Sotsiaaltöö

Artikkel avab prostitutsiooni tegeliku olemuse traumateadlikust vaatenurgast. Kristiina Luht näitab, miks prostitutsioon ei ole vaba valik ega töö, vaid vägivalla ja ebavõrdsuse süsteem, mis puudutab eelkõige haavatavaid naisi ja tüdrukuid. Euroopa suundumused kinnitavad: muutus algab nõudluse vähendamisest ja inimväärikuse kaitsmisest.

Võim ei ole sotsiaaltöös abstraktne – iga otsus ja sõna mõjutab inimese eneseväärikust, osalust ja toimetulekut. Artikkel avab aitaja „võimujälje“ (roll, hoiakud, reeglid) ning näitab, kuidas vältida liigset kontrolli ja õpitud abitust. Keskmesse seatakse jagatud võim: arusaadav keel, valikute andmine, toetatud otsustamine ja vägivallatu suhtlus, mis taastavad autonoomia ja usalduse.

Kõigil inimestel peab olema võimalus teha otsuseid oma elu üle. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgi tuleb inimesele eneseteostuse, sh teovõime maksimaalseks realiseerimiseks pakkuda tuge ehk teenuseid ja ka abi otsustusprotsessis. Asjaomase abimeetmena ei nähta teovõime piiramist ega eestkoste seadmist.

Universaalseid inimõigusi ja kodanikuosalust väärtustavate ideede lõimitud rakendamine kutselises sotsiaaltöös ja sotsiaalpoliitikas pakub tugeva teoreetilise aluse solidaarsuse kujundamiseks ühiskonna liikmete vahel, mis on jätkusuutliku sotsiaalse korra alus.

Sõnad võivad ravida või hävitada – see on juba aastatuhandeid teada tarkus. Uuringud inimese arengu, muutusi toetava käitumise ja tulemuste saavutamiste kohta kinnitavad seda järjekindlalt.

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis 2024. aastal kaitstud lõputöö selgitas juhtide hinnanguid eakate seksuaalsuse käsitlemise kohta hooldekodudes ja probleeme, millega töötajad silmitsi seisavad.