Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Ei või koroona pärast koduväravastki välja minna

Uurimus/analüüs

Tervise Arengu Instituudi teadur Karin Streimann annab artiklis ülevaate, kuidas pandeemia mõjutas noorte vaimset tervist ja sellest, kuidas neid toetada.

Karin Streimann
Karin Streimann, PhD
teadur, Tervise Arengu Instituut

KOKKUVÕTE

Viimased aastad on oluliselt mõjutanud laste ja noorte vaimset tervist. Räägitakse nii vaimse tervise kriisist kui ka koroonapõlvkonnast. Artikkel annab ülevaate noorte vaimse tervise olukorrast, vaimset tervist mõjutavatest teguritest ja toetusvõimalustest, tuginedes pandeemiaeelsetele ja -aegsetele uuringutele. Artikkel koosneb kahest osast: käesolev ülevaade keskendub noorte vaimsele tervisele ja varasem (Streimann 2022) kuni 11-aastaste laste vaimsele tervisele. Artikkel ei käsitle eriarstiabi, psühholoogilise nõustamise või psühhoteraapia vajadust ega võimalusi, vaid pakub universaalseid meetmeid, mida laste, noorte ja peredega tegelevad inimesed saavad vaimse tervise toetamisel kasutada.

MÄRKSÕNAD

Vaimne tervis, murdeiga, hiline murdeiga ja varane täiskasvanuiga, ennetus


Murdeealised vajavad suhtlusvõimalusi

Murdeealistele on pandeemiaga toimetulek olnud väljakutse, sest nad on eriti tundlikus arenguetapis ja nende psühholoogilised ning sotsiaalsed võimed, et kohaneda keeruliste olukordadega ning tulla toime oma tunnete ja käitumisega, pole veel välja arenenud (Octavius jt 2020).

Saaremaal oli vaimselt väga raske. Ei näinud sõpru ega kedagi muud. Ei saanud koroona pärast koduväravastki välja minna: värav oli lukus ja päevast päeva ainult õppimine,“ tüdruk, 14. (Avaliku sektori innovatsioonitiim 2021)

Eesti õppuritest tundis end kaugõppe ajal paremini kui tavakoolis ligikaudu iga kolmas ja kehvemini kui tavakoolis samuti iga kolmas 11–16-aastastest õppuritest. Kõige halvemini tundsid end just varajases murdeeas (11–13) lapsed (Lauristin jt 2020). Heaolu muutus olenes elukorraldusest (nt kodune rutiin ja lähisuhete kvaliteet, õppetöö stressirohkus, sõprussuhete kvaliteet ja kvantiteet, liikumisvõimalused) ja ka noore huvist pidada piirangutest kinni (sh füüsiline ja sotsiaalne eraldatus). Mõned noored tundsid, et kodus oli rahulikum õppida kui koolis; teised jälle tõid välja, et kaugõpe oli nende jaoks raske, õpetajad polnud mõistvad ja piirangud ajasid vihale (Avaliku sektori innovatsioonitiim 2021). Mõni noor oli väga üksildane, teine aga ei hoolinud piirangutest eriti.

Noored rikuvad paratamatult reegleid: käivad õues, pidudel jms,“ noor. (Avaliku sektori innovatsioonitiim 2021)

Murdeiga toob kaasa väljakutseid. Soov olla täiskasvanu ja saavutada suurem iseseisvus tekitab soodsa pinnase läbimõtlemata otsusteks ja riskide võtmiseks. Seetõttu võib ka käitumine muutuda ohtlikumaks ja hakatakse uimasteid proovima. Ka isolatsiooniperioodidel oli piirangutest hoolimata mõnes riigis näha noorte suurt uimastitarvitamist (peamiselt kanep ja alkohol), peaaegu pooled noored tarvitasid uimasteid üksi olles (Zhang jt 2020).

Soov olla täiskasvanu ja saavutada suurem iseseisvus tekitab soodsa pinnase läbimõtlemata otsusteks ja riskide võtmiseks.

Kuigi Eesti 11–15-aastaste koolinoorte hulgas on alates 2006. aastast vähenenud sigarettide suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, on elu jooksul sigarettide suitsetamise levimus ja purjus olnud noorte osatähtsus endiselt suhteliselt suur võrreldes teiste lääneriikidega (Vorobjov 2020). Seetõttu on just sellel arenguetapil oluline arendada noorte suhtlemisoskusi, probleemide lahendamise, otsuste langetamise, emotsioonidega toimetuleku ja enesejuhtimise ning muid eluoskusi. Eluoskuste õpetamise ja hoiakute kujundamise kaudu saab vähendada alkoholi, tubakatoodete ning narkootikumide tarvitamist ja ennetada teisi vaimse tervise probleeme (United Nations Office on Drugs and Crime 2015; World Health Organization 2020). Eestis on teada, et 15–16-aastaste seas on tüdrukute hulgas rohkem kõrge sotsiaalsete oskuste tasemega õpilasi kui poiste seas, viimase kaheksa aasta jooksul ei ole sotsiaalsete oskuste tase noorte seas oluliselt muutunud (Vorobjov ja Tamson 2020).

Kui räägime õpilase vaimsest tervisest ja üldse hakkamasaamisest ning iseenda tundmaõppimisest, siis õppekavas tuleks sellele anda palju, palju rohkem võimalusi, kui praegu on,“ koolidirektor. (Streimann ja Vilms 2021)

Suur väljakutse on nutivahendi ja sotsiaalmeedia liigkasutamine. Kaugõpe ja vaba aja tegevuse piirangud on suurendanud nutivahendite kasutamist, mis aga ei pruugi toetada noorte vaimset heaolu (Jones jt 2021). Eesti viimased andmed näitavad, et iga päev suhtleb elektroonilise meedia kaudu lähedaste sõpradega 80% tüdrukutest ja 67% poistest, sh intensiivselt ehk peaaegu kogu aeg päeva jooksul iga kolmas 11–15-aastastest (Oja jt 2019).

Nutivahendi liigkasutamine on seotud uneprobleemidega, mis juba enne pandeemiat olid kasvutrendis. Näiteks esines igal viiendal (22%) 15-aastasel tüdrukul 2014. aastal uinumisraskusi, 2018. aastal aga juba igal kolmandal (32%) 15-aastasel tüdrukul (Havik 2020). Laste unetundide vähesust on näidanud ka teised uuringud, näiteks magab piisavalt (vähemalt üheksa tundi) ligikaudu kolmandik 12-aastastest lastest, kriitiliselt vähe (alla seitsme tunni) aga 14% lastest (Soo ja Kutsar 2020).

Suur väljakutse on nutivahendi ja sotsiaalmeedia liigkasutamine.

Murdeeas vajavad tähelepanu suhted eakaaslastega, mis võrreldes noorema koolieaga mõjutavad enam noore heaolu. Suhtlus eakaaslaste ja sõpradega ning esimesed romantilised suhted on olulised sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arenguks: õpitakse olema empaatilisem, areneb emotsioonide kontrolli ning tülide lahendamise oskus (Blakemore ja Mills 2014; Cooper jt 2021). Sõprussuhete puudumine, tõrjutus, kiusamine või üksildustunne muudab selle vanuserühma noore eriti haavatavaks vaimse tervise probleemide kujunemiseks (Orben jt 2020).

Kiusamise ohvriks sattumine on Eestis alates 2006. aastast olnud langustrendis. Siiski on kolmandik (35%) 11–15-aastastest kogenud viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist ja 16% küberkiusamist, viimane on viimastel aastatel suurenenud (Pikksööt 2020; Treial 2021). Esimeses kooliastmes kogevad lapsed pigem lühiajalist kiusamist, teises ja kolmandas kooliastmes kestab kiusamine sageli mitu aastat ning muretsema paneb, et ligikaudu pooled vanematest õpilastest ei ole enda kiusamisest kellelegi rääkinud (Treial 2021). Noored tunnevad, et muredest ei julgeta alati rääkida, sest puudub usaldusisik.

Mitte kõigil ei ole selliseid sõpru, keda usaldada,“ noor. (Avaliku sektori innovatsioonitiim 2021)

Noorte üksildustunne on pandeemia ajal suurenenud. Eestis tunneb iga kümnes murdeealine end koolis sageli üksildasena (Loades jt 2020; Treial 2021). Õpilaste hinnangud kooliskäimise meeldivusele on madalad: vaid kümnendikule Eesti kooliõpilastest meeldib väga koolis käia (Pikksööt 2020). Õpilased tajuvad vähe kaasõpilaste ja õpetajate hoolimist ning tuge: iga kolmas (38%) 12-aastane on täiesti nõus, et mure korral õpetaja aitaks teda, iga neljas (24%) nõustub, et õpetaja hoolib temast ja iga viies (21%) nõustub, et mure korral teised lapsed aitaksid (Soo ja Kutsar 2020). Koolidele on murdeealiste vaimse tervise toetamisel ja hoolivate suhete kujundamisel abiks sekkumised, nt programm Hooliv Klass, tugiõpilasliikumine TORE, Vaikuseminutite noortekursus OMA ja KiVa programmi raames klassijuhatajate korraldatud KiVa-tunnid.

Noored tunnevad, et muredest ei julgeta alati rääkida, sest puudub usaldusisik.

Vähese koolimeeldivuse üks põhjus võib olla koolistress ja pingeline õppetöö. Seda peab pingeliseks 11­aastastest iga kolmas, 15-aastastest juba pooled. Koolistressi kogevad õpilased kalduvad sagedamini riskikäitumisele ja kogevad enam masendust, kurbust ning depressioonisümptomeid (Arguera 2015; Oja jt 2019). Tuginedes uurimusele, mis korraldati 6.–12. klassi õpilaste seas, on veerandil neist kooliga seotud läbipõlemise tase kõrge või väga kõrge (Heidmets 2020), mis selgelt viitab muudatuste vajadusele Eesti hariduspoliitikas.

Hästi palju oli hirmu, aga ka seda mittejaksamist voodist välja tulla: hästi palju oli seda, sest ma sain õppida voodis, ma sain kõike teha voodis. Hästi palju oli seda – ma ei oska nüüd sõnastada – läbipõlemist, et „ah, ma ei suuda enam",“ tüdruk, 15. (Haugas jt 2021)

Noorte vaimse tervise probleemid pole väljakutse ainult Eestis, vaid Euroopas laiemalt. Vaimse tervise probleeme kogeb 10–19-aastaste noorte seas 16%, maailmas laiemalt aga 13% (UNICEF 2021). Eesti noorte seas ilmneb viimase kümne aasta jooksul vaimse tervise probleemide selge tõus. Näiteks on suurenenud depressiivseid episoode kogenud 11–15-aastaste osatähtsus: suurim on see olnud 15-aastaste õpilaste seas, kellest 51% tüdrukutest ja 31% poistest on kogenud viimasel aastal depressiivseid episoode (Oja jt 2019). Eesti noored tunnevad võrreldes naaberriikide õpilastega ka enam negatiivseid tundeid; kurbust ja masendust kogevad üle ühe korra nädalas 20% poistest ja 41% tüdrukutest 15-aastaste seas (Havik 2020; Oja jt 2019).

On noori, kes ütlevad, et neid aitab lõikumine ja suitsidaalne tegevus. Nad lihtsalt ei oska teisiti,“ noor. (Avaliku sektori innovatsioonitiim 2021)

Kehva vaimse tervise kõige äärmuslikum väljendus on suitsiidikäitumine, mis hõlmab nii suitsiidimõtteid, -katseid kui ka suitsiidi (Sisask ja Streimann 2020). Aja jooksul on Eesti noorte seas suitsiidimõtete levimus suurenenud: 13–15-aastastest tüdrukutest 26% ja poistest 13% on mõelnud tõsiselt enesetapule (Oja jt 2019). Rutiinselt kogutava ametliku statistika põhjal saab vaadelda suitsiidide hetketaset ja ajatrende. Aastail 2016–2018 ei kaotanud ükski 10–14-aastane elu suitsiidi tõttu, kuid 2019. aastal kaotas suitsiidi tõttu elu 10-aastane laps. Aastal 2020 kaotas elu kolm 12–14-aastast. Samal aastal tegi suitsiidi seitse 15–17-aastast last, mis on viimase viie aasta suurim arv kõnealuses vanuserühmas (Statistikaamet 2021). Murdeealiste vaimse tervise probleemide suurenemist on märganud ka koolide tugispetsialistid, kes toovad välja, et suunavad aina rohkem lapsi koolist välja spetsialistide juurde ja paljud lapsed tulevad toime nõustamise ning ravimite toel.

Kui mõtlen, miks see laps nüüd puudub … Kui ta vanasti sellepärast puuduski, et ei viitsinud kooli minna, sest sõpradega oli koos väljas vahvam, siis nüüd puudub ta sellepärast, et tal on kõrini kogu maailmast ja kogu elust, ta võib-olla mõtleb kuskil, kus ennast ära tappa,“ kooli tugispetsialist. (Streimann ja Vilms 2021)

Suurem risk vaimse tervise probleeme kogeda on pandeemia ajal ilmnenud erineva soo- ja seksuaalidentiteediga murdeealistel noortel. Arvatakse, et paljud neist ei pruukinud pääseda ligi vajalikule toetusele ja abile (Jones jt 2021). Suurem risk on Eestis ka neil noortel, kelle kodukeel pole eesti keel, kelle peres on kehvem majanduslik olukord, kes ei kasva mõlema bioloogilise vanemaga peres, kellel on vanematega raske muresid jagada, kellele ei meeldi koolis käia ja keda koolis kiusatakse (Oja jt 2019). Tugispetsialistide hinnangul algavad paljud laste vaimse tervise probleemid kehvast kodukeskkonnast.

Need probleemid saavad enamjaolt alguse väljaspool kooli, perekondadest. Väga palju on probleeme, mis saavad alguse kärgperedest, ema-isa lahkuminekust,“ kooli tugispetsialist. (Streimann ja Vilms 2021)

Murdeealiste laste vanematel aga on Eestis praegu vähe võimalusi abi ja tuge leida, ka koolides kaasatakse enam vanemaid tegevusse nooremates vanuseastmetes. Teismelisi saab toetada nii kodus, koolis kui ka noorsootöös omavahel kogemusi jagades ja normaliseerides, et suurendada usku: keegi pole üksi ja paljudel eakaaslastel on samuti raske. Leitud on, et murdeealised soovivad osaleda enda ja eakaaslaste vaimse tervise toetamises, nende kaasamine koolikeskkonna kujundamisse ning pere, kooli ja kogukonna otsustusprotsessi võib toetada nii nende endi kui ka eakaaslaste vaimset heaolu (Rider jt 2021).

Kuuluvustunnet tuleb toetada ka hilises murdeeas ja varases täiskasvanueas

Depressiooni, ärevushäirete ja stressi levimus hilises murdeeas (nt gümnaasiumiõpiaste seas) ja varases täiskasvanueas (nt tudengid) on pandeemia ajal suurenenud (Meade 2021). Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on 49% noorukitel vaimne tervis ja eluga rahulolu halvenenud, kuid sarnaselt murdeealistega on veerandil vaimne tervis paranenud: vähene kontakt eakaaslastega suurendas vaimse tervise probleemide tekke riski, kuid lähedane partnerlussuhe ja head enesejuhtimise oskused kaitsesid vaimse tervise probleemide kujunemise eest (Preetz jt 2021).

Paljud noored on toonud välja, et võib-olla nad said isegi koolitööga hästi hakkama, tegid selle ära, et see pool oli okei, aga lihtsalt see olukord oli nii muserdav ja ühetaoline. Sellist rõõmu ja positiivset elementi, mis tuleb ju koos suhtlemisega, see kukkuski ära paljudel. Ja see jättis oma jälje ja on jäänud mõjutama. Raske on seda ka käivitada uuesti – seda rõõmumasinat enda sees,“ noortele psühholoogilist nõustamist pakkuv ekspert. (Haugas jt 2021)

Mõningat infot Eesti 15–24-aastaste noorte vaimse tervise kohta saab küsitlusest COVID-19 kohta, mis iga kuu korraldatakse vähemalt 15-aastaste seas. Kõnealuse uuringu järgi on 15–24-aastaste vanuserühmas 49% noortest tundnud viimase 30 päeva jooksul väga suurel või suurel määral stressi või pinget, sh on selle vanuserühma näitajad olnud järjepidevalt teiste vanuserühmade omadest kõrgemad (Turu-uuringute AS 2021). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringule tuginedes olid 16–24-aastaste vaimse tervise näitajad (nt üleväsimust tihti või peaaegu alati tundnute, õnnetu ja masendunud olnute ja enesetapust mõelnute osatähtsus) juba enne pandeemiat halvemad võrreldes 25–64-aastastega (Reile ja Veideman 2021). Ühelt poolt pandeemia võimendas nende noorte probleeme, kes olid juba varem haavatavad, kuid kujunesid ka vaimse tervise probleemid noortel, kellel eelnevalt sarnaseid muresid polnud. Ennekõike kannatasid pandeemia ajal noored, kes juba enne pandeemiat olid raskustes: noored, kes ei õpi ega tööta ehk NEET-noored, töötud või muul moel haavatavas olukorras noored (Haugas jt 2021).

Noorte vaimse tervise probleemid pole väljakutse ainult Eestis, vaid Euroopas laiemalt.

Paljud hilises murdeeas ja täiskasvanuea alguses noored õpivad, mistõttu mõjutab nende vaimset heaolu endiselt koolikeskkond. Kaugõppe mõju noorte heaolule on ka Eestis uuritud. Näiteks kutseõppurite seas suurenes kaugõppe ajal stress, ärevus ja kurnatus, puudust tunti toetavast ja motiveerivast sotsiaalsest keskkonnast koolis ning õpetajate ja kaaslastega suhtlemisest (Loogma ja Sirk 2021). Kutseõppurid on varasemate uuringute põhjal haavatavamad nii vaimse tervise probleemide kui ka riskikäitumise tekkeks, sest enam jätkavad seal õpinguid vähekindlustatud ja keeruliste peresuhetega noored (Kupper 2021; Lõhmus jt 2016). Kaugõppe kogemused näitasid, et kodus elamine tekitas osale õppuritest turvalisuse probleeme ja tekkis psühhosotsiaalse toe vajadus, teiste õpilaste motivatsioon õppes osaleda kadus (Loogma ja Sirk 2021).

Ma ütleks, et võib-olla need noored, kellel on koolis raskused … Et need kadusid võib-olla täitsa silmapiirilt ära. Et kui nad piirangute tõttu olid sunnitud koju jääma, ei saanud õpetajad võib-olla nendega kontakti, ei saanud noorsootöötajad kontakti nendega ja nad kadusid nagu täiesti ära,“ noorte tugiprogrammi ekspert. (Haugas jt 2021)

Toetav koolikeskkond ja piisavad suhtlemisvõimalused aitavad ennetada vaimse tervise probleeme ning toetavad haridustee jätkamist.

See näitab ilmekalt, kui oluline on ka hilisemas eas keskenduda hoolivate ja soojade suhete kujundamisele koolis. Toetav koolikeskkond ja piisavad suhtlemisvõimalused aitavad ennetada vaimse tervise probleeme ning toetavad haridustee jätkamist, sh kutseõppeasutuses ja ülikoolis. Eestis on üliõpilaste vaimse tervise uurimisel leitud, et probleemidele viidata võivaid emotsionaalseid seisundeid esineb kõige sagedamini bakalaureuseõppes ning nooremate õppijate, erivajaduse või pikaajalise terviseprobleemiga tudengite ja madalamates sissetulekugruppides olevate üliõpilaste seas (Koppel jt 2020).

Kevadel lõpetasin ülikooli, bakalaureuse ehk kirjutasin lõputööd. Oli väga palju töötunde, kus ma lihtsalt pidingi oma toas istuma ja … Ja see oli väga keeruline just vaimselt, sest ülikooli ajal tavaliselt mul ikka on kusagil ümberringi, kõrval toas sõbrad, kursusekaasalased, kellega ma saan kas või viis minutit rääkida, ja see juba natukene leevendab seda kurbust, keegi viskab mingi nalja, siis juba natukene muutub paremaks. Kodus seda väga ei olnud, sest kõigil on oma töö, oma stress,“ 22-aastane naine. (Haugas jt 2021)

Kuidas lapsi ja noori toetada?

Pandeemia on nii positiivset kui ka negatiivset mõjutanud laste ja noorte vaimset tervist: mõne kodused suhted on muutunud lähedasemaks, teised kogevad aga endiselt masendust, närvilisust ja stressi. Artikkel ei käsitle eriarstiabi, psühholoogilise nõustamise ega psühhoteraapia vajadust ja võimalusi, mis on suur väljakutse (Sotsiaalministeerium 2020).

Tugispetsialistide hinnangul algavad paljud laste vaimse tervise probleemid kehvast kodukeskkonnast.

Küll aga on kõigil lapsi ja peresid ümbritsevatel täiskasvanutel võimalik toetada laste ning perede heaolu universaalsemaid meetmeid kasutades. Peamised võimalused, millele keskenduda, on esitatud tabelis ning spetsialist, otsustaja või ka lapsevanem saab mõelda, milliseid toetusvõimalusi veel on.

tabel toetusvõimalustega

Vaimset tervist toetava tegevuse planeerimisel võib abi olla järgmistest materjalidest.


 Viidatud allikad

Arguera, N. (2015). The effects of school work pressure on depression and substance use: A cross-national study of school-aged children in Canada and Finland. Magistritöö. University of Calgary. DOI:10.11575/PRISM/28116

Avaliku sektori innovatsioonitiim (2021). Kuidas teha nii, et iga laps Eestis oleks hea vaimse tervise juures?

Blakemore, S.-J., Mills, K. L. (2014). Is Adolescence a Sensitive Period for Sociocultural Processing? Annual Review of Psychology, 65(1), 187–207. DOI:10.1146/annurev-psych-010213-115202

Cooper, K., Hards, E., Moltrecht, B., Reynolds, S., Shum, A., McElroy, E., Loades, M. (2021). Loneliness, social relationships, and mental health in adolescents during the COVID-19 pandemic. Journal of Affective Disorders, 289, 98–104. DOI:10.1016/j.jad.2021.04.016

Haugas, S., Allemann, M., Anniste, K. (2021). COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju noortele. Tallinn: Mõttekoda Praxis.

Havik, M. (2020). Eesti kooliõpilaste vaimne tervis rahvusvahelises kontekstis. Eesti Arst, 99(S1), 16–23.

Heidmets, M. (2020). Õpilasuurimus 2020. Ülevaade.

Jones, E. A. K., Mitra, A. K., Bhuiyan, A. R. (2021). Impact of COVID-19 on Mental Health in Adolescents: A Systematic Review. International Journal of Environmental Research and Public Health, 18(5), 2470. DOI:10.3390/ijerph18052470

Koppel, K., Haugas, S., Mägi, E. (2020). EUROSTUDENT VII : Eesti lühiülevaade. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Kupper, B. (2021). Kutsekoolide valmisolek uimastiennetuse elluviimiseks – sekkumisuuring ühe Eesti kutsekooli näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.

Lauristin, M., Loogma, K., Erss, M., Vernik-Tuubel, E.-M., Sarv, E. (2020). Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toimetulek koroonakriisi aegses kaugõppes.

Loades, M. E., Chatburn, E., Higson-Sweeney, N., Reynolds, S., Shafran, R., Brigden, A., … Crawley, E. (2020). Rapid Systematic Review: The Impact of Social Isolation and Loneliness on the Mental Health of Children and Adolescents in the Context of COVID-19. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 59(11), 1218–1239.e3. DOI:10.1016/j.jaac.2020.05.009

Loogma, K., Sirk, M. (2021). Eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemused ja mõju kutseharidusele. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Lõhmus, L., Rüütel, K., Lemsalu, L. (2016). HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Meade, J. (2021). Mental Health Effects of the COVID-19 Pandemic on Children and Adolescents: A Review of the Current Research. Pediatric Clinics of North America, 68(5), 945–959. DOI:10.1016/j.pcl.2021.05.003

Octavius, G. S., Silviani, F. R., Lesmandjaja, A., Angelina, Juliansen, A. (2020). Impact of COVID-19 on adolescents’ mental health: a systematic review. Middle East Current Psychiatry, 27(1), 4–11. DOI:10.1186/s43045-020-00075-4

Oja, L., Piksööt, J., Aasvee, K., Haav, A., Kasvandik, L., Kukk, M., … Vorobjov, S. (2019). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Orben, A., Tomova, L., Blakemore, S. J. (2020). The effects of social deprivation on adolescent development and mental health. The Lancet Child and Adolescent Health, 4(8), 634–640. DOI:10.1016/S2352-4642(20)30186-3

Pikksööt, J. (2020). Õpilaste hinnangud koolikeskkonnale Eestis ja teistes riikides. Eesti Arst. Eesti Kooliõpilaste Tervisekäitumine Rahvusvahelises Vaates, 99(Lisa 1), 60–65.

Preetz, R., Filser, A., Brömmelhaus, A., Baalmann, T., Feldhaus, M. (2021). Longitudinal Changes in Life Satisfaction and Mental Health in Emerging Adulthood During the COVID-19 Pandemic. Risk and Protective Factors. Emerging Adulthood, 0(0), 1–16. DOI:10.1177/21676968211042109

Reile, R., Veideman, T. (2021). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Rider, E. A., Ansari, E., Varrin, P. H., Sparrow, J. (2021). Mental health and wellbeing of children and adolescents during the covid-19 pandemic. The BMJ, 374(Jaanuar 2018), 1–14. DOI:10.1136/bmj.n1730

Sisask, M., Streimann, K. (2020). Noorte vaimne tervis. Teoses: Allaste, A.-A. Nugin, R. (Toim.) Noorte elu avamata küljed: Noorteseire aastaraamat 2019-2020 (31–55). Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus.

Soo, K., Kutsar, D. (2020). Kuidas elad, Eestimaa laps? Ülevaade 8-12-aastaste laste subjektiivsest heaolust. Tartu: Tartu Ülikool.

Sotsiaalministeerium (2020). Vaimse tervise roheline raamat.

Statistikaamet (2021). Statistika andmebaas, LEV16: Laste enesetapud vanuse ja soo järgi.

Streimann, K. (2022). Pandeemia mõju laste vaimsele tervisele ja kuidas neid toetada. Sotsiaaltöö, 1, 7583.

Streimann, K., Vilms, T. (koost.) (2021). Vaimse tervise probleemide ennetus koolis. Harjumaa koolide tugispetsialistide ja koolijuhtide rühmaintervjuude kokkuvõte. Tallinn: Terve Eesti Sihtasutus.

Zhang, C., Ye, M., Fu, Y., Yang, M., Luo, F., Yuan, J., Tao, Q. (2020). The Psychological Impact of the COVID-19 Pandemic on Teenagers in China. Journal of Adolescent Health, 67(6), 747–755. DOI:10.1016/j.jadohealth.2020.08.026

Treial, K. (2021). Õpilaste kogemused kiusamisega 2021. aasta KiVa programmi õpilasküsitluse põhjal. Tulemused teisel COVID-i kevadel. SA Kiusamisvaba Kool

Turu-uuringute AS (2021). COVID-19 teemaline küsitlus. 36. küsitluslaine.

UNICEF (2021). The State of the World’s Children 2021. On My Mind: Promoting, protecting and caring for children’s mental health.

United Nations Office on Drugs and Crime (2015). International standards on drug use prevention.

World Health Organization (2020). Guidelines on mental health promotive and preventive interventions for adolescents: helping adolescents thrive. Geneva: World Health Organization.

Vorobjov, S. (2020). Eesti kooliõpilaste riskikäitumine. Eesti Arst. Eesti Kooliõpilaste Tervisekäitumine Rahvusvahelises Vaates, 99(Lisa 1), 47–53.

Vorobjov, S., Tamson, M. (2020). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2022