Sotsiaaltöö

Üleilmne koroonapandemia on tekitanud erakordse olukorra. Digimaailma võimalused pakuvad ka sotsiaaltöötajatele uusi võimalusi ja väljakutseid. Artiklis on kirjeldatud kriisi alguses kõvasti pihta saanud Itaalia kogemusi toimetulekust kahe esimese pandeemialaine ajal.

Paljud pagulased kogevad stressi ja traumaatilisi sündmusi nii oma põgenemisteekonnal kui ka enne seda. Mitmed neist on kaotanud pereliikmed, sõbrad ja kodud, kogenud vägivalda või piinamist. Seetõttu võib neil esineda vaimse tervise probleeme, mis mõjutavad nende elu ja kohanemist oluliselt.

Tallinna Ülikooli tudengite korraldatud uuringust, mis tehti 7.–9. klassi õpilaste seas, selgus, et COVID-19 on avaldanud mõju noorte omavahelisele suhtlemisele ja sotsialiseerumisele. Osa õpilaste õppeedukus on saanud kriisis kannatada, kuid on ka noori, kes näevad kriisi tõttu kehtestatud piirangutes positiivsetki.

Distantsõpe mõjutab kõige enam hariduslike erivajadustega õpilasi, kes vajavad õppetöös õpetajatelt vahetuid lisaselgitusi ning juhendamist. Kuidas on õppetegevus korraldatud Keila Koolis, mis on murekohad ja mis lahendusi on leitud?

Ole sa politseinik, prokurör, tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja, päästja, asutuse juht, kogukonna sädeinimene või keegi teine, kes tegutseb kriisiolukorras selle nimel, et hoida teenused ja süsteemid toimivana ja inimesed elus – see info on just sulle!

2020. aasta kriis avaldas mõju pea igas eluvaldkonnas. Sotsiaaltöö vallas sai koroonakriisist eriti tugevasti mõjutada töökorraldus. Mõnel juhul tuli töö ümber plaanida täielikult. Kutsekoda korraldas 2020. aasta teisel poolel eriuuringu, et mõista paremini kriisi vahetut ja pikaajalist mõju tööhõivele.