Sotsiaaltöö

Eesti riikliku ohvriabi kahe kümnendi pikkusel teekonnal on ette tulnud nii takistusi kui ka arenguhüppeid. Artiklis avatakse ohvriabi ajalugu ja telgitaguseid, heites pilgu selle kujunemisele ja arengule. Käsitletakse ka peamisi vajadusi, millega valdkond silmitsi seisab praegu ja lähitulevikus. Artikkel tugineb ohvriabi juubelikonverentsil autorite peetud ettekannetel.

Presidendilt tänavu teenetemärgi pälvinud psühholoog ja pereterapeut Lemme Haldre ütleb, et iga lastega töötav spetsialist peab ära tundma oma pimetähnid. Laste muresid ei tohi hakata liiga isiklikult võtma ega tohi minna lapsevanema rolli. Emotsionaalselt keerulist tööd lastega tasakaalustab Haldre vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitajana, aga ka kunstiga tegeledes.

Sotsiaaltöö keskmes on inimene, tema teekond, tema lugu. Ka sotsiaaltöö eriala arengu keskmes on inimesed. Tallinna ülikool kutsub avastama ja mõtestama sotsiaaltöö eriala kujunemisteekonda, tutvustades nende inimeste lugusid, kelle töö on aidanud kujundada sotsiaaltöö tähendust ja arengusuundi.

Ella Kirsipuu (9.9.1898–25.2.1991) 125. sünniaastapäevale pühendatud artiklis on tähelepanu keskmes ajalooline vaade tema elutööle, tema rollile emade- ja lastekaitse kujundamisel ning selle arendamisel Eesti Vabariigis.

„Sotsiaaltöö on kultuuri küsimus, see on teadmine ja tundmine“ – nii on sotsiaaltööd mõtestanud Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudi vilistlane, sotsiaalassistent Asta Kiitam, kelle elu oli pühendatud lastekaitsele ja hoolekandele, sotsiaalprobleemide kajastamisele meedias ning Eesti sotsiaaltöökoolituse toetamisele.

Artiklis selgitatakse, kuidas on seotud sotsiaaltöö ja inimõigused ning kuidas saab inimõiguste normid võtta igapäevatöö, tööviiside ning poliitika kujundamise aluseks.