Sotsiaaltöö

Koolikiusamine on noorte vägivalla üks levinumaid vorme. Rahvusvahelises kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus on koolikiusamise levikut jälgitud juba paarkümmend aastat. Eestis on kiusamine koolikeskkonnas aastatega järjepidevalt vähenenud, kuid küberkiusamise levik on tõusutrendis.

Järgnev andmevalik on koostatud ajakirja mainumbris avaldatud sisuartiklite täienduseks. Neis käsitletakse laste abivajaduse märkamist ja laste toetamist sotsiaal-, tervise- ning haridusvaldkonnas.

Taas on võimalik kandideerida ülikoolide ja kõrgkoolide sotsiaaltöö ja lähedastele erialadele rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppesse.

Hoolekandeasutuste ööpäevaringseid teenuseid kasutavad vanemaealised ja teised ühiskonna haavatavamad liikmed, kes ei tule igapäevaelu toimetustega ise toime. Selleks et tagada inimeste turvalisus ka ootamatutes olukordades, on oluline hinnata riske ja valmistuda kriisideks, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada hoolekandeasutusi ja nende kliente.

Aasta 2026 lõpuks on kavas välja töötada süsteem, mis võimaldab pakkuda terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega lastele proaktiivselt terviklikku tuge.

Eesti haridusreformid on võtnud suuna pakkuda kvaliteetset ja kättesaadavat haridust kõigile õpilastele, ka neile, kes vajavad lisatoetust. Uue korra järgi kestab õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni.