Sotsiaaltöö

Kriiside lahendamise üks eeldus on, et kokkulepetest, ülesannetest, õigustest, kohustustest ja toimimisloogikast saadakse aru ühtmoodi.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on õigus nii lapsehoiu- kui ka tugiisikuteenusele kõigil lastel, kellel on vajadus selle järele tuvastatud. Siiski on kitsaskohti nii teenuse taotlemisel, kasutamisel kui ka korralduses. Veelgi keerulisem on tugiteenuseid osutada ja hoida väga väiksele, ent spetsiifilisele sihtrühmale: harva esineva haigusega ehk harvikhaigusega lastele ning nende perele. Hätta jäävad nii pered kui ka teenuseosutajad, toetust vajavad ka lapsehoidjad ja tugiisikud.

Aasta sotsiaaltöötajaks pärjatud Kersti Suun-Deket, Rakvere sotsiaalosakonna juhataja, rõhutab, et kõige tähtsam on säilitada sotsiaaltöötaja abi kasutava inimesega kontakt ka siis, kui ollakse eriarvamusel. Üha keerulisemate olukordadega hakkamasaamiseks on töötajatel vaja aga suuremat igapäevast toetust.

Kohalikud omavalitsused peavad tänases majandusolukorras teenuste osutamisel raha eriti mõistlikult paigutama. Eestis välja arendatud Fleet Complete hoolekanderakendus aitab optimeerida koduhooldustöötajate tööaega, tõhustada koostööd, vähendada sotsiaaltranspordi kulutusi ning parandada eakatele osutatava teenuse kvaliteeti.

Iga omavalitsus kujundab sotsiaalteenuseid oma eripära ja vajadusi silmas pidades. Narvas peeti kõige otstarbekamaks, et teenuseid osutab linna hallatav sotsiaaltöökeskus, kelle töö kvaliteedile saab kindel olla. Suure osa linna sotsiaaltööst moodustab eakate hoolekanne. Koos partneritega arendatakse teenuseid ka lastega peredele ja teistele sihtrühmadele.

Sotsiaalsete garantiide puudumise, ebastabiilse töökoormuse ja madala töötasu tõttu on kohalikel omavalitsustel raske tugiisikuid leida ning hoida. Siiski leidub Eestis häid näiteid KOV-idest, kes sõlmivad tugiisikutega töölepinguid ja kellest saab eeskuju võtta ning koostööd arendada.