Sotsiaaltöö

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldas kevadel oma võrgustiku liikmete hulgas küsitluse, et uurida, kas ja mis küsimustes on inimestel olnud raskusi oma vajadustele vastava abi saamisel kohalikult omavalitsuselt või riigilt.

Artikkel tutvustab sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringut „Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs, hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“.

Artiklis tutvustatakse uuringut, kus analüüsiti vaimse tervise raskustega inimeste lähedaste toetuskogukonna kujundamise võimalusi. Intervjuudest lähedastega selgus, et kõigepealt tuleks soodustada lähedaste suhtlemist inimestega, kes on nende pereliikmega samal teenusel, alles seejärel saab sujuvalt liikuda lähedaste omavaheliste suhete kujundamise juurde, mille tulemusena kujuneb peredest toetuskogukond.

Artiklis tutvustatakse uuringut, mille eesmärk oli saada ülevaade, kuidas kogukonnas elamise teenuse tegevusjuhendajad kirjeldavad oma tööpõhimõtteid, senist tegevust, vajadusi ja võimalusi klientide kogukonnas kohanemise ning vastastikuste suhete saavutamise toetamisel ning kohaliku kogukonna liikmetega koostöö tegemisel.

Artikkel tutvustab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kaitstud magistritööd, mille eesmärk oli selgitada välja raske ja sügava intellektipuudega ning harvikhaigusega last kasvatavate perede olukord Eestis ning pakkuda nii teooria kui ka uurimistulemuste analüüsi pinnalt lahendusi perede toetamiseks.

COVID-19 riskirühmana on vähe käsitletud toimetulekuraskustes ja tõrjutud inimesi, kelle seas oli keskmisest suurem nii haigestumus, haiglaravi vajadus kui ka suremus. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riski ja kerksuse uurimisrühm selgitas, millised on ühiskonnas tõrjutute kriisikogemused.