Sotsiaaltöö

Ajakirja mainumbris (2/2024) on mitu artiklit laste abivajaduse märkamisest ja laste toetamisest sotsiaal-, tervise- ning haridusvaldkonnas: tutvustatakse praegusi toe võimalusi ja kavandatavaid muudatusi. Teine suurem teema on sotsiaalvaldkonna kriisivalmidus.

Sotsiaalvaldkonna elutööpreemia pälvinud Kai Rannastu on tundnud sotsiaaltöö kutsumust kogu elu. Sellel alal tegutsemine – pidev õppimine, uute praktiliste kogemuste saamine, teiste õpetamine ja vabatahtlik töö on olnud põnev teekond.

Lapsele parimate võimaluste loomiseks tuleb leida uusi, tavapraktikas kasutamata lahendusi. Just need võivad lapsele kõige paremini sobida. Lapse huvide päriselt kaitsmiseks on vahel vaja nihutada piire.

Tiina Merkuljeva uuris oma doktoritöös tõhusa grupisupervisiooni eeldusi ja seda, kuidas grupisupervisioon mõjutab sotsiaaltöötajate töösooritust. Doktoritöö praktiline väljund on grupisupervisiooni tõenduspõhine raamistik, mille koostamisel tugines ta nii varasemate uuringute tulemustele kui ka enda korraldatud eksperimendile.

Millist tuge on võimalik saada lasteaias või koolis kohapeal ning kuidas saab last, tema vanemaid, haridusasutuste ja omavalitsuste spetsialiste aidata riikliku õppenõustamise süsteemi Rajaleidja võrgustik?

Koolikiusamine on noorte vägivalla üks levinumaid vorme. Rahvusvahelises kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus on koolikiusamise levikut jälgitud juba paarkümmend aastat. Eestis on kiusamine koolikeskkonnas aastatega järjepidevalt vähenenud, kuid küberkiusamise levik on tõusutrendis.