Sotsiaaltöö

COVID-19 riskirühmana on vähe käsitletud toimetulekuraskustes ja tõrjutud inimesi, kelle seas oli keskmisest suurem nii haigestumus, haiglaravi vajadus kui ka suremus. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riski ja kerksuse uurimisrühm selgitas, millised on ühiskonnas tõrjutute kriisikogemused.

Tervise Arengu Instituudi teadur Karin Streimann annab artiklis ülevaate, kuidas pandeemia mõjutas noorte vaimset tervist ja sellest, kuidas neid toetada.

„Tervist märkame ja teadvustame siis, kui see hakkab ära kaduma või ähvardab selle kadumise reaalne oht. Viimasel kahel aastal oleme kõik seda ähvardust igapäevaelus väga isiklikult tajunud,“ kirjutab veebruarinumbri eessõnas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Karin Streimann annab artiklis ülevaate laste vaimse tervise olukorrast ja seda mõjutavatest teguritest ning toetusvõimalustest, tuginedes pandeemiaeelsetele ja -aegsetele uuringutele.

Maida Michelson ja Tatjana Stolfat kirjutavad oma kogemusest, kuidas sotsiaaltöötajad ja sotsiaalteenuste osutajad on andnud suure panuse pandeemiaga toimetulekusse. Nad on pidanud kohanema muutustega töökorralduses ning senisest enam on esile tõusnud vajadus tegelda töötajate endi vaimse tervise hoidmisega.

Kogu maailma ja ka Eestit räsinud koroonakriis on tekitanud hirme, kuid andnud ka õppetunde. Magistritöös uuriti, kuidas Eestis esimesena kriisi keskmesse sattunud Saaremaal toime tuldi ja mida edaspidises töös tähele panna.