Sotsiaaltöö

2020. aasta kevadel tehtud uuring näitab, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia Eesti lastekaitstöötajate tööd ning mis oli laste ja perede toetamisel kõige suuremaks proovikiviks.

Koroonapandeemia näitas selgelt kätte eri süsteemide nõrgad kohad sotsiaal- ja tervishoiupoliitikas. Nüüd, mil esimene ehmatus kriisist on möödas, on aeg mõelda, milliseid uusi võimalusi see karm õppetund meile pakkus? Nagu öeldakse, pole halba ilma heata.

Kohalikel omavalitsustel on täita meie sotsiaalsüsteemis oluline roll, pakkudes inimestele raskuste korral vajalikku abi ja nõu oma elu korraldamiseks.

Oleme harjunud töötama Astangul eraldi kabinettides, kus igaühel on suur ekraan, mugav tool ja laud. Kabinetivaikuses on hea tööle keskenduda. Üleöö muutus kõik. Vaikusest ja rahust ei jää midagi alles, kui peres kasvavad lapsed.

Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorras on erihoolekande töötajatel ülesandeid topelt – teha kõik endast olenev, et viirus ei jõuaks üksustesse ning jätkata samal ajal klientidele kodus tegevuste ja toetuse pakkumist. Mõlemad ülesanded nõuavad töötajatelt nii distsipliini kui ka loovust – kõrgendatud hügieenireeglite järgimise nõue eeldab tähelepanu ja järjepidevust. Kõige kindlamalt saab kliente kodus hoida siis, kui pakkuda neile päeva jooksul huvitavat ja aktiivset tegevust.

Psühhosotsiaalne kriisiabi hõlmab paljusid toetavaid tegevusi, mis parandavad inimeste heaolu- ja turvatunnet, ratsionaalset otsustamist ning käitumist. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi on kontaktpunktiks psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel hädaolukorras.