Kas sotsiaalabi on (turva)võrk või hüppelaud? Kuidas aidata inimesed kiiresti taas jalule
Andmetele tuginev otsustamine võimaldab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse piirkondlikke erisusi ja pakkuda elanikele majandusraskuste korral asjakohast tuge. Toimetulekutoetus, võlanõustamine ja teised abimeetmed peavad moodustama tervikliku süsteemi, mis aitab toimetulekut parandada püsivalt.
majandusliku toimetuleku juht, sotsiaalministeerium
Sotsiaaltööd on sageli võrreldud rätsepaülikonna õmblemisega: abi peab olema kohandatud inimese vajaduste ja võimalustega. Sotsiaalhoolekande seaduses on kokku lepitud, et kohalike omavalitsuste ülesanne on teha kindlaks abivajajate olukord ja pakkuda lahendusi, mis aitavad neil taas iseseisvalt toime tulla. Sotsiaalabi ei saa edukalt osutada pelgalt toetusi makstes, vaid tuleb tasakaalustatult kombineerida teenuseid ja toetusi, nii et inimene saaks kiiresti jalule. Numbrid näitavad, et toetuste vajadus ja kasutamine erinevad piirkonniti oluliselt. Kas me aga oskame neid andmeid õigesti lugeda ja nende põhjal tegutseda?
Sotsiaalabi kujundamise alus on andmed ja analüüs
Sotsiaalabi tuleb kujundada, toetudes andmetele. Mitmes kohas seda ka tehakse, kuid siiski on veel arenguruumi. Eesti on üks digitaliseeritumaid riike ja meil on päris palju andmeid nii kohalike omavalitsuste (KOV) kui ka inimeste kaupa. Tõsi, inimeste delikaatsed isikuandmed on avalikes andmebaasides rangelt kaitstud ja nii peabki olema.
Abi peab olema kohandatud inimese vajaduste ja võimalustega.
Üldistatud info näiteks selle kohta, kui palju inimesi on ühes KOV-is saanud toimetulekutoetust või võlanõustamisteenust, kui palju on töötuid ja muu sarnane teave aga on suures osas ka avaandmetest kättesaadav. Nii on sotsiaalkindlustusameti statistika alalehelt leitav sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalteenuste üldine statistika, abiks sinna juurde on veel nii töötukassa kui ka statistikaameti leheküljed. Infot saab eraldi päringutega alati ka juurde küsida.
Vaatleme lähemalt näiteks toimetulekutoetuse statistikat (tabel 1). Tervikuna vähenes 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes taotluste arv 15% (110 232 taotlust aastal 2023 vs. 93 677 taotlust aastal 2024) ja väljamakstav summa vähenes 6,35 miljoni euro võrra (45,05 mln vs. 38,7 mln), kuid see suundumus ei kehti kõigi maakondade kohta. Näiteks Hiiu maakonnas suurenes taotluste arv 8% võrra ja Võru maakonnas vähenes lausa 20%.
Tabel 1. Toimetulekutoetuse taotluste arv ja kulu, 2023 ja 2024
Veelgi põnevam on vaadata toimetulekutoetuste saajate profiili. Tabelis 2 on esitatud näitajad maakonniti, kuid neid on võimalik ka omavalitsuse kaupa vaadelda. Nähtub, et Tartu ja Järva maakondades on 39% toimetulekutoetust saavatest leibkondadest lastega ja joonistub välja ka selge seos ühe täiskasvanuga leibkondadega. Seega tuleks nendes piirkondades rohkem rakendada meetmeid, mis aitavad paremini ühe täiskasvanuga lastega peresid. Hiiu maakonnas tuleks pilk pöörata pigem eakate abistamisele, sest seal on toetuse taotlejate hulgas tavapärasest suurem just pensionäriga leibkondade protsent.
Tabel 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade üldine profiil maakonniti, 2024
Toetustest ja teenustest tervikpaketti kujundades tuleks kindlasti vaadata andmeid veelgi süvitsi, nt võib ühes leibkonnas olla nii eakaid, töötuid kui ka lapsi. Üldjuhul on toimetulekutoetust saavad leibkonnad väiksed, nt 2024. aastal said toimetulekutoetust 15 554 leibkonda, kus elas ühtekokku 27 827 inimest ehk keskmiselt oli 1,79 liiget leibkonna kohta. Viimaste aastate statistikat mõjutavad oluliselt ka Ukrainast pärit sõjapõgenikud, seega andmete tõlgendamisel tuleks muu hulgas ka selle asjaoluga arvestada. Kui 2021. aastal oli keskmine liikmete arv leibkonnas 1,68, siis sõja esimesel aastal ehk 2022. aastal tõusis see 1,95 liikme peale, kuid nüüd on see suhtarv taas langemas. Ajutise kaitse saajate leibkondade osatähtsust kõigi toimetulekutoetuse saajate hulgas näitab joonis 1.
Allikas: sotsiaalministeerium
Toimetulekutoetuse, töötuse ja võlanõustamise seosed
Toimetulekutoetuse taotlemisel ja töötuks olemisel on tugev korrelatsioon. Inimese majanduslik toimetulek oleneb suuresti tema sissetulekutest, sh palgast, pensionist, toetustest või muudest tuludest, samuti tema kohustustest ja kulutustest, näiteks laenud, üür, kommunaalmaksed ja muud püsikulud. Majanduslik toimetulek oleneb ka inimese säästudest ja varudest ning suutlikkusest hoida rahalised kohustused kontrolli all, vältides liigseid laene, mis sissetulekute vähenedes, eriti ootamatus olukorras, võivad põhjustada kiiresti finantsraskusi.
Meil on päris palju andmeid nii kohalike omavalitsuste kui ka inimeste kaupa.
Sotsiaalhoolekande seaduses on üsna hästi määratud, millist abi peab majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimesele pakkuma. Esmane on väike rahaline tugi, mida saab pakkuda toimetulekutoetuse kaudu. Seejärel tuleks hinnata, kas raske olukord on lühiajaline ja inimene tuleb sellest ise kiiresti välja või oleks talle lisaks vaja pakkuda näiteks toiduabi, võlanõustamisteenust, eluruumi- või ka tugiisikuteenust. Toimetulekutoetust saavatest leibkondadest on keskmiselt 55% sellised, kus vähemalt üks leibkonnaliige on töötu ja seetõttu on hästi oluline ka koostöö töötukassaga.
Kui sissetulek on näiteks mittetöötamise tõttu oluliselt vähenenud ning kombineerida see veel tarbijahindade tõusudega, siis kipuvad ka makseraskused tulema, seda eriti olukorras, kus tarbijahinnad suurenevad. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2024. aastal ajutise või püsiva makseraskustega leibkondade arv oluliselt suurenenud: 2023. aastal oli neid 30 800, kuid 2024. aastal juba 43 500 leibkonda, kellest 14 800 olid lastega leibkonnad. See viitab, et vaja on majandusnõustamis- või lausa võlanõustamisteenust, samuti võib juurde pakkuda näiteks tugiisikuteenust, mille kaudu õpetatakse inimest iseseisvalt paremini toime tulema.
Toimetulekutoetust saavatest leibkondadest on keskmiselt 55% sellised, kus vähemalt üks leibkonnaliige on töötu.
Teenuste osutamist vaadates aga on olukord kurb. Näiteks Rakvere linnas oli toimetulekutoetuse saajatest 31% saanud ka võlanõustamisteenust, kuid 79-st kohalikust omavalitsusest 64-s oli võlanõustamist saanud vähem kui 15% toimetulekutoetuse saajatest. Paaris omavalitsuses oli seis märgatavalt parem: teenust oli saanud üle 60% toimetulekutoetuse saajatest, kuid tuleb arvestada, et neist ühes kohalikus omavalitsuses oli ka ainult 8 toimetulekutoetuse saajat (vt joonis 2).
Allikas: sotsiaalministeerium
Eesmärk ei ole pakkuda sotsiaalabi igavesti
Sotsiaalabist on harjutud rääkima kui turvavõrgust. Aga kui mõtleme sõnale „võrk“, siis on see midagi, mis püüab su kinni ega lase enam väga kergelt välja. Pigem võiks majanduslikku toimetulekut silmas pidades rääkida hüppelauast: see põrgatab su taas üles. Eesmärk ei ole hoida kedagi igavesti sotsiaalabi saajana, vaid aidata püsivalt toimetulekut parandada.
Toimetulekutoetus on mõeldud ajutiseks toeks, mida määratakse ühe kuu kaupa ja mida tuleb igakord uuesti taotleda. Enamasti suureneb toetusevajadus külmematel kuudel, kui kütte- ja energiakulud kasvavad, kuid piirkonniti on abivajaduse kestuses märkimisväärseid erinevusi.
Kui toimetulekutoetusest saab pikaajaline vajadus, on tegemist mitte ainult majandusliku, vaid ka sotsiaalse probleemiga.
Tabelis 3 esitatud andmed näitavad, et mõnes Eesti paigas on toimetulekutoetus lühiajaline lahendus, näiteks Jõgeva ja Viljandi maakonnas, kus 10–12 korda aastas toetust saavate inimeste osa on üsna väike (vastavalt 12% ja 16%). See näitab, et enamasti suudetakse finantsraskus kiiremini ületada. Ida-Viru, Valga ja Lääne maakondades aga sõltub üle kolmandiku toetusesaajatest sellest igal kuul. See on selge märk, et pelgalt rahaline abi ei lahenda probleemi: vaja on terviklikumat käsitlust, mis hõlmab nii sotsiaaltoetusi ja -teenuseid kui ka tööturumeetmeid ja haridusvõimalusi.
Kui toimetulekutoetusest saab pikaajaline vajadus, on tegemist mitte ainult majandusliku, vaid ka sotsiaalse probleemiga. Selles kontekstis on eriti oluline, et nii riik kui ka kohalikud omavalitsused teeksid koostööd töötukassa ja haridussüsteemiga, et leida inimestele iseseisva toimetuleku võimalusi.
Tabel 3. Toimetulekutoetuse saajate jaotus kestuse järgi maakonniti
Abivõimalustest peab kujunema terviklik pakett
Riiklikku toimetulekutoetust makstakse kohaliku omavalitsuse kaudu. Enne toetuse määramist hindab kohalik omavalitsus abivajadust ja uurib ka, millist tuge inimene ja tema perekond veel vajab. Kuigi toimetulekutoetuse üldpõhimõtted on riiklikult välja töötatud, kujuneb terviklik abipakett kohalikul tasandil.
Omavalitsustel on toetused ja teenused olemas ning tihti tehakse ka koostööd töötukassaga. Alati aga ei ole tugi süsteemselt läbi mõeldud ja oleneb palju ka konkreetsetest abistajatest.
Tuleb analüüsida, milline on omavalitsuses abivajajate profiil.
Kui tahame majanduslikult keerulisse olukorda sattunud inimese taas iseseisvasse ellu aidata, tuleb majanduslikku toimetulekut aitavaid toetusi ja teenuseid käsitleda terviklikult. Nende vajaduse selgitamisel tuleb uurida andmeid, kõrvutades näitajaid sotsiaaltöötajate endi vaatluste ning tähelepanekutega.
Samuti analüüsida, milline on abivajajate profiil: kas eakate seas suureneb toimetulekutoetuse vajajate hulk ning kui paljud neist elavad üksi või saavad rahvapensionit, kas noorte seas on suurenenud võlgnevuste probleemid, millised on peamised toimetulekuraskuste põhjused jne. Analüüsi tulemuse alusel on võimalik kokku panna nii toetuste kui ka teenuste põhipaketid vastavalt leibkonna tüübile, mida sotsiaaltöötaja saab konkreetse inimese ja leibkonna abivajaduse alusel kohandada.
Teenuste ja toetuste kvaliteet ning info kättesaadavus
Teenuste ja toetuste olemasolust üksi ei piisa – need peavad olema ka kvaliteetsed ja kättesaadavad. Majanduslikult raskes olukorras on kiire ja kvaliteetne tugi oluline, sest abivajaja võib üsna kiiresti langeda vaesuslõksu. Näiteks ei ole harvad juhtumid, kui inimene on alguses küll justkui püüdnud olukorrast välja tulla, kuid ühel hetkel heitunud ja oma olukorraga vastumeelselt leppinud. Sellisel juhul on teda väga keeruline aidata, sest tal on kadunud motivatsioon olukorda parandada. Seetõttu on oluline, et inimene saaks kiiresti terviklikku ja kvaliteetset abi.
Oluline on, et inimene saaks kiiresti terviklikku ja kvaliteetset abi.
Abivõimalusi on vaja ka abivajajale selgelt tutvustada nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kohaliku omavalitsuse üks oluline teavitusvahend on koduleht. Info peab olema selge ja üheselt arusaadav ning ajakohane, aga ka kergesti leitav. Siinkohal võib tuua eeskujuks Mulgi valla, Pärnu linna, Türi valla ja Viimsi valla kodulehe, mis said sotsiaalkindlustusameti viimases seires hindeks „suurepärane“ – vaadeldav info hõlmas nii toetuste ja teenuste kui ka nende saamise protsessi kirjeldust, hinnakirja või piirmäärasid jms. Jälgida tuleb ka seda, kas inimene leiab ühest kohast üles nii toetused kui ka teenused ja kas need on omavahel lingitud: kas on seostatud näiteks toimetulekutoetus, toiduabi, võlanõustamisteenus ja muud olulised toetused ning teenused majanduslikult raskes olukorras inimesele.
Loomulikult hindab sotsiaaltöötaja abivajadust koostöös inimesega tervikuna ja saab talle vastavat tuge pakkuda, seega abi vajaja ise ei peagi oskama kõigis teenustes ja toetustes orienteeruda. Kuid ülevaatlik info aitab ka inimesel endal lahenduste otsimisel rohkem vastutust võtta. Näiteks oskab siis toimetulekutoetuse taotleja juba enne arvesse võtta, mis dokumente läheb selleks vaja ja nii sujub ka taotlemise protsess kiiremini.
Kohaliku tasandi õigusruumi on oluline pidevalt ajakohastada. Toimetulekutoetuse määramisel tuleb arvestada erinevaid eluasemekulusid: üür, veevarustus, elekter, soojus jm. Kuna üüritase on piirkonniti erinev, siis kehtestab iga kohalik omavalitsus ise oma territooriumil arvestatavad eluasemekulude piirmäärad. Need tuleb igal aastal üle vaadata. Selle aasta jaanuari andmete põhjal selgub, et üle 20 kohaliku omavalitsuse on piirmäärasid uuendanud 2024. või ka 2025. aastal, teised aga varem, sh üle 35 kohaliku omavalitsuse on seda teinud viimati koguni aastal 2022 või isegi veel rohkem aega tagasi.
Lõpetuseks
Nii nagu rätsepaülikond on õmmeldud kandja mõõtude ja vajaduste järgi, peab ka sotsiaalabi olema kohandatud inimese olukorda arvestades. Peaks küll olema n-ö universaalsed lõiked ehk toetuste ja teenuste põhipaketid, kuid neid tuleb kohandada abivajaja järgi.
Sotsiaaltoetuste ja -teenuste roll majandusliku toimetuleku toetamisel ei seisne pelgalt rahalises abis. Tarvis on terviklikku ja vajadusi arvestavat käsitlust. Toimetulekutoetus, võlanõustamine ja muud sotsiaalhoolekande meetmed peavad moodustama seotud süsteemi, mis aitab inimesed ajutistest raskustest üle ja suunab neid püsiva iseseisvuse poole. Selleks on oluline otsustada andmete põhjal, arvestada piirkondlikke erisusi ja tagada kvaliteetsed ning kättesaadavad teenused.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2025.