Vägivald vanemaealiste vastu vajab tähelepanu

Heaolu hõlmab võimalust elada väärikalt ja vägivallata. Vägivald on ühiskondlik probleem, mis mõjutab igas eas inimesi kõikjal Eestis. Sellest, et probleem on Eestis küllaltki suur, annab tunnistust ka registreeritud kuritegude arv. Aastal 2023 moodustasid vägivallakuriteod neljandiku registreeritud kuritegude koguarvust (Justiitsministeerium 2024). 

Märkame ja ennetame!

Vägivallast rääkides keskendutakse tihti juhtumite kajastamisele, kuid mitte ennetusele, eriti kui tegemist on vanemaealiste ja nende vastu suunatud vägivallaga. 

Aastal 2023 olid Eestis ligi kümnendik kuriteoohvritest (10%, n = 640) ja ohvriabisse pöördunutest (6%, n = 227) vanemad kui 60-aastased. Vanemaealised võivad sattuda ohtu kodus, hoolekandeasutuses, haiglas, ametiasutuses, kuid ka veebis ja avalikus ruumis. 

Levinuim on pereliikmete vägivald kodus ja nn institutsiooniline vägivald hoolekandeasutustes, kus inimene elab ajutiselt või mis on talle koduks elu lõpuaastatel. Vanemad inimesed ei kipu endaga toimunust teatama, eriti kui vägivalla toimepanija on lähedane või hooldaja (Maailma terviseorganisatsioon 2011). Õiguskantsleri kontrollkäigud hoolekandeasutustesse on näidanud, et seal elavate inimeste õigused ei ole alati kaitstud. See kinnitab, et vanemaealiste heaolu tagamiseks on oluline aina enam pöörata tähelepanu eakate vastu suunatud vägivalla märkamisele ja ennetusele, mis aitab vägivalda ära hoida või selle ilminguid varakult takistada.

Aastal 2021 leiti, et vanemaealised vajavad tähelepanu ka riiklikus vägivallaennetuse poliitikas. Aastateks 2021–2025 seati vägivallaennetuse kokkuleppes ja aastateks 2020–2030 koostatud siseturvalisuse arengukavas ministeeriumide, riiklike ja kohalike asutuste ning kodanikuühenduste koostöös mitu eesmärki, mis vanemaealiste vastu suunatud vägivalla ennetuses on vaja saavutada. Ennekõike hakati tegema teavitustööd, et vanemaealiste vastu suunatud vägivalla probleemi ühiskonnas üldse tähele pandaks. Teiseks otsustati korrakindlalt hinnata vanemaealiste vastu suunatud vägivalla muutust ajas. 

Eesmärgiks seati ka suurendada vanemaealistega kokku puutuvate spetsialistide teadlikkust põhiliselt hoolekandeasutustes ja tervishoiusektoris ning parandada kogukonnaliikmete oskust vanemaealiste vastu suunatud vägivallale reageerida.

Levinuim on pereliikmete vägivald kodus ja nn institutsiooniline vägivald hoolekandeasutustes.

Kolm korda, 2021., 2023. ja 2024. aastal on toimunud sisukad seminarid asjaomaste ministeeriumide, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste ning vanemaealistele tähelepanu pööravate kodanikuühenduste esindajatele. Kõne all olnud küsimusi on jagatud avalikkusega nii kirjalikus meedias (Haage 2023, 2024; Indov 2024) kui ka raadios (Leps ja Laius 2023). Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla teema on toonud seminaridele rohkearvulise ja mitmekese osalejate ringi, mis näitab, et teema kõnetab ning spetsialistid tunnevad vajadust värskendada teadmisi ja suurendada pädevust selles valdkonnas. Seminarid on andnud võimaluse edendada võrgustikutööd ametkondade ja kodanikuühenduste vahel, kes vanemaealiste eest seisavad, nt nagu MTÜ Kuldne Liiga või MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised. 

Partnerid vägivalla ennetamisel

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna spetsialistid kohtuvad vanemaealiste, omavalitsuste ja hoolekandeasutuse töötajatega, et suurendada teadlikkust vägivallast ning valmisolekut seda märgates suunata kannatanud abini, mida ohvriabisüsteem pakub. Vanemaealised pöörduvad ohvriabisse pigem vähe. Eesmärk on jõuda suurema hulga abivajajateni, vähendada vägivalla esinemist ja süvenemist ning muuta nähtavaks ka selle sihtrühma haavatavus. Aastal 2024 tutvustati Lääne piirkonna eestvedamisel aktiivselt abivõimalusi ja pakuti nõustamist. Sama tegevust jätkatakse 2025. aastal, keskendudes uute võimaluste loomisele, et laiendada ennetustegevuse mõju veelgi.

Üks oluline ennetustöö sõnum vanemaealistele on, kuidas mitte langeda pettuste ega kelmuste ohvriks – see probleem on aina levinum ja neid otseselt puudutab. Ennetustöö on kavandatud mh vägivallaennetuse kokkuleppe elluviimise tegevuskavasse ja seda teevad nende juhtumitega kokku puutuvad praktikud: politseinikud, pangatöötajad ja netiturvalisuse eestvedajad.

Tähelepanu vajab ka ennetustöö, et vanemaealised ei langeks pettuste ega kelmuste ohvriks.

Tänuväärset teavitust, et ennetada vanemaealiste langemist pettuste ja kelmuste ohvriks, teeb riigi infosüsteemi amet, nt on korraldatud kampaaniat „Ole it-vaatlik“. Kelmustevastane võitlus on ka politsei töölaual. Piirkonna- ja veebipolitseinikud kohtuvad vanemaealistega „Eakate kohvikutes“ ja arutlevad nii lähisuhtevägivalla kui ka küberkelmuste üle. Veebipolitseinikud, kes kohtuvad vanemaealistega ka kohalikes omavalitsustes, harivad väärikate ülikooliga liitunud õppureid.

Olulised koostööpartnerid just eakate vastu suunatud kelmuste ja pettuste ennetamisel on pangad. Pangaliidu eestvedamisel toimus 2023. aastal teavituskampaania „PIN“ kelmuste ennetamiseks, selle videoklippe kuvab ka politsei- ja piirivalveamet oma teenindustes. Pangad on õpetanud klienditeenindajaid märkama vanemaealiste ärakasutamise juhtumeid, mõned neist on pälvinud ka vägivallaennetuse auhinna. 

KOMMENTAAR

Tiina Ruul, ohvriabi Lääne piirkonna juhtivspetsialist

Teadlikkuse suurendamine vanemaealiste vastu suunatud (lähisuhte)vägivalla olemusest aitab kujundada toetavat keskkonda. See annab julguse märgata enda ümber toimuvat ja otsida abi. Vanemaealiste teadlikkuse paranemisega saame vähendada väärkohtlemise juhtumeid ja parandada ohvrite elukvaliteeti.

Lääne piirkonna ohvriabitöötajad seadsid 2024. aastal eesmärgi omandada lisateadmisi vanemaealiste lähisuhtevägivalla ohvrite paremaks mõistmiseks ja samal ajal teha rohkem teavitus- ja ennetustööd. Koostöös võrgustikupartneritega osalesime kogukonnaüritustel, infopäevadel, seminaridel. 

Vanemaealiste hoiakud ja uskumused lähisuhtevägivalla kohta erinevad teatud määral tänapäevasest käsitlusest. Neil kohtumistel oli võimalik seda küsimust arvukate näidete kaudu ilmestada ja sihtrühmale selgitada. Tagasiside oli toetav ja kinnitas, et meie tegevus on tähtis ja vajalik.

Vanemaealiste teavitamist jätkame ka 2025. aastal. Teeme selleks koostööd juba tekkinud ennetusvõrgustikes ja kogukondades ning otsime uusi võimalusi, kuidas jõuda sinna, kuhu eelmisel aastal ei jõudnud.

Mis selgub uuringutest ja õiguskantsleri kontrollkäikudest?

Justiitsministeerium koostas 2021. aastal esimese vanemaealiste kuriteoohvrite analüüsi, mis andis kriminaalstatistikale tuginedes lühiülevaate vanemaealiste kuriteoohvriks langemise kohta. Sama analüüsi korrati ka 2023. ja 2024. aastal, kavatsedes seda igal aastal jätkata, et jälgida suundumusi ja kavandada nende järgi ennetustegevust piirkondlikult, ametkondlikult või kitsamatele vanemaealiste vanuserühmadele.

Lahendamist vajavaid probleeme on tõstatatud nii seminaride aruteludes kui ka justiitsministeeriumi korraldatud vanemaealiste kuriteoohvrite analüüside ja ohvriuuringute põhjal. Viimane ohvriuuring (Justiits- ja digiministeerium 2024) näitab, et 2% (n = 100) üle 75 aastastest inimestest on viimase aasta jooksul puutunud kokku kuritegevusega. Mõned neist puutusid kokku vargustega (1%) ja 9% (n = 225) kogesid vaimset vägivalda lähedaselt või tuttavalt või võõralt. Palju enam vanemaealisi (11%) aga olid kokku puutunud pettustega ennekõike internetis.

Vanemaealiste vastu suunatud vägivalda on keeruline märgata, sest ohvrid tunnevad häbi või hirmu.

Justiitsministeeriumi 2024. aastal koostatud vanemaealiste kuriteoohvrite analüüsist selgus, et 2023. aastal registreeritud kuritegude vähemalt 65-aastastest ohvritest 22% olid kogenud kehalist väärkohtlemist, 41% langenud kelmuste ning 13% varguste ohvriks. Aastal 2023 puutusid vanemaealised kahe varasema aastaga võrreldes rohkem kelmustega (41% vs. 28%) ja vähem kehalise väärkohtlemise (22% vs. 31%) ja vargustega (13% vs. 22%).

Vaimset vägivalda panid toime ennekõike vanemaealiste lähedased. Nii moodustasid 41% vanemaealistest vägivallaohvritest perevägivallakuritegude ohvrid. Vägivalla toimepanijad on neis juhtumites vanemaealise ohvri täiskasvanud poeg või lähisuhtepartner. Seega kinnitavad andmed, et nii füüsilise kui ka vaimse vägivalla kogemine teeb eakatele muret. Seda suundumust tuleb jälgida ja korraldada vastavalt ennetustegevust. Ennekõike on vaja jõuda vanemaealiste endini ja ka nende suhtlusringkonnani, et julgustada märkama lähedaste vägivalda ning kelmusi. Kelmustega on tegemist siis, kui vanemaealise nimel sõlmitakse laenu- ja liisingulepinguid või on nende nimel võetud kiirlaenu. Seda teevad enamasti tuttavad või sugulased, kes kuritarvitavad vanemaealise usaldust, kui too annab neile enda ID-kaardi või ID-kaardi või Smart-ID paroolid, et saada abi rahaliste tehingute tegemisel.

Võime ju mõelda, et kodu on kõigi turvapaik. Nii võiks see olla kodus elavatele vanematele inimestele, aga ka hoolekandeasutuste elanikele. Õiguskantsleri kantselei ülesanne väärkohtlemise ennetamisel on kontrollida kinnipidamisasutustes olevate inimeste kohtlemist, et tagada nende heaolu. Vananevas ühiskonnas tuleb arvestada, et üha rohkem on vanemaealisi inimesi ka kinnipeetavate seas. Seetõttu tehakse kontrollkäike ka vanglatesse, et veenduda seal viibivate vanemaealiste heaolus ja tingimustes.

Õiguskantsleri esindaja teeb kontrollkäike ka hoolekandeasutustesse. Nende tulemuste põhjal teeb ta põhistatud soovitusi ja ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Õiguskantsleri nõunik Indrek-Ivar Määrits tõi 2023. aastal seminari ettekandes välja, et vanemaealiste väärkohtlemise mõttes on senised tähelepanekud olnud inimeste liikumisvabaduse piiramine, puudused ravimite hoiustamisel ja ravimite manustamine inimestele, kellele need ei ole mõeldud.

Kirjeldatud taust ja andmed näitavad vajadust märgata vanemaealiste vastu suunatud vägivalda ning sellele reageerida. Muuta tuleb ka hoiakuid. Oleme seda näinud seoses lähisuhtevägivallaga: alles siis, kui avalikkus hakkas pidama seda mitte peresiseseks asjaks, vaid sekkumist vajavaks õigusrikkumiseks, mille korral ei saa avalduse esitamisest enam loobuda, hakkas ka menetluste arv suurenema. Sarnaselt paarisuhetes ja peresiseselt lastega toimuvate vägivallajuhtumitega tuleb käsitleda ka vanemaealiste vastu suunatud vägivalda, mis pannakse toime pereringis ja mille paneb toime lähedane inimene, näiteks laps, elukaaslane, abikaasa või lausa lapselaps, või mis toimub ka hoolekande- või raviasutuses. Keegi ei tohiks kannatada mingisuguse vägivalla all.

Kuidas vanemaealiste väärkohtlemist märgata ja sellesse sekkuda?

Seda, et spetsialistide teadlikkust ja pädevust tuleb parandada, kinnitab päästekorraldajate ning politseinike seas korraldatud uuring (Rajaveer ja Kaljuvee 2023). Siseministeeriumi vägivallaennetuse nõunik Barbara Haage märkis uuringu tulemusi Kuku raadio saates tutvustades, et esmatasandi abiandjate hoiakuid ja teadlikkust tuleb kindlasti parandada: „Ohvrisõbraliku käsitluse nimel tuleb kahtlemata pingutada. Oluline on suurendada teadlikkust ka pere- ja kiirabiarstide ning EMO töötajate hulgas. Mistahes eas ohvrite puhul on oluline, et neid märgataks ja usutaks, sest teadmine sellest, kust ja kuidas abi paluda, on endiselt liiga vähestel.“

Ennetuses peame liikuma märkamisest sekkumisele.

Loota, et märkamisoskus paraneb kohe, on ehk liialt sinisilmne. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalda on keeruline märgata, sest ohvrid tunnevad häbi või hirmu. Vägivald hooldekodudes ja teistes hoolekandeasutustes on varjatud ning üldiselt ei osata kahtlustada, et ka eakad võivad olla vägivalla ohvrid. Siiski on oluline mõista, et vanemaealised on (lähisuhte)vägivalla suhtes sama haavatavad nagu nooremad ning nende kaitseks on väga oluline vägivald ära tunda ja sekkuda. 

Kahtluse korral tuleb leida võimalus, kuidas anda inimesele märku, et vanaduspõlv ei pea olema vägivaldne ja igasuguse olukorra saab lahendada. MTÜ Jututaja on pannud ekspertide abil kokku õppevideo „Kuidas ära tunda eakate väärkohtlemist?“ (2021), kus antakse soovitusi, millele tähelepanu pöörata, et hinnata, kas on põhjust kahtlustada eaka füüsilist või vaimset väärkohtlemist, aga ka tahtlikku hooletusse jätkust, ning kuidas abi vajajaga neis küsimustes suhelda.

Mis viitab vägivallale vanemaealiste vastu?

Ohvriabitöötajate tähelepanekute alusel võivad viidata vägivallale vanemas eas inimese vastu järgmised märgid. 

• Füüsilised vigastused, nagu verevalumid, luumurrud või põletused, eriti kui neid esineb korduvalt ja neile ei ole usutavat selgitust.
• Ärevus, depressioon või muud muutused käitumises või meeleolus.
• Hooldekodus elaval inimesel näiteks hooletusse jäetud välimus, kehv hügieen või muude põhivajaduste rahuldamata jätmine.
• Majanduslikule ärakasutamisele viitab suurte rahasummade väljavõtmine arvelduskontolt või ebatavalised ülekanded, maksmata kommunaalarved ja võlad, ka liisingulepingud, mida vanemaealisel endal justnagu vaja ei ole, kuid milles temal on põhikohustus.
• Inimesel võib esineda vägivalla toimumisega seoses segadusetunnet, häbi või hirmu, mis takistab tal olukorrale otse silma vaadata.
• Inimene ei pruugi olla vägivallast teadlik või eitab seda, et ta kannatab vägivalla all, eriti kui vägivallatseja on lähedane pereliige või hooldaja.
• Inimene võib arvata, et vägivalla kogemine on tema suhete või hooldekodu elu normaalne osa. Ta võib karta, et tema olukorda ei suhtuta tõsiselt või ta ei saa abi, samuti võib ta süüdistada ennast talle suunatud vägivallas, arvates, justnagu ta ise oleks selle ära teeninud oma käitumise või sellega, et on lapsi valesti kasvatanud.
• Inimene võib olla mures selle pärast, kuidas tema teised suhted või elu muutuvad, kui ta vägivallast teatab.

Abi saamise võimalused

• Kiireim viis saada abi on helistada sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringsele ohvriabi kriisitelefonile 116 006, kus nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad infot abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad suhtlemisel teiste asutustega. 
• Vahel on kergem oma murest kirjutada. Selleks on veebilehel palunabi.ee eraldi vestlusaken. 
• Neile, kes eelistavad silmast silma kohtumisi, soovitab ohvriabi pöörduda maakonna ohvriabitöötajate poole, kelle kontaktid leiab palunabi.ee kodulehelt. 
• Kui vajatakse emotsionaalset tuge, tuntakse muret enda või lähedase haiguse pärast, eksistentsiaalsete või spirituaalsete küsimuste korral, aga ka siis, kui vajatakse tuge leinas või surija ja tema lähedaste toetamisel, julgustame helistama sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiutelefonile 116 123. Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev kell 10–24 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24.