Sotsiaaltöö

Eestis käsitletakse julgeolekut kui tervikut ehk lähtutakse avarast või laiapindsest käsitusest, mille järgi võetakse arvesse riigi julgeolekut mõjutavaid kõiki suundumusi ja tegureid. Selle saab kokku võtta musketärliku ütlusega „Üks kõigi, kõik ühe eest“.

Kriis, olgu see looduskatastroof, epideemia, hübriidkriis, energiakriis, võimalik sõjaoht või sõjaline olukord, ei hüüa tulles ja mõjutab rohkem või vähem kõiki. Sotsiaalministeerium viib lähiaastatel ellu mitmeid tegevusi sotsiaalvaldkonna kriisivalmiduse tugevdamiseks.

Riiklik perelepitus aitab lahku läinud lapsevanematel kokku leppida lapse parimatest huvidest lähtudes. Sotsiaalkindlustusamet on osutanud teenust poolteist aastat. Kuidas ja miks teenus loodi, millised on olnud tulemused ning mis suunas teenust arendatakse?

Saaremaal osutatakse tuge vajavatele lastele ja peredele kõiki teenuseid ühest kohast. Eri valdkondade tugivõrgustiku kujundab juhtumikorraldaja. Laste ja perede sotsiaal- ning haridusvaldkonna teenuste ühine korraldus on andnud häid tulemusi.

Aasta 2023 oli erihoolekandes keeruline: lahendus tuli leida mitmele probleemile. Eelseisvale aastale aga võib heita lootusrikka pilgu, sest jätkusuutlik erihoolekanne on sotsiaalministeeriumi üks 2024. aasta prioriteetseid projekte.

Sotsiaalsete garantiide puudumise, ebastabiilse töökoormuse ja madala töötasu tõttu on kohalikel omavalitsustel raske tugiisikuid leida ning hoida. Siiski leidub Eestis häid näiteid KOV-idest, kes sõlmivad tugiisikutega töölepinguid ja kellest saab eeskuju võtta ning koostööd arendada.