Teekond riikliku perelepitusteenuseni ja sealt edasi
Riiklik perelepitus aitab lahku läinud lapsevanematel kokku leppida lapse parimatest huvidest lähtudes. Sotsiaalkindlustusamet on osutanud teenust poolteist aastat. Kuidas ja miks teenus loodi, millised on olnud tulemused ning mis suunas teenust arendatakse?
sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse nõunik
sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse juhtivkoordinaator
Veebruaris 2020 hakkas sotsiaalkindlustusamet (SKA) ellu viima Norra ja EMP-i[1] projekti „Riikliku perelepitussüsteemi rakendamine“. Riikliku teenuse loomise eesmärk oli toetada alaealist last (või lapsi) kasvatavaid, kuid lahku läinud vanemaid, et nad jõuaksid lapse elukorralduse küsimustes kokkuleppele. See soodustab vanemate koostööd lapse kasvatamisel, aitab kaitsta lapse huve ja tagab tema heaolu.
Perelepitusteenuse väljatöötamine
Riikliku perelepitusteenuse ellukutsumise täiendav eesmärk oli tagada perelepitusteenuse keskne koordineerimine, ühtne kvaliteet ja kättesaadavus kogu Eestis. Sooviti, et perelepitusest saaks kohtumenetluse alternatiivne lahendus ja lastega seotud vaidlusi oleks võimalik lahendada väljaspool kohtusaali. Perelepitusseaduse eelnõu seletuskirjas öeldi, et kui vanemad suudavad saavutada kokkuleppe ise, peavad nad sellest paremini kinni, mis omakorda tagab lapse heaolu. Perelepitusteenuse kasutamine on andnud teistes riikides positiivseid tulemusi (De Palo jt 2014).
Perelepituse eesmärk ei ole panna lapsevanemaid ära leppima, vaid kokku leppima.
Projekti käigus aastatel 2020–2024 viidi koos partneritega ellu mitmed tegevused.
- Töötati välja teenuse korraldusmudel ja riikliku perelepitusteenuse seadus.
- Koostati koolitusprogramm, mille abil õpetati välja 56 perelepitajat, kellest 43 sooritas praktika. Pooled perelepitajad on valmis korraldama lepitust ka vene keeles.
- Osutati enam kui 1000 perelepitust, mis ületas seatud eesmärki peaaegu kahekordselt.
- Teenuse arendamiseks käidi parimaid kogemusi hankimas Norras ja Portugalis ning edendati muud rahvusvahelist koostööd.
- Suurendati avalikkuse ja peredega töötavate spetsialistide teadlikkust, kujundati riikliku perelepituse bränd.
- Oktoobris 2023 korraldati konverents „Teekond riikliku perelepitusteenuseni ja edasi“, kus huvilised said kuulata nii Eesti kui ka välismaa eksperte.
Praeguseks on perelepitusteenuse käivitamise projekt lõppenud. Selle tulemusel on töötatud välja riiklik tasuta toimiv perelepitussüsteem.
Perelepitusteenus: mis, miks ja kellele?
Perelepitusteenuse eesmärk on aidata lahku läinud lapsevanematel rahumeelselt sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida mõlemad vanemad austavad ja seetõttu sellest ka kinni peavad. Perelepituse eesmärk ei ole panna lapsevanemaid ära leppima, vaid kokku leppima. Perelepitus on mõeldud lapsevanematele, kes kavatsevad kooselu lõpetada või on seda juba teinud.
Aprilli seisuga töötab Eestis 34 perelepitajat, teenust koordineerib ja arendab SKA kümneliikmeline meeskond.
Riikliku perelepitusteenuse seadus jõustus 1. septembril 2022. Toimunud on 1160 lepitusmenetlust. Kohus on lapsevanemad perelepitusse suunanud 266 korda. Poolteise aastaga on lapsevanemad sõlminud 278 vanemluskokkulepet.
Kõige sagedamini käsitletakse perelepituses lapse elukorralduslikke küsimusi, näiteks lapse elukoht ja temaga suhtlemise kord, samuti haridust (sh huviharidust), reisimist, aga ka ülalpidamise küsimusi.
Perelepituse veskid ei jahvata pikalt. Senine praktika näitab, et lapsevanemad jõuavad kokkuleppeni keskmiselt nelja-viie kohtumisega.
Perelepituse käigus tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks anda talle võimalus oma arvamust avaldada.
Alates 1. juulist 2023 saab perelepitusteenuse käigus lahendada ka hooldusõiguse lõpetamise või muutmise küsimusi. Viimasel juhul on küll väike erisus: kui muidu võib lapsevanem teenusele pöörduda omal käel, siis hooldusõiguse küsimuse lahendamiseks suunab perelepitusteenusele kohus.
Hooldusõiguse muutmine on äärmuslik meede, mida rakendatakse vaid juhul, kui see on lapse huvidest lähtudes põhjendatud. Just seetõttu on kõigist asjaomastest lepitusmenetlustest päädinud hooldusõiguse muutmiskandega vaid neli. Näiteks on olnud hooldusõiguse muutmise põhjus asjaolu, et laps on elanud aastaid ühe vanemaga, teine vanem elab välisriigis ega ole aktiivselt osalenud lapse kasvatamises. Lapsega koos elaval vanemal aga on tekkinud olukordi, et teise vanema nõusoleku puudumine on saanud takistuseks lapsega seotud olulistes asjaajamistes, nt lapse tervise või hariduse küsimustes. Ühel juhul tuli hooldusõigust muuta, sest vanema tervislik seisund ei võimaldanud tal püsivalt osaleda lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel. See hakkas negatiivselt mõjutama lapse igapäevaelu olulistes valdkondades.
Perelepitusteenusel on kesksel kohal lapse huvid. Seetõttu tuleb lapse ja tema vanemate iga lugu hinnata ning analüüsida konkreetse olukorra asjaolude alusel. Nii ongi kujunenud praktika, et vanemad tulevad teenusele erimeelsusega ühe probleemi pärast, kuid vanemluskokkulepe sõlmitakse ka lapse elukorralduse teistes küsimustes. Näiteks on vanematel tekkinud erimeelsus lapsega suhtlemise korra pärast, kuid perelepituskohtumistel jõutakse kokkuleppele nii selles kui ka ülalpidamise küsimustes. Või on kohus suunanud lapsevanemad teenusele ühise hooldusõiguse muutmise asjus, kuid lepitus päädib vanemluskokkuleppega, milles on muudetud mitte hooldusõigust, vaid hoopis lapsega suhtlemise korda. Oluline mõjutaja siinjuures on laste ärakuulamine lepitusprotsessis, nende arvamuse väljaselgitamine ja selle peegeldamine vanematele.
Laps perelepitusprotsessis
Alates 1. septembrist 2022 on perelepitusteenus mõjutanud rohkem või vähem ligi 400 lapse elu, kelle vanemad on jõudnud tänu perelepitusteenusele kokkuleppele kohtuväliselt.
Senine praktika näitab, et lapsevanemad jõuavad kokkuleppeni keskmiselt nelja-viie kohtumisega.
Perelepitusteenusel on olulisel kohal lapsed: riikliku perelepitusteenuse seadus ütleb üheselt, et perelepituse käigus tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks anda talle võimalus oma arvamust avaldada.
Miks on see oluline? Lapse ärakuulamine annab lapsele võimaluse väljendada oma soove ja vanemate lahkuminekuga paremini toime tulla. Lisaks aitab lapse ärakuulamine teha vanematel perelepituse käigus lapse huvidest lähtuv kokkulepe. Selleks et kokkuleppe sõlmimisel oleks võimalik lapse vajadustega arvestada, tuleb anda talle võimalus oma mõtetest ja tunnetest turvaliselt rääkida. Vanemate lahkumineku korral on tihti nii vanemad kui ka lapsed emotsionaalselt laetud ja laps, olles loomupäraselt lojaalne mõlemale vanemale, ei pruugi avaldada oma tegelikke tundeid ega arvamust vanematele. Erapooletu perelepitajaga vesteldes saab laps avaldada oma arvamust turvaliselt, kartmata riivata vanemate tundeid.
Lapsega vestlemise eesmärk ei ole saada temalt konkreetset arvamust ega hinnanguid vanemate või nende kokkuleppe kohta, nt kumma vanema juures ta elada soovib. Lapsele ei panda otsustamisel mitteeakohast vastutust. Vastutus on vanematel, ent lapsel peab olema võimalus avaldada oma mõtteid ja tundeid, kuidas ta ümbritsevat tajub, mida ta sellest arvab jms. Samuti on lapsel võimalus koos perelepitajaga kujundada sõnum vanematele.
Mis mõtteid on lapsed perelepitajatega jaganud ja kuidas nemad kogevad vanemate lahku minekut?
Seitsmeaastane laps jagab perelepitajale kogemust oma olukorrast: „Väike õde on tundlik ja talle ei meeldi, kui karjutakse. Nad võiksid lihtsamini läbi saada, et ei peaks tülitsema.“
Kümneaastane laps jäi perelepitaja küsimuse peale, kuidas tal läheb, mõneks minutiks mõttesse, sirutas siis käe märkmepaberi ja pastaka järele ning kirjutas sinna nii: „Kui ma tahan nädal-nädal asja jätkata, ei andesta mulle üks, kui ma pole nõus sellega, on teine minus pettunud. MA EI TAHA VALIDA. “
Riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) § 12 lg 2 kohaselt kinnitab SKA lapsevanemate vanemluskokkuleppe ja sama paragrahvi lg 3 võimaldab seda mitte teha, kui on ilmne, et lepitusosaliste kokkulepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas. Seda, kas vanemluskokkuleppes on vastuolusid lapse huvidega, saab perelepituse koordinaator hinnata just lapse arvamust kuulates. Vastuolude ilmnemisel tehakse lapsevanematele ettepanek jätkata perelepitusprotsessi.
Peaaegu 300 kohtuvälist kokkulepet
Riikliku perelepitusteenuse abiga on jõudnud rahumeelsele kokkuleppele vähemalt 500 lapsevanemat ja sõlmitud on 278 vanemluskokkulepet, mis tähendab, et enam kui 300 lugu on saanud kohtumenetluseta rahumeelse lahendi.
See ei tähenda aga sugugi, et kõik ülejäänud lepitusmenetlused on lõppenud edutult. Perelepituse igapäevapraktikas näeme lugusid, kus lapsevanemad mõistavad teenusel olles, et nad said piisavalt tuge lapse elukorralduslikes küsimustes kokkulepete sõlmimisel ja näevad suuremat väärtust omavahelisel rahumeelsel suhtlusel kui ametlikult sõlmitud vanemluskokkuleppel. Perelepituse eesmärk, aidata lahku läinud vanematel jõuda üksmeelele ja teha lapse huvidest lähtuvaid kokkuleppeid, on ka nende lugude korral saavutatud. Nende perede arv, keda perelepitus päriselt aitab, on oluliselt suurem, kui statistika näitab.
Perelepituses on peamine tegutseda üksmeelse vanemluse heaks.
Seda olukorda ilmestab hästi lapsevanemate tagasiside. Üks tsitaat lapsevanemalt, kes ei ole perelepitusteenuse lõppedes sõlminud vanemluskokkulepet ja kellele on seetõttu väljastatud edutuse tõend: „Lõpetasime perelepituse edutuse tõendiga, kuid lepitus ei olnud meie jaoks edutu. Saime ise kokkuleppele.“
Üks perelepitusteenusel osalenud ema, kes pöördus oma algatusel perelepitusteenusele, kirjeldab kogemust järgmiselt: „Olen väga tänulik selle abi eest, mida olen saanud. Perelepitaja aitas rahulikult arutleda pere jaoks tähtsaid aspekte ning ka raskel perioodil jääda endise abikaasaga sõbraks / heaks tuttavaks.“
Oma kogemust on jaganud ka perelepitusteenusel osalenud isa, kes jõudis perelepitusse kohtu kaudu: „Perelepitaja oli suure kogemusega professionaal, kes tegi väga head koostööd ja lahendas kõik rasked olukorrad ilusti. Kindlasti soovitaksin ka teistele peredele seda teenust kasutada!“
Perelepitajatele teeb nende töös kõige enam rõõmu, kui lepitusprotsessis jõuavad lapsevanemad mõistmiseni, et paarisuhe on küll lõppenud, kuid lapsevanemateks jäädakse elu lõpuni ja omavaheline usalduslik suhe lapsevanematena taastub. Vanemad võtavad vastutuse lapsevanemaks olemise ehk vanemluse eest ja möönavad, et lapsevanemaks olemisel on vaja rohkem omavahelist usaldust ning koostööd kui ametiasutuse kirjalikku dokumenti. Selle meelemuutuseni jõudmine ja mõistmine, et vanematena on just nemad need, kellest oleneb nende lapse elu nüüd ja tulevikus, on lepitajate sõnutsi silmaga nähtav. Nii jagavadki perelepitajad oma tööpraktika tulemust, et kui lapsevanemad sõlmivad perelepitusteenusel vanemluskokkuleppe, on hästi; kui vanemad jõuavad perelepituses mõistmiseni, kui tähtis on nende lapse jaoks üksmeelne vanemlus – on väga hästi.
Kuidas edasi?
Poolteise aastaga on riiklik perelepitusteenus jõudnud paljude lapsevanemate ja lasteni ning kujundanud koostöösuhteid eri partneritega. Koostöös kohalike omavalitsuste, kohtute, kohtutäiturite, tugikeskuste jt asutustega pingutame iga päev selle nimel, et lapsed, kelle vanematel on vaja toetust lahkuminemisel, ei jääks liiga kauaks keerulisse ja pingelisse olukorda, mis kahjustab nii lapsi kui vanemaid endid. Soovime, et vanemad leiaksid abi ja toetust, et säilitada vanemlik vastutus oma lapse elu eest ning jätkata tema eest hoolitsemist. Perelepituses on peamine tegutseda üksmeelse vanemluse heaks – see on perelepituse meeskonna ja perelepitajate peamisi juhtmõtteid, mille tahame viia kõigini, kes seda vajavad.
Kindlasti jätkame teenuse arendamist, et tagada vanematele lihtne ja mugav ligipääs teenusele. Toetame ja koolitame perelepitajaid, et tagada riikliku perelepitusteenuse kvaliteet. Meile läheb väga korda teenusel osalenud lapsevanemate tagasiside, mida peame oma töö kujundamisel väärtuslikuks.
Riikliku perelepitusteenuse arendamiseks kavandame perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringut, millega soovime analüüsida praeguse tegevuse eesmärgipärasust. Tahame täpsemalt teada, milline on teenuse tulemuslikkus nii laste, nende vanemate kui ka teenuseosutajate ja koostööpartnerite jaoks laiemalt. Loodame välja selgitada kitsaskohad, et saaksime arendada teenust veelgi kvaliteetsemaks ja üha enam lapsi ning vanemaid toetavaks teenuseks.
Hea ülevaate perelepitusteenusest ja selle protsessist, teenuse taotlemisest ning sellest, mis lapsevanemate ees ootab, saab äsja uuendatud perelepituse infoteavikust „Perelepituse ABC“.
Lisaks loe perelepitusteenuse kohta lähemalt meie kodulehelt.
[1] Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine‟ („Local Development and Poverty Reduction“).
Viidatud allikas
De Palo, G., D’Urso, L., Trevor, M., Branon, B., Canessa, R., Cawyer, B., Florence, L., R. (2014). „Rebooting“ the mediation directive: assessing the limited impact of its implementation and proposing measures to increase the number of mediations in the EU. European Parliament Directorate General for Internal Policies.