Arendame kohalike omavalitsuste ja riigi valmisolekut kriisiolukordadeks

---

Viimased kaks-kolm aastat pärast pandeemiat ja Venemaa sõjategevuse intensiivistamist Ukrainas on ümber mõtestatud kriisideks valmisolek Eestis. Saame kõik aru, et iga kriis on ka sotsiaalkriis. Ohu realiseerumise korral on meie peamine ülesanne aidata oma inimesi ja tagada nende julgeolek ning hakkamasaamine. Abivajajat ei huvita, kas teenust osutab riik või kohalik omavalitsus (KOV), ta peab abi saama ja meie ülesanne on seda pakkuda.

Igaüks peab olema valmis!

Loomulikult peab kriisiolukorras igaüks olema valmis enda ja oma pere jaoks ise lahendusi leidma ning need ette läbi mõtlema. Palju aga on ka neid, kes paraku ise hakkama ei saa. Hoolekandeasutustes, turva- ja asenduskodudes on kokku üle 14 000 seal püsivalt elava inimese. Abi vajavad ka puuetega, eakad ja teised liikumisraskusega inimesed, kes elavad oma kodus. Igal kuul pöördub omavalituse sotsiaalosakonda vähemalt 10 300 toimetulekutoetuse taotlejat. Keskmiselt saab toimetulekutoetust aastas vähemalt 46 000 inimest. Väga tõenäoline on, et ka need inimesed vajavad kriisi korral abi. Arvestada tuleb, et kriisi ajal suureneb abi vajavate inimeste arv märkimisväärselt. Riigi ja KOV-ide ülesanne on tagada haavatavate elanikkonnarühmade toetamine kriisi korral, ka juhul, kui on vaja ulatuslikku evakuatsiooni.

Iga kriis on ka sotsiaalkriis.

Riigi tasandil osutavad sotsiaalteenuseid ennekõike sotsiaalkindlustusamet ja kohalikul tasandil omavalitsused. Kriisideks valmistumisel ja kriisi ajal on teenuste korraldajate ja osutajate koostöö ülioluline. Tuleb üksteist toetada ja optimaalseid lahendusi otsida. Ettevalmistused, kokkulepped ja plaanid peavad olema tehtud enne kriisi algust.

Riigi ja KOV-ide iga olulise teenuse korral tuleb hinnata riskid, mis võivad realiseeruda kriiside ajal, leida kitsaskohad õigusaktides ning teha kindlaks teenuse osutamise lüngad.

Olulised õigusaktid

Nagu koroonakriisi ajal ja Ukraina põgenike saabudes selgus ning kogemused näitavad, ei ole praegu kehtivates õigusaktides piisavalt erisusi kriisi ajal kiiresti reageerimiseks ja probleemide lahendamiseks.

Õigusaktide nüüdisajastamiseks oleme viimasel aastal koos KOV-ide esindajatega töötanud läbi palju sotsiaalvaldkonnaga seotud seadusi ja teinud nende muutmise ettepanekud. Riigikantselei eestvedamisel on koostatud uus tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Selle juurde saame lisada sotsiaalvaldkonda käsitlevad ja kriisiolukordades vajalikud erisused. Lihtsustatakse nii sotsiaaltöötajate töölevõtmise nõuded kriisi ajal kui ka teenustele, ruumidele, tegevuslubade pikendamisele jm esitatavaid nõuded.

Kriisideks valmistumisel ja kriisi ajal on teenuste korraldajale ja osutajate koostöö ülioluline.

Lisaks seaduste muutmisele täpsustame ja edastame riigi ootused KOV-idele ning koostame suunised, mis lihtsustaksid toimepidevuse[1] plaanide koostamist. See peaks aitama tagada abivajajatele hakkamasaamise ja ka sotsiaaltöötajatele võimalikult pingevaba tegutsemise kriisi ajal.

Oluline on ka, et siseministeeriumi ja päästeameti eestvedamisel ning vastutusel on koostatud elanikkonnakaitse tegevuskava, mille valitsus on kinnitanud ning eraldanud vahendeid selle elluviimiseks. Selle kava kohaselt on peamised ülesanded ja vastutus siseministeeriumil, sotsiaalministeeriumil ning riigikantseleil kui kesksel kriiside lahendamise organisatsioonil. Kriisi ajal tähendab elanikkonnakaitse riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks abiks kriisis ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks. Sotsiaalvaldkonnal on koos KOV-idega oluline roll selle kava elluviimisel.

Vältimatu sotsiaalabi korraldus

Läbi tuleb mõelda ja ennekõike tagada vältimatu sotsiaalabi teenuse ulatusliku abi vajaduse korral. On ju inimesele kõige tähtsam, et on olemas toit, rõivad ja peavari. Selleta ei saa keegi hakkama. Just need kolm on sotsiaalhoolekande seaduses välja toodud vältimatu sotsiaalabi osad. See on teenus, mis mitte üheski olukorras n-ö maha kukkuda ei saa ehk peab olema tagatud igale abi küsijale.

Ulatusliku sotsiaalabi pakkumise vajaduse korral, mis tekib eelkõige evakuatsiooni olukorras, on riigil ilmselgelt vaja KOV-i igakülgselt toetada. Hakkasime ettevalmistustega pihta juba 2023. aasta algusest. Alustasime KOV-ide võimelünkade kindlakstegemist. Eeluuringu tegemiseks kaasasime PricewaterhouseCoopers Eesti ja tagasisidet saime 55% KOV-idelt. Moodustasime töörühma, kuhu kutsusime liikmeteks KOV-ide esindajad, päästeameti, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning sotsiaalkindlustusameti.

Lihtsustatakse nii sotsiaaltöötajate töölevõtmise nõuded kriisi ajal kui ka teenustele, ruumidele, tegevuslubade pikendamisele jm esitatavaid nõuded.

Eelmise aasta lõpuks koostasime KOV-idele vältimatu sotsiaalabi riikliku toetamise kava. Selle aasta algusest oleme otsinud esile toodud probleemidele lahendusi. Arutelude käigus lepitakse kokku toidu miinimumnõuded, toetudes uuringule ja ettepanekutele. Näiteks tuleb evakuatsioonikohas tagada inimesele päevas keskmiselt 2400 kalorit sisaldav toit. Arvestada tuleb ka imikute ja allergikute toitumisvajadustega. Lahendada tuleb vajadusel pikemaajalise majutuse korraldamine. Inimesed tuleb evakueerimise järel võimalikult ruttu püsivamasse majutuskohta suunata. Siin tuleb läbi mõelda ka olukorrad, kui inimene enam oma elukohta tagasi pöörduda ei saagi.

KOV-idele on oluline toiduvarustuskindluse küsimus. Ka praegu peavad olema tagatud minimaalsed varud igapäevase vältimatu sotsiaalabi andmiseks. Ulatusliku abi korraks aga ei ole KOV-idel otstarbekas suuri varusid hankida ja nõuetekohaseid laoruume rajada. Lahendus saaks olla nn kriisikaupluste kokkuleppimine. Tuleb aga arvestada, et igasse väiksesse omavalitsusse seda teha ei ole võimalik. Väikestes valdades on võimalik kokku leppida kohalike kauplustega ja koos leida lahendus, kuidas tagada kaupluse lahtiolek kriisi ajal.

Sotsiaalvaldkonna vaates on kriisi ajal inimeste abistamise ja toetamise peamine raskus KOV-idel.

Sotsiaalkindlustusamet mõtleb läbi lahendused, kuidas tagada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ning sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) toimepidevus ja andmete kättesaadavus KOV-idele. Selleks koostatakse kriisiplaan. Finantsgarantiid andmise KOV-ide lisakulude katmiseks on läbi mõeldud juba praegu ja ka uues tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses välja toodud lahendused. Peame juba ette andma kindla tagatise kulude kohta, mida riik katta aitab. Välja töötatakse arvestusmetoodika, mis tuleb ka kohalike omavalitsustega juba enne kriisi kokku leppida, et vältida hilisemaid vaidlusi. Suur proovikivi on KOV-i töötajate suutlikkus pakkuda ulatuslikku abi, kui valda saabub hulk uusi abivajajaid.

Lahendamist vajavaid küsimusi on palju, tõin välja vaid suuremad võimelüngad, mida kohalikud omavalitsused tagasisides ise ära märkisid.

Sotsiaaltöötaja tuleks kaasata kriisplaani koostamisse

Käsitledes kriisplaanides teenuste toimepidevuse tagamist, saavad omavalitsused kaasata oma piirkonna kogukonna, kirja panna kõik riskid ja stsenaariumid õppustel läbi mängides ka parimad lahendused leida. Kooskõlastades need kriisiplaanid sotsiaalkindlustusameti ja päästeametiga, saab koos täita ka võimelüngad.

Üks oluline riigikaitseline teenus sotsiaalkindlustusameti teenuste hulgas on psühhosotsiaalne abi.

Kriisi lahendamisel langeb päris suur koormus sotsiaaltöötajatele. Tavapäraselt on nad suure empaatiavõimega, nende loomuses on tunnetada nn suurt pilti ja olla valmis abivajajat igas olukorras aitama. Jõgeval sotsiaaltöö praktikal olles nägin, kuidas tehakse seda rasket ning tänuväärset tööd. Neid inimesi saab usaldada. Neid on vaja toetada koolituste ja õppuste kaudu ning ka kuulata lahenduste otsimisel. Kes muu kui sotsiaaltöötaja oskab parimat nõu anda, kuidas vajaja abi kõige kiiremini ja paremini saaks. Tähtis on neid kriisiplaanide koostamisse kaasata, sest siis suureneb ka nende teadlikkus ja täienevad kriisides abi andmise oskused, jäädes ise tugevaks, et end mitte läbi põletada.

KOV-i teiste teenuste toimepidevus

Ära ei saa unustada, et KOV-idel on suur ülesanne tagada ka teiste teenuste jätkumine. Peale vältimatu sotsiaalabi pakkumise peab jätkuma näiteks üldhooldus-, turvakodu-, lapsehoiu- ja asenduskoduteenus.

---

Kohaliku omavalitsuse püsivad kriisiülesanded sotsiaalvaldkonnas

• Koduteenuse korraldamine
• Väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine
• Asendushooldusteenuse korraldamine
• Turvakoduteenuse korraldamine
• Vältimatu sotsiaalabi tagamine
• Toimetulekutoetuse maksmine

---

SKA on välja töötanud hoolekandeasutuste kriisiplaanide koostamise juhendi. Eesmärk on, et iga asutuse juht ehk teenuse osutaja töötab oma meeskonnaga koos välja kriisiplaani, kaasab kohaliku omavalitsuse, leiab varupinnad ja mõtleb läbi kogu logistika inimeste evakueerimiseks vajaduse korral. Peale sotsiaalvaldkonna teenuste tuleb KOV-idel tagada hariduse kättesaadavus ja ka elanikkonna teavitamine ning elutähtsate teenuste osutamine.

Sotsiaalvaldkonna vaates on kriisi ajal inimeste abistamise ja toetamise peamine raskus KOV-idel, sest nemad tõenäoliselt korraldavadki inimestele vajalikke teenuseid. Kaasata tuleb kogukond. Koos leitakse parimad lahendused. Kõiki häid välja töötatud kavu ja edulugusid saab tutvustada ja võimestada Eesti linnade ja valdade liidu toel ning eestvedamisel. See liit on info vahetamiseks väga hea partner. KOV-id saavad ka oma kriiside lahendamiseks teisi KOV-e appi kutsuda. KOV-id, kes ei ole veel jõudnud, peaksid kindlasti moodustama oma vabatahtlike võrgustiku, kes neile esimesel võimalusel appi tuleksid inimesi toetama.

Päris kriitilises olukorras saavad appi tulla ka teiste asutuste inimesed. Tähtis on kogukondade tugi üksteisele, naabrite vastastikune toetamine ja nõu andmine. Oluline on inimeste omavaheline side ja valmisolek, kindlasti ka kohaliku võimu usaldamine.

Kuigi varasemad kriisid on näidanud, et kohalikud omavalitsused on kriisiolukordade suurepärased lahendajad, töötame välja ka mehhanismi, mis käivituks, kui kohaliku omavalitsuse võimekus vältimatut sotsiaalabi osutada on ammendunud ja vajatakse abi.

Kesksete riiklike teenuste jätkumine

Riiklikke sotsiaalteenuseid korraldab kriisi ajal sotsiaalkindlustusamet. Kindlaks on tehtud teenused, mis on ameti püsivad kriisiülesanded ega tohi üheski olukorras katkeda. Need on näiteks pensionide ja hüvitiste väljamaksmine, lasteabiga seotud tegevus, abitelefonid, erihoolekande teenused ning IT-andmebaaside tööshoidmine ja andmete kättesaadavus asjaosalistele.

Üks oluline riigikaitseline teenus sotsiaalkindlustusameti teenuste hulgas on psühhosotsiaalne abi. Ukraina sõja õpitunnid näitavad, et vaimne tugi ehk psühhosotsiaalne abi kriisi ajal nii abi vajajatele kui ka pakkujatele on ülioluline. Abi pakkujad peavad oskama kuulata, mõista ja toetada ning läbipõlemise oht on suur.

Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud e-kursuse, kus igaüks saab osaleda. See on soovituslik sotsiaaltöötajatele ja ka valdade-linnade juhtidele.

Samuti on välja töötatud oluliste teenuste toimepidevuse plaanid ja valmimas on teenuste kriisiplaan.

Hea ja läbimõeldud koostöö on edu alus

Kõik keerulised olukorrad aitab lahendada hea ja läbimõeldud koostöö. Kindlasti ei ole kriisiplaan võluvits, mis tagab, et kõik toimib. Me ei suuda kunagi ette läbi mõelda kõiki olukordi. Aga kui oleme riskid välja selgitanud ja õppused korraldanud, siis vähemalt teame igaüks oma ülesandeid ja vastutust olukordadega hakkamasaamisel.

Plaane tuleb pidevalt ajakohastada, selleks annavad aluse õppused. Huvi ja tahe neid korraldada on suur. Ainult õppuste kaudu saame lihvida kriiside lahendamise oskusi.

Teades, mida teeme, hoiame ära paanika ja käitume läbimõeldult. Teame, kes on meie partnerid, kellele saame loota ja keda peame kaasama. Läbi tuleb mõelda, kuidas kaasata elanikud ja anda neile kindlustunne, et nad on kaitstud.

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2024.

---

[1] Toimepidevus on teenuseosutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast teenuse katkestust.