Setomaa valla elanikud ja sotsiaalosakonna töötajad on arukad ja nutikad

Setomaa vald on ühelt poolt väike, teiselt poolt suur: pikad vahemaad, hajaasustus. Eelmise aasta alguses elas vallas rahvastikuregistri andmetel 3092 inimest, neist suurem osa Värska alevikus ja selle ümbruses. Tihedamalt asustatud piirkonnad on ka Mikitamäe, Matsuri piirkond, Saatse, Luhamaa, Obinitsa ja Meremäe.

Teenuste valik on piiratud, kuid ollakse õnnelikud, et säilinud on sotsiaaltööspetsialistide vastuvõtt endistes vallamajades[1], samuti on kohapeal avahooldustöötajad. Sotsiaalosakonna meeskond on väike: osakonnajuhataja, lastekaitsespetsialist, kaks sotsiaaltööspetsialisti ja neli avahooldustöötajat, lisaks noorte heaolu spetsialist. Allasutusena tegutseb ka hooldekodu, mis on sotsiaalosakonna oluline partner. Iga töötaja on väga hinnatud ja mõjutab valla arengut oma tööga.

Ääremaa valla sotsiaaltöö eripärad

Väike meeskond annab eelise, sest võimaldab olla igapäevatöös paindlik. Palju tehakse kodukülastusi ja vajaduse korral minnakse inimeste juurde. Arvestatakse rahvastikustruktuuri muutusi, eelarve võimalusi ja elanike vajadusi.

Tähtis on koostöö kogukonnaga, kohalike elanike kaasamine, teadlikkuse suurendamine sotsiaaltööst ja abivõimalustest.

Kaks sotsiaaltööspetsialisti tegelevad sotsiaalhoolekande küsimustega. Nad nõustavad abivajajaid, korraldavad sotsiaalteenuseid ja abistavad toetuste taotlemisel. Tähtis on koostöö kogukonnaga, kohalike elanike kaasamine, teadlikkuse suurendamine sotsiaaltööst ja abivõimalustest.

Töökohti on piirkonnas vähe ja sõltuvus ühistranspordist takistab kaugemal tööl käimist. Igapäevatöö keerulisemad küsimused ongi peamiselt logistika ja puuduvad riigiteenused piirkonnas. Asjaajamisel abistame järjest enam digikeskkonda kolivate taotluste täitmisel, aga ka teistes valdkondades. Digivahendid võimaldavad küll infot ja teenuseid saada neil, kellel puudub transpordivõimalus, kuid digikeskkonna kasutamist raskendab maal nii kehv levi kui ka digiseadmete puudumine eakatel, rääkimata oskustest ja julgusest neid kasutada. Muidugi on ka vastupidiseid näiteid.

Inimesed on väga uudismeelsed, kuid mõistmist ja emotsioone, mis tekivad otsesuhtluses, ei asenda kahjuks ükski digiabivahend. Meie töötajatel on tahvelarvutid, mida nad saavad kasutada abivajaduse hindamisel inimeste kodus. Sageli aga pole kodudes internetiühendust ja tahvelarvuti SIM-kaardil pole ka levi. Sel juhul peavad töötajad ikka tulema kontorisse ja andmed uuesti sotsiaalteenuste ja -toetuste registrisse (STAR) kandma.

Teenused eakatele ja erivajadustega inimestele

Setomaa valla elanikkonna hulgas on märkimisväärselt palju eakaid ja puuetega inimesi, mistõttu on valla korraldatav sotsiaalhoolekanne väga oluline elamisväärse keskkonna kujundamisel.

Setomaa vallas osutatakse koduteenuseid eakatele ja erivajadustega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi, kuid soovivad ja saavad elada oma kodus. Nelja avahooldustöötaja igapäevane töö seisneb kodustes toimetustes abistamises ja juhendamises, näiteks tehakse poes koos sisseoste, käiakse arstide juures, kirikus ja koosviibimistel, pestakse ja kuivatatakse pesu, toimetatakse kätte toiduabi. Avahooldustöötajad osutavad ka saatjateenust sõidukiga.

Valla elanike hulgas on märkimisväärselt palju eakaid ja puuetega inimesi.

Koduteenus on muutunud viimase aasta jooksul veelgi personaalsemaks, rohkem kaasatakse lähedasi (kui neid on) ja selgitatakse välja igaühe ning tema lähedaste võimalused, et neid kõige paremini rakendada. Kodus hakkamasaamist toetavad ka abivahendid. Avahooldustöötajad teavad, kuidas igaüht paremini abistada ja juhendada. Vilunult vähendavad nad hoolealuste õpitud abitust, julgustades neid olema iseseisvad ja oma elu eksperdid. Leitakse üles ka kogukonnas peituvad abivõimalused.

Viimasel aastal on tekkinud suurem vajadus väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järele. Setomaa vallas on kaks selle teenuse osutajat: vallale kuuluv Setomaa hooldekodu ja eraomandis Värska Südamekodu Saatses. Üldiselt oleme kenasti saanud suunata valla elanikud, kes enam kodus hakkama ei saa, kohapeal tegutsevatesse hooldekodudesse. Peame aga vaatama ka vallast väljapoole, sest 2023. aastal jõustunud hooldereform on tekitanud ka meie piirkonnas olukorra, et teenuskohad täituvad üsna kiiresti ja nii mõnigi eakas, kes hooldekodusse kohta vajaks, peab ootama koha vabanemist.

Setomaa hooldekodu haldab vallavalitsus. Eesmärk on tagada eakate ja puuetega inimeste hooldamine nende iga ning seisundit arvestades. Asutuse missioon on, et kõik hoolealused tunneks end koduselt. Sealne meeskond pingutab palju, et elanikel oleks mugav ja hubane keskkond. Väga oluliseks peetakse sõbralikku ja positiivset suhtlemist. Korraldatakse ühistegevust ja üritusi, tähistatakse traditsioonilisi Seto pühasid, peetakse lugu tavadest ning religioonist.

Laste ja noorte heaolu toetamine

Setomaa vallas töötab üks lastekaitsespetsialist, kelle ülesanne on tagada laste ja perede heaolu ning kaitsta laste õigusi. Valla lastekaitsetöö eesmärk on aidata luua turvaline ja toetav keskkond, kus lapsed saavad kasvada ning areneda tublideks ja heatahtlikeks kodanikeks. Samuti on oluline toetada peresid.

Töö hõlmab perede nõustamist, hariduse omandamise ja teiste võimaluste loomist, et aidata peredel toime tulla raskustega, mis võivad mõjutada laste heaolu. Peredele pakutakse tuge, et edendada positiivseid peresuhteid ja toimetulekuvõimet. Asutused teevad koostööd, et välja selgitada ja ennetada olukordi, kus lapsed võivad ohtu sattuda.

Koduteenus on muutunud viimase aasta jooksul veelgi personaalsemaks.

Noorte heaolu spetsialist toetab kohalike noorte igakülgset arengut ja heaolu, võttes arvesse piirkonna eripära, kultuuritraditsioone ja kogukonna vajadusi. Töö hõlmab nii noorte individuaalset toetamist kui ka koostööd kohalike asutuste, perede ja kogukonnaga. Peamine ülesanne on luua noorega kontakt ja koos selgitada välja tema vajadused. Seejärel seatakse koos hariduse, tööelu või isikliku arengu eesmärgid ja lepitakse kokku tegevus nende saavutamiseks. Noorte heaolu spetsialist aitab koos sotsiaaltööspetsialistiga korraldada noorele vajaliku toetuse ja on nõuga abiks ka pereliikmetele, õpetajatele ning teistele olulistele osalistele. Väga tähtis on kujundada noore ümber toetav keskkond, mis aitaks tema motivatsiooni suurendada. 

Toetava tegevuse kaudu pakutakse noorele tuge ja aidatakse saada kogemusi, et ta saaks teha valikuid, võtta vastutuse, olla milleski hea ja kaaslaste silmis väärtustatud. Noorte heaolu spetsialisti ülesanne on edendada ka koostööd kohaliku omavalitsuse tasandil ja kokku lepitud koostöömudeli alusel koordineerida ennetustöö tugivõrgustikku. See tähendab aktiivset suhtlemist koolide ja noorteühendustega, et noor ei heituks ega jääks tegevusest kõrvale.

Peamine ülesanne on luua noorega kontakt ja koos selgitada välja tema vajadused.

Osaleme Võru maakonna projektis „Lõimitud tugitegevus noorte tööeluks valmisoleku suurendamisel“, mille eesmärk on noortele suunatud valdkonnaülese ja lõimitud tugitegevuse kaudu suurendada maakonna NEET-noorte ehk nende, kes ei õpi, tööta ega osale väljaõppes, ja riskis noorte valmisolekut osaleda töö- ja hariduselus. 

Toimepidevuse tagamine

Sotsiaalosakonna eesmärk igasuguse kriisi või hädaolukorra ajal on tagada sotsiaalteenused ja nende kättesaadavus. Rõhk on esmatasandi abil. Põhiline on, et inimeste põhivajadused oleks rahuldatud (vältimatu sotsiaalabi). Põhivajadused on toit, puhas joogivesi, turvaline ja soe viibimiskoht, meditsiiniabi ja ravimite kättesaadavus ning esmane nõustamine paanika ja psühhoemotsionaalse pinge ennetamiseks või leevendamiseks.

Kui näiteks side- ja teavitusvahendid ei toimi, siis lähevad sotsiaaltööspetsialistid ja avahooldustöötajad vajaduse korral kodudesse, et hinnata hädas olija abivajadust. Teavitusse ja abistamisse kaasame ka kogukonnaliikmeid, näiteks külavanemaid ja vabatahtlikke.

Toimepidevuse tagamisele aitavad tõhusalt kaasa tugev ja ühtne kogukond ning inimeste endi võimalused, näiteks kaevud, allikad, isiklik toiduvaru. Väikese valla eelis on, et kõik teavad kõiki. Kui on vaja abikäsi, siis läheme üksteise juurde ja toimetame koos edasi nii nagu enne moodsat internetimaailma: kui tahtsid sõbraga mängima minna, siis läksid tema ukse taha või hõikasid teda akna alt.

Väikese valla eelis on, et kõik teavad kõiki.

Väga tõsiselt suhtume oma kriisiplaani, mida arendame ja täiendame üsna tihti. Selle alusel arendame näiteks hooldekodude, külamajade, teenuskeskuste võimekust. Nii oma vahenditest kui ka riigi abil varume järgemööda aegsasti kõike, mida on vallal vaja tõhusaks toimimiseks hädaolukorra ajal.

Aitame hoida kohalikku kultuuri

Sotsiaalteenuseid osutades püüame tegutseda kultuuritundlikult, arvestades Seto kogukonna väärtuste ja tavadega. Nii mõnigi spetsialist on hakanud arendama oma seto keele oskust või juba oskab seto keelt. See võimaldab kogukonna elanikega vabamalt suhelda neile omases keeles. Abistamisel on väga oluline inimest mõista ja ühine keel on selle saavutamiseks üks parimaid abivahendeid. Kui suhtlemisel pole tõkkeid, vähendab see sotsiaalset ebavõrdsust ja aitab leida koos lahendusi majanduslikele probleemidele.

Kasuks tuleb ka setode tavade ja traditsioonide tundmaõppimine, sest ka sotsiaaltöö kaudu saab hoida kohalikku kultuuri ja traditsioone. Näiteks edendatakse seto keelt ja kombeid ning toetatakse ja motiveeritakse kultuuriettevõtmiste korraldamist. Kui spetsialist tunneb ennast väärtusliku ja vajaliku kogukonnaliikmena, siis on ta ilmselt töötanud kogukonnaga väga hästi ning kogukond on ta ka omaks võtnud.

Ka sotsiaaltöö kaudu saab hoida kohalikku kultuuri ja traditsioone.

Teeme koostööd tublide kohalike vabaühendustega. Näiteks Seto Käsitüü Kogo korraldab käsitöö töötubasid. Kutsutakse kogukonnaliikmeid ja ka valla töötajaid kangast kuduma, Seto traditsioonilist käsitööd õppima. Talumajapidamised tulevad tihti külakeskustesse kokku filme vaatama, koos küpsetame pliine ja pelmeene. Jõulude ajal tehti verivorste.

Sotsiaaltöö areneb koostöös kogukonnaga

Sotsiaalosakonna töötajatel tööpuudust ei ole, kalendrid on sageli planeeritud mitu nädalat ette. Selletõttu jääb küll vähe võimalusi elanikega ennetavaid kontakte luua, kuid anname endast parima, et teha vallas ka ennetustööd. Proovime anda teadmised ja oskused edasi ka kogukonnale, et ennetustööd saaks teha kogukonnas. Setomaa kogukond on arukas ja nutikas. Ka vanarahvas on oma tarkuses öelnud, et anna inimesele õng, mitte kala. Oleme kindlad, et see peab vägagi paika.

Ka osakonna töötajad on nutikad ja arukad. Areneme ja kasvame koostöös kogukonnaga. Meeskonnas on valdavalt pikaajalised töötajad, kes tunnevad piirkonda ja inimesi, seegi on omaette väärtus, mis on aidanud kogukonna ühtekuuluvusele kaasa. Just kogukonnaliikmed annavad töötajatele vihjeid igapäevase sotsiaaltöö paremaks korraldamiseks ja julgustavad igapäevast tööd jätkama.

Sotsiaalprobleemide ennetamisel peitub suur jõud paljuski kogukonnas endas.

Setomaa inimesed on sõbralikud, kannatlikud ja heatahtlikud. Töötajate ülesanne on tagada inimeste heaolu. Vahel töötajad ei tea, kui inimese toimetulek või olukord on muutunud, sest teave ei ole mingil põhjusel töötajani jõudnud. Suurema osa infost saame ikka oma elanikelt. Alati julgustame inimesi olema aktiivsed märkajad ja kohe teavitama, et abi jõuaks võimalikult kiiresti nendeni, kes seda päriselt vajavad. Teavet võib jagada sotsiaalosakonda helistades või kirjutades, alati võib ka kohale tulla.

Sotsiaalprobleemide ennetamisel peitub suur jõud paljuski kogukonnas endas. Setomaal üldiselt teatakse kogukonnas üksteist paremini, käiakse omavahel tihedamalt läbi. Kui suhtlus ja läbikäimine on sujuv, siis ka abistatakse üksteist meelsasti. See kõik aitab kaasa tervema ja positiivsema elukeskkonna kujunemisele. Kogukond on valdavalt tihedalt seotud ja paljudel inimestel on tugivõrgustik olemas, abistatakse ka lähedasi ning naabreid.

Igapäevases sotsiaaltöös on oluline olla ka ise positiivne ja kahe jalaga maa peal, sest kõigepealt peab ise olema eeskujuks kogukonna liikmetele. Sageli algavad head muutused meie enda suhtumisest ja eeskujust. Positiivne hoiak annab lootust, aitab ka abivajajatel leida endas üles oskused ja tugevad küljed. See omakorda motiveerib oma eluga paremini ja edukamalt hakkama saama.

Soovid ministrile ja kuldkalakesele

Mis oleks üks soov, mida võiks sotsiaalvaldkonnas kohe teha? Riik võiks üle vaadata hooldereformi rahastamise praeguse mudeli, et leevendada selle rahalist koormust kohalikele omavalitsustele. 

Mis võiks kindlasti olla tehtud viie aasta pärast? Siis võiks olla stabiilne aeg, kui kõik ei põhineks projektidel ja suurtel reformidel.