Tsiviil-sõjalisest koostööst kriisi ajal
Eestis käsitletakse julgeolekut kui tervikut ehk lähtutakse avarast või laiapindsest käsitusest, mille järgi võetakse arvesse riigi julgeolekut mõjutavaid kõiki suundumusi ja tegureid. Selle saab kokku võtta musketärliku ütlusega „Üks kõigi, kõik ühe eest“.
Ltn Ave Uusleer, õhuväe tsiviil-militaarkoostöö ohvitser
N-ltn Maria Reinstein, kaitseväe peastaabi tsiviil-militaarkoostöö ohvitser
Pille Priilinn-Türk, toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse sotsiaalteenistuse juhataja
Dokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused“ kohaselt on riigikaitse eesmärk riiki kaitsta ja selleks valmistuda, kasutades nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi vahendeid, kaasates avaliku, era ja kolmanda sektori.
Laiapindse riigikaitse põhimõte praktikas
Kaitseväe kui sõjalise organisatsiooni põhiülesanne on kaitsta Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning tagada riigi julgeolek. See hõlmab nii sõjalist kaitset kui ka osalemist rahvusvahelistes sõjalistes, rahuvalve- ja väljaõppeoperatsioonides, samuti kriisireguleerimisel. Lisaks osaleb kaitsevägi sageli ka kodanikuühiskonna toetamisel ja katastroofidele reageerimisel. Näidetena võib tuua 2005. aasta Pärnu üleujutuse ja 2010. aasta Padaoru lumetormi. Koroonapandeemia ajal toetas kaitsevägi kriitilisel hetkel teisi ametkondi nii kirurgiliste maskide, meditsiinipersonali kui ka konteiner-välihaigla saatmisega Saaremaale, et korraldada kriitilises seisundis haigete ravi kohapeal, suurendades nõnda oluliselt Kuressaare haigla intensiivravi võimekust.
Rahuajal on oluline pidevalt harjutada kaitseväe- ja tsiviilstruktuuride koostööd, et ühildada osaliste mõttemaailmad.
Sõda Ukrainas on pannud omakorda kõiki mõtlema, kuidas peaksime ühiskonnana valmistuma kriisideks ja sõjaks. Ühiskonna üldine teadlikkus kriisivalmidusest on paranenud ning Eesti tsiviilasutused ja paljud inimesed mõistavad selle vajalikkust, olles valmis andma oma panuse riigikaitse toetamisse ning arendamisse. See aitab oluliselt kaasa tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööle, sest osalised on motiveeritud. Tänu sellele on koostöö viimastel aastatel arenenud palju kiiremini kui kunagi varem.
Laiapindse riigikaitse rakendamine riigikaitse poliitikas on kõigest 13 aastat vana, mistõttu on täpsemad arusaamad tsiviil-sõjalisest koostööst alles kujunemas. Viimastel aastatel on asutuste koostöö tihenenud. Piltlikult öeldes: kui varem ei teatud, mida üksteiselt küsida, siis nüüd enam-vähem teame, mis suunas on vaja koostööd arendada.
Kriis ega sõda ei hüüa tulles. See nõuab, et kaitsevägi, kohalikud omavalitsused, päästeamet, politsei, kiirabi, terviseamet ja kõik ülejäänud ühiskonnalülid on valmis koostööd tegema. Train-as-you-fight[1]-põhimõtte kohaselt on oluline rahuajal pidevalt harjutada kaitseväe- ja tsiviilstruktuuride koostööd, et ühildada osaliste mõttemaailmad ning mõista üksteise võimekusi, puudujääke ja toetusvajadusi.
Riigi toimepidevus ja tsiviilsektori toetus sõjalisele riigikaitsele (ja vastupidi) on laiapindse riigikaitse alustala.
Sotsiaalteenuste vaatevinklist on kaitseväe olulised koostööpartnerid kohalikud omavalitsused, Eesti linnade ja valdade liit, kaitseressursside amet, Naiskodukaitse ning Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon.
Train-as-you-fight-põhimõte kriisivalmiduses
Kriisi ajal ei pruugi olla ligipääsu samadele võimalustele, mis rahu ajal. Näiteks arvestab kaitsevägi sõjaajaks harjutades sellega, et kogu sidetehnika või GPS-i ühendus ei pruugi toimida, võib-olla peab mitu nädalat järjest metsas olema – kõigiks nendeks olukordadeks on vaja ette valmistuda ja vilumus saavutada. Riske üritatakse võimalikult palju maandada ja mida ei saa maandada, harjutatakse läbi.
Train-as-you-fight-põhimõte ei kehti ainult sõja, vaid ükskõik millise kriisi ajal. Iga kriis on keeruline aeg kogu ühiskonnale. Sellega paremini toime tulemiseks peavad kõik olema valmis. Ennetamine on kriisireguleerimise esimene etapp, mille eesmärk on kriis ära hoida või vähendada võimalikke kahjusid. Sõja ajal on oluline, et kõik asutused ja ühiskonna lülid oleksid oma valdkonna võimalikeks kriisideks valmistunud. Tihtipeale ei piisa ainult riskide läbimõtlemisest paberil, vaid kriisistsenaariumid tuleb läbi harjutada, selle tulemusena selguvad hoopis uued kitsaskohad ja võimalused.
Tänavu harjutatakse õppusel Kevadtorm esimest korda kaitseväe, kohalike omavalitsuste, päästeameti ning regionaalsete kriiskomisjonide koostööd.
Paljude asutuste toimepidevus loob eduka riigikaitse eesmärkide saavutamise ja kriiside lahendamise eeldused. Riigi toimepidevus ja tsiviilsektori toetus sõjalisele riigikaitsele (ja vastupidi) on laiapindse riigikaitse alustala. Laiapindne riigikaitse hõlmab ka elutähtsate teenuste toimepidevust kriisi ajal. See loob kriisi- ja sõjaolukorra lahendamise ning kriisi ajal ühiskonna toimimise paremad eeldused.
Kriisivalmiduse harjutamine
Kogu ühiskond peaks mõtlema, kuidas oma vastutusvaldkonnas kriisidega toime tulla. Kriisidega toimetulekut aga on vaja harjutada asutuste koostöös. Tuleb mõista, kuidas asutused lahendavad oma valdkonna kriise, mida selleks on vaja ja kuidas see võib mõjutada teisi riigikaitses või toimepidevuse tagamisel olulisi asutusi. Kriisikommunikatsioon on oluline osa kriisidega toimetulekust. Kriisi ajal tuleb toimuvat ka elanikkonnale ja välismaailmale selgitada ning oma valdkonnas ja asutuse vastutusalas avalikkusele juhiseid anda. Selged sõnumid aitavad kriisi põhjustatud segadust vähendada ja inimesi rahustada.
Tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööd harjutati eelmisel aastal ulatuslikult õppustel CREVEX ja Decisive Lancer. CREVEX-il harjutati ulatusliku evakuatsiooni stsenaariumi läbimängimisel näiteks koostööd päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, kohalike omavalitsuste, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna ja kogu Eesti kiirabibrigaadide, Põhja-Tallinna regionaalhaigla ja terviseameti vahel, kokku ligi 30 asutuse koostöös.
Oluline oleks kujundada kriisi- ja sõjaaja sotsiaalteenuste koostöövõrgustik.
Õppuse Decisive Lancer käigus harjutati eelkõige tsiviilkeskkonna kriiside mõju kaitseliidu maakaitseringkondadele. Õppuse eesmärk oli kindlaks määrata maakaitseringkondade ülesanded siseministeeriumi ametkondade toetamisel eriolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ning harjutada nende täitmist paralleelselt sõjalise kaitse ettevalmistustega. Tsiviilkoostöö vaatevinklist on maakaitseringkonnad riigi jõustruktuuride tegevuse koordineerimise kesksed osalised regionaaltasandil.
Väljaõpe tsiviilkeskkonnas
Kriisivalmiduse oluline osa on õppuste korraldamine tsiviilkeskkonnas, väljaspool harjutusväljasid, mis on Eesti üks iseärasus paljude teiste liitlasriikidega võrreldes. Tsiviilkeskkonnas näeb sõdureid igal aastal õppustel Kevadtorm või Siil ja eelmisel aastal esimest korda korraldatud Ussisõnade nimelisel õppusel. Aasta ringi aga harjutatakse tsiviilkeskkonnas kaitseliidu väiksemate õppuste või kaitseväe väljaõppe käigus. Sellised õppused annavad sõduritele võimaluse tundma õppida maastikku, nad saavad aimu tsiviilkeskkonnas tegutsemise iseärasustest.
Õppuste korraldamise eeldus on kohalike omavalitsuste, maaomanike, päästeameti, politsei ja piirivalveameti, riigimetsa majandamise keskuse ja keskkonnaameti ning teiste asutuste tihe koostöö. Sellel on ülioluline roll kriisi ja sõja aja ülesanneteks valmistumisel ning koostöö- ja suhtlusvõrgustike loomisel. Õpitakse tundma nii kohalike omavalitsuste kui ka teiste asutuste esindajaid. Samuti saab kohalik elanikkond vahetult kogeda õppust ja kõike sellega kaasnevat: nähakse sõdureid ringi liikumas, masinaid tänavatel ja lennukeid pea kohal.
Riskide maandamist peab harjutama nii iseseisvalt kui ka ühisõppustel.
Tänavu harjutatakse õppusel Kevadtorm esimest korda kaitseväe, kohalike omavalitsuste, päästeameti ning regionaalsete kriiskomisjonide koostööd. Teiste tsiviilasutuste ja kaitseväe kaasamine üksteise õppustele on üha tavalisem ning see on ülioluline laiapindse riigikaitse arendamisel. Mida rohkem stsenaariume eri juhtimistasanditel ja asutuste vahel läbi mängitakse, seda parem ettekujutus tekib kõigil oma ülesannetest sõja- või kriisiolukorras.
Ametite koostöö
Ka kaitseväel on tuge vaja, et täita sõjaaja ülesandeid. Suure osa kaitseväe võimekusest moodustavad motiveeritud ja pädevad reservväelased, ka sotsiaaltöö valdkonnas. Kahjuks suureneb kriisi ajal ka kaitseväes nõudlus sotsiaalteenuste järele, milleks on vaja rohkem inimesi. Selleks koondab kaitseväe sotsiaalteenistus sotsiaaltöö hariduse ja väljaõppega reservväelasi, keda välja õpetada reageerimismeeskondades osalemiseks kriiside ajal. Vajaduse korral saab neid siis kaasata laiaulatuslike kriiside või sõja ajal.
Sarnaselt kaitseväe teiste võimekustega on ka sotsiaalteenuste valdkonnas välja töötatud kriisi- ja sõjaaja tegevuse haldamise juhendid, kontseptsioonid, ühtne tegevuseeskiri ja tegevuskavad. Nende eesmärk on info ühtne haldamine ja kriisiabi, et säilitada võimekus tagada operatiivne sotsiaaltöötoetus.
Sotsiaalteenistuse struktuur on kaitseväes arvult väike, mistõttu loodetakse sotsiaalhoolekande asutuste ja organisatsioonide toele ning sellele, et nendeski asutustes luuakse piisavalt riigikaitselisi ametikohti, et kõik asutused saaks jätkata teenuste osutamist ja koostööd ka sõjaajal. Sõjalise ja tsiviilkoostöö vaateviklist teeb muret riigikaitseliste ametikohtade puudumine avalikus sektoris. Näiteks mõnes omavalitsustes on ainus riigikaitselisel ametikohal töötav ametnik vallavanem, kellel on kriisi ajal muidki kohustusi. Oluline oleks kujundada kriisi- ja sõjaaja sotsiaalteenuste koostöövõrgustik.
Kõik kaitseväe teenistujad on riigikaitselisel ametikohal alates 2019. aastast. Kõik kaitseväe sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja kaplanid kuuluvad kaitseväe psühhosotsiaalse kriisi väljareageerimismeeskondadesse ning on läbinud asjakohase koolitusprogrammi. Läbipõlemise ennetamiseks ja parima tööalase toetuse tagamiseks rahastab kaitsevägi kaitseväe sotsiaaltöötajate ning psühholoogide töönõustamist. Kriisiabi saamiseks on ametiabi taotlemise korra kohaselt ka teistel asutustel võimalik pöörduda kaitseväe toetusteenuste keskuse ja sotsiaalteenistuse poole.
Kaitseväe põhiülesanne on kaitsta Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning tagada riigi julgeolek. Laiapindse riigikaitse kontseptsiooni raames on aga ühiskonna igal liikmel kohustus säilitada riigi toimepidevus ja anda oma panus sõjalisse riigikaitsesse. Selleks et oleksime kriisiks või sõjaks võimalikult hästi valmis, peab iga asutus realistlikult hindama oma kriisiaegset võimekust ja toetusvajadust ning nende kasutamist.
Riskide maandamist peab harjutama nii iseseisvalt kui ka ühisõppustel.
Kõigil on kohustus riiki kaitsta, anda oma panus sõjalises ja tsiviiltoetustegevuses, kui tahame vabana elada oma riigis.
Kaitseväe toetusteenuste keskus ja selle sotsiaalteenistus
Toetusteenuste keskus on toetuse väejuhatuse allüksus, mille ülesanne on korraldada kaitseväe psühholoogilist ja sotsiaaltoetust, usulist tegevust, veteranipoliitikat ning teenistuskohustuste täitmisel vigastatute taastusravi ja rehabilitatsiooni.
Keskuse koosseisu kuuluvad kaplaniteenistus, psühholoogiateenistus ja sotsiaalteenistus.
Sotsiaalteenistuse põhiülesanne on jagada infot, korraldada kõigi kaitseväelaste, veteranide, kaitseväes teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saanute või hukkunute ja nende perekonnaliikmete sotsiaalteenuste ning toetuste saamine ja valdkonna väljaõpe.
Rahuajal on sotsiaalteenistuse põhitegevus järgmine:
- toetada ajateenijate toimetulekut ajateenistuse ajal, et ennetada sotsiaalmajanduslikke probleeme ja vähendada väljalangevust ajateenistusest;
- toetada kaitseväe isikkoosseisu rahulolu ja toimetulekut teenistusega kaasnevate psühhosotsiaalsete mõjudega (nt rotatsiooni, välisoperatsioonide, struktuurimuudatuste jms korral);
- toetada kaitseväest väljumistel nii lähiaastatel teenistusest väljujaid, veterane kui ka ajateenistusest reservi siirduvaid ajateenijaid (nt infotundide, ettevõtluse jm koolituste või nõustamise kaudu);
- aidata kaitseväes teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saanutel ja hukkunute perekonnaliikmetel saada neile ettenähtud sotsiaalteenuseid ja toetusi ning toetada neid ühiskonda lõimumisel;
- osaleda sotsiaalteenistuse valdkonnaga seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muudatusettepanekute algatamisel;
- täita Eesti sotsiaalsüsteemi osana muidu sotsiaalhoolekande ülesandeid;
- tagada psühhosotsiaalse abi valdkonna valmisolek kriisideks ja sõja ajaks.
Sotsiaalteenistus teeb koostööd kaitseväe teiste üksustega, kaitseressursside ameti ja kaitseväe töökeskkonnagrupi ning meditsiiniteenistusega, juristiga, füsioterapeudiga, spordiinstruktoriga, eriarstide, rehabilitatsioonikeskuste ja abivahendikeskustega, sotsiaalkindlustusameti ning kohalike omavalitsustega. Koostöös riigikantseleiga viidi 2021. aastal ellu avaliku sektori innovatsiooniprojekt „Tahan ajateenistusse!“, et kujundada kutsealustel ja nende lähedastel positiivsem hoiak ajateenistuse vastu. Koostöös kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga korraldatakse rakendusuuringuid.
Koostöös veteranide MTÜ-dega arendatakse veteranide toetamist ja programmis „Sõbra käsi“ kogemusnõustajate väljaõpet. Koostöös Carolin Illenzeeri fondiga toetatakse teenistuses langenud või vigastada saanud kaitseväelaste lapsi.
[1] Treeni nii, kuidas võitled.