eestis häid näiteid KOV-idest, kes sõlmivad tugiisikutega töölepinguid ja kellest saab eeskuju võtta ning koostööd arendada.

Praegust rehabilitatsioonisüsteemi on vaja korrastada, et inimesele oleks tema vajadustele vastav kvaliteetne teenus lihtsalt ja loogiliselt kättesaadav, spetsialiste kasutatakse seal, kus sellest kõige rohkem kasu on ning hinnataks ka teenuse tulemuslikkust.