Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019

Kokkuvõte

Eesti vähihaigestumuse andmed on kättesaadavad alates 1968. aastast ja 50 aasta jooksul on vähijuhtude arv märgatavalt kasvanud.

2019. aastal registreeriti Eestis kokku 8891 vähi esmasjuhtu, millest 4431 diagnoositi meestel ja 4460 naistel.

Kõige sagedamad pahaloomulised kasvajad meeste hulgas olid eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 25% ning 13% kõigist vähi esmasjuhtudest meestel. Naiste hulgas diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, mis moodustasid vastavalt 19% ja 18% kõigist esmasjuhtudest naistel. 64% kõigist pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel inimestel ning sagedamad vähipaikmed varieerusid vanuserühmiti.

Vanuses 15–34 aastat diagnoositi meestel kõige rohkem munandivähki, naha mittemelanoomi ja Hodgkini lümfoomi, naistel aga emakakaela- ja rinnavähki.

Noorte keskealiste ehk 35–54-aastaste vanuserühmas leiti meestel kõige sagedamini naha mittemelanoomi ja eesnäärmevähki ja naistel rinnavähki. 55–74aastaste ja üle 75-aastaste vanuserühmas domineerisid mõlema soo puhul samad vähipaikmed, mis üldrahvastikuski, meestel eesnäärme- ja kopsuvähk, naistel rinnavähk ja naha mittemelanoom. Lastel vanuses 0–14 diagnoositi 2019. aastal 32 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu.

2019. aastal registreeritud pahaloomuliste kasvajate diagnoos kinnitus mikroskoopiliselt 91%-l patsientidest. Ainult surmatunnistuse alusel registreeriti 2% kõigist vähijuhtudest. Ligi pooltel patsientidel diagnoositi lokaalne kasvaja, ent umbes 20% patsientidel leiti kaugmetastaasid juba haiguse diagnoosimise ajal. Kõige murettekitavamateks paikmeteks võib pidada kopsu- ja soolevähki, mis olid mõlema soo hulgas vastavalt ligi 40% ja 25% juhtudel juba diagnoosimise hetkel arenenud IV staadiumisse. Positiivse leiuna on 2018. aastaga võrreldes mõnevõrra suurenenud I staadiumis diagnoositud juhtude osakaal eesnäärmevähi, rinna- ja emakakaelavähi puhul. Aastatel 1968–2019 on koguvähihaigestumus küll suurenenud, ent viimasel aastakümnel on näha vanusestandarditud haigestumuskordajate stabiliseerumist nii meeste kui ka naiste seas. Maovähi haigestumus vähenes mõlema soo hulgas, kopsuvähi haigestumus vähenes meestel ja naiste seas võis viimastel aastatel täheldada kopsuvähi haigestumuse teatavat stabiliseerumist. Käär- ja pärasoolevähi haigestumus suurenes mõlema soo puhul. Naiste seas jätkus rinnavähi haigestumuse suurenemine. Kuigi ka eesnäärmevähi haigestumus on aastate jooksul kasvanud, on haigestumuse kasv viimasel ajal peatunud. Emakakaelavähk näitab alates 2013. aastast vähenemistrendi.

2019. a 31. detsembri seisuga elas Eestis 66 215 inimest, nende hulgas 26 861 meest ja 39 354 naist, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja.

Kõige levinumad olid eesnäärme- ja rinnavähk. Kõigi Eestis diagnoositud vähijuhtude ühe, viie ja kümne aasta suhteline elulemus oli 2015–2019 vastavalt 78%, 64% ja 60%. Enamiku paikmete puhul olid naiste elulemusnäitajad suuremad kui meestel. Viie aasta elulemus on 2010–2014 ja 2015–2019 võrdluses enim paranenud leukeemia (6% võrra), kopsu- ja pärasoolevähi (mõlemad 3% võrra) korral. Võrdluses Põhjamaadega ilmneb Eesti vähipatsientide elulemuse mahajäämus pea- ja kaelapiirkonna vähi (mehed), käär- ja pärasoolevähi, nahamelanoomi, rinnavähi ja mitte-Hodgkini lümfoomi puhul.