Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Tallinna Lastekodu – laste kodu, kus töötamine on eluviis

Persoon

Lapsele parimate võimaluste loomiseks tuleb leida uusi, tavapraktikas kasutamata lahendusi. Just need võivad lapsele kõige paremini sobida. Lapse huvide päriselt kaitsmiseks on vahel vaja nihutada piire.

Sigrid Petoffer, Triin Rajang, Margit Randaru
Tallinna Lastekodu töötajad


Tallinna Lastekodu on 2001. aastal asutatud hoolekandeasutus, mis osutab üheksat teenust lastele, noortele ja peredele, olles üks suuremaid asendushooldusteenuse osutajaid Eestis. Lisaks asendushooldusteenusele perekodus (26 peret) ja asenduskodus (neli peret raske ja sügava puudega lastele) osutatakse veel järelhooldusteenust, turvakoduteenust väikelastele ning vanematele koos lastega, lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele, erihoolekandeteenust suure hooldusvajadusega noortele, rehabilitatsiooniteenuseid lastele ja noortele, tugiteenuseid hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedele ning kriisi- ja erihooldusperede teenust. Mitu teenust on käivitatud viimastel aastatel.

Püüame oma teenuseid muuta järjest inimkesksemaks ja kohandada neid vajadustest lähtuvalt, selle asemel et sobitada lapsi, noori ja peresid olemasolevatesse raamidesse. Arendustegevuse vajadus on kerkinud elust enesest.

Aastal 2022 avasime üks-ühele perekodu noorele, kellega tema päritolupere enam toime ei tulnud ja tema erivajaduse tõttu ei tulnud kõne alla elamine koos teiste laste või noortega. Kohanemisperioodil (mis kestis terve aasta) vajas noor iga päev enda kõrvale kaht täiskasvanut. Nüüd piisab ühest täiskasvanust ja noor tuleb toime ka väiksemas grupis ning käib meie juures lapsehoiuteenusel nädala sees, nädalavahetused veedab kodus emaga.

Püüame oma teenuseid muuta järjest inimkesksemaks ja kohandada neid laste vajadustest lähtuvalt.

Aastal 2022 korraldasime ümber järelhooldusteenuse. Kolisime noored kahekaupa elama tavakortermajadesse, mis pakub neile võimalust iseseisvuda vajaliku toega.

Viimastel aastatel oleme võtnud tähelepanu alla asendushooldusel elavad vähemalt 15-aastased noored, et paremini toetada nende valmistumist iseseisvaks eluks ning arvestada nende soove ja vajadusi teenuste kujundamisel.

Oleme juurutanud ka uut lapse arengukava. See aitab koguda ja talletada lapse kogu lugu ning on abivahendiks ka lapsega töötavatele täiskasvanutele, et veelgi paremini mõista lapse vajadusi ja eripärasid ning koostöös lapse eestkostjaga kavandada edasisi samme.

Tallinna Lastekodu kontori avatud uste päev
Tallinna Lastekodu kontori avatud uste päev. Foto: Sigrid Petoffer

Meil on kriis, aga kiireid lahendusi pole

Ühel järjekordsel lapsi käsitleval arutelul ohkas peretöötaja kogu südamest: „Ma mõtlesin, et tulin tööle lastekodusse. Siin aga on hullumaja!“ Asenduskodu peres, millest jutt on, elavad intellektipuudega noored, kel esineb intensiivset ennast ja teisi kahjustavat käitumist. Peretöötaja asus meie juurde tööle sel ajal, kui järjepanu lahkusid tollest perest töötajad ja uued polnud veel sisse elanud. Inimesel, kes meile tööle tuleb, on alati võimalik raskuste ilmnemisel valida meelepärasem töö. Muutused toovadki kaasa paraja annuse segadust, seda nimetame me eluks eneseks. Pole kellelegi saladus, et asenduskodusse elama asuvad lapsed on enamasti saanud varasemas elus pöördumatuid kahjustusi. On ka vanemaid, kes on oma järeltulija kasvatamise vastutuse tema raske puude tõttu loovutanud kohalikule omavalitsusele. Töö on nõudlik ja eeldab huvi, tahet ning tarkust.

Vaja on järjepidevalt õppida ja treenida, kuidas last, ennast ning teisi säästvalt tegutseda ja keerulisi olukordi ennetada. 

Asutused, kus elavad kahjustava käitumisega lapsed ja noored, on mõnikord töötajate leidmisel ning koolitamisel suures hädas. Töötajad suudavad tulemuslikult tegutseda ja proovida uusi asju, kui neil on turvaline. Selle esimene kriteerium on piisav arv inimesi. Näitena võib tuua kriisisituatsiooni, kus enese üle kontrolli kaotanud noor ründab teist last või töötajat. Olukorra lahendamiseks on vaja vähemalt kolme täiskasvanut. Mõnikord tähendab see ka noore turvalist kinnihoidmist ja samal ajal teiste laste kaitsmist ning rahustamist. Vaja on järjepidevalt õppida ja treenida, kuidas last, ennast ning teisi säästvalt tegutseda ja, mis kõige olulisem, kuidas keerulisi olukordi ennetada. Vajadusi on lihtne rahaks konverteerida, aga rahastaja (loe kohalik omavalitsus või riik) veenmine laste ja noorte erakordselt suure abivajadusega arvestamiseks on vahel võimatu. Üks peamisi argumente on, et kiireid lahendusi pole.

Tihti tuleb meil kooliõpetajale, politseile, parameedikule, aga ka psühhiaatrile aru anda, miks laps ikka veel meie juures elab ega ole luku taga. Seda küsimust ei saa kellelegi pahaks panna. Meie ei tea aga, kus asub „võlumets“, kuhu meie lapsi soovitakse saata. Oleme veendunud, et see koht on meie juures. Vajame selleks piisavalt pädevaid töötajaid, et siis panustada nende ettevalmistamisse ja juhendamisse.

Tegutseme selles suunas, et olla paremad nii inimeste värbamisel, ettevalmistamisel kui ka juhendamisel.

Meil on 30 peret, millest kaks oleme kujundanud ümber suurema abivajadusega noortele. Ühel juhul vajavad noored tõhusamat tuge väljakujunenud riskikäitumise ja teisel juhul spetsiifilist juhendamist intellektipuude, autismi ja/või äärmusliku kahjustava käitumise tõttu. Mõlemas peres elab neli noort ja on tööl tavapärasest peremudelist rohkem töötajaid, mis kergitab teenuse hinna kahekordseks. Meie näeme, et inimesi võiks rohkemgi olla, kuid osa kohalike omavalitsuste arvates on juba praegune hind liiga krõbe.

Tegutseme selles suunas, et olla paremad nii inimeste värbamisel, ettevalmistamisel kui ka juhendamisel. Praktikast leiab häid näiteid, et õigete töövõtete kasutamine viib kahjustava käitumise miinimumini. Pidevale aja, inimeste ja rahapuudusele vaatamata aitab rahu ja professionaalsust säilitada teadmine, et anname endast parima. Tallinna Lastekodu on viimastel aastatel liikunud selles suunas, et käitumishäiretega noored (kellel on nt sõltuvus, kes ei täida koolikohustust, on verbaalselt ja füüsiliselt agressiivsed) elaksid vähemalt ajutiselt teistest lastest eraldi.

Selleks et noorte toetamine päriselt õnnestuks, on vaja teha koostööd ühise eesmärgi nimel.

Üks edutegur, et saavutada laste ja noorte soovitud käitumine, on turvalisus. See tähendab ka kuni nelja last peres, kelle eest kannavad hoolt vähemalt kaks täiskasvanut. Kehtestatud peavad olema selged käitumisjuhised töötajatele ja tagatud suurem pühendumine igale noorele. Kui igapäevaelu hakkabki sujuma, siis ikkagi pole lastel lihtne püsida koolis või meil leida aega psühhiaatrile. Selleks et noorte toetamine päriselt õnnestuks, on vaja teha koostööd ühise eesmärgi nimel.

Ideaalset asenduskodu pole, sest ideaalses maailmas leidub igale lapsele pere

Tallinna Lastekodu on 2023. aasta lõpust sotsiaalkindlustusameti partner kriisi- ja erihooldusperede teenuse korraldajana. Kaasates ka teisi organisatsioone Eestis, oleme loonud koostöövõrgustiku, mille kaudu soovime veelgi enam edendada laste ja noorte vajadustest lähtuvat teenuse osutamist. Erihoolduspered võiksid asendada pere- või asenduskodusid lastele, kes vajavad spetsiifilisemat ja teadlikumat hoolitsust. Selleks aga on vaja peresid, kes oleksid valmis väljakutse vastu võtma.

Erihooldusperesid ei ole lihtne leida. Suurema abivajadusega laste eest hoolitsemisel on tähtis ka asjakohane ettevalmistus. Kasuperedele pakutav PRIDE-eelkoolitus valmistab peret ette peamiselt teadliku otsuse tegemiseks ja lapse perre võtmiseks, aga mitte toime tulema nt psüühika- või käitumishäirega lapse ja noorega. See paneb teenusekorraldaja olukorda, kus perega töötamisel ei piisa vaid toetamisest emotsionaalsete raskuste korral või palga maksmisest, vaid tuleb ka pere pädevust suurendada.

Riik on võtnud selge suuna, et väikelapsed ei peaks üldse asutusse sattuma.

Eestis eraldatakse sünniperedest aastas keskmiselt 300 last, kellest suur osa suunatakse kõigepealt turvakodusse. Üks peamisi motivaatoreid hakata sotsiaalkindlustusameti partneriks kriisihooldusperede teenuse korraldajana, oli meie kogemus väikelaste turvakodust, kuhu koolieelikud vahel justkui „unustatakse“. Riik on võtnud selge suuna, et väikelapsed ei peaks üldse asutusse sattuma, sest nad on eriti haavatavad ja iga turvakodus veedetud päev mõjutab edasist toimetulekut. Seega oleme seadnud eesmärgi leida võimalikult palju kriisihooldusperesid, kes oleks valmis lastele pakkuma turvalist perekeskkonda. Kuigi huvilisi on palju, jõuavad hindamisprotsessi vähesed pered, sest siin ei piisa vaid heast tahtest kedagi aidata.

Kriisihoolduspere peab olema väga paindliku elukorraldusega, olema valmis igas vanuses lapse tulekuks ja kriisiolukorras toetamiseks. Nii võibki väljakutse tunduda paljude perede jaoks ületamatu ega jõuta esimesest vestlusest edasi. Ühe põhjusena on pered välja toonud, et ei olda valmis võtma perre hooldusele ükskõik mis vanuses last (0–17). Võib-olla tasuks mõelda sellele, et kriisihoolduspered saaksid spetsialiseeruda kindlale vanuserühmale. Õnneks on siiski peresid, kes on selle teekonna ette võtnud. Meil jääb üle vaid loota, et lapse heaolu üle otsustajad annavad endast parima, et laps saaks edasiste otsuste langetamiseni elada perekeskkonnas.

Mõnikord on vaja nihutada piire selleks, et lapse huvid oleksid päriselt kaitstud.

Vahel aga on vaja eriti individuaalset käsitlust ja aeg kiirustab uute lahenduste loomisel takka. Eelmise aasta lõpul liitus Tallinna Lastekoduga varateismeline noormees, kes erinevatel põhjustel ei saanud enam endises perekodus elada. Lapsel oli peale väljakutsuva käitumise ka keeruline tervislik olukord, seetõttu püüdsime leida lahendust, mis vastaks kõige paremini tema vajadustele. Meie sotsiaalmeediapostitus, kus otsisime lapsele raviperioodiks perekonda, levis väga suure hulga inimesteni. Seda üleskutset jagasid nii suuremad meediaväljaanded kui ka uudistekanalid. Tänu sellele kajastusele võtsid meiega ühendust väga paljud inimesed, kes varem polnud kordagi mõelnud teisest vanemast sündinud lapse eest hoolitsemisele. Ühest neist saigi meie uus töötaja, kes lapse eest oma kodus hoolitses.

Tähtis ongi leida uusi lahendusi, mis alati ei ole tavapraktikas levinud, kuid lubavad just sellele lapsele parimad võimalused luua. Mõnikord on vaja nihutada piire selleks, et lapse huvid oleksid päriselt kaitstud. See mõtte- ja tegutsemisviis on meile omaks saanud just viimastel aastatel Meelis Kuke juhtimisel.

Tallinna Lastekodu kui suunanäitaja ja inimeste kokkutooja

Kolm aastat tagasi, kui Meelis Kukk tuli Tallinna Lastekodu juhtima, sõnastasime oma uue visiooni olla asendushoolduse valdkonnas suunanäitajaks. Sinna soovime jõuda oma lastele ja noortele parimaid võimalusi luues, aga ka nii oma töötajate kui laiemalt valdkonna inimeste koolitamisele ning oluliste teemade arutamisele kaasa aidates.

Meile on oluline tuua kokku valdkonna inimesed ja avatult arutleda ka kitsaskohtade üle. Kevadel 2023 toimus kaasvanemluse seminar, kus räägiti noorte kogemustest nendega seotud otsuste tegemisel. Samuti arutleti, miks on oluline lapsele rääkida päritoluperest eraldamise põhjustest. Jagati kogemusi väljakutsuva käitumise muutmisel uuteks oskusteks ning lapse arenguvajaduse märkamisest ja arengu toetamisest.

Meile on oluline tuua kokku valdkonna inimesed ja avatult arutleda ka kitsaskohtade üle.

Sama aasta sügisel korraldasime asendushoolduse teemapäeva HAKU (hoolivus, avatus, kompetentsus, usaldusväärsus – meie põhiväärtused). Teemapäevale tuli ligi sada asendushoolduse valdkonna inimest kogu Eestist, et rääkida asendushoolduse päevakohastest küsimustest. Paneelaruteludes pöörati tähelepanu keerulise käitumisega lastele sobiva keskkonna leidmisele, järelhooldusteenuse mõtestamisele, perest eraldatud laste sünniperede toetamisele ja hooldusperede ettevalmistusele. Ligi tuhat inimest on vaadanud teemapäeva videosalvestust. Üritus sai ka asendushoolduse valdkonna tunnustusmärgi Kuldne Kartul (aasta tegu asendushoolduse valdkonnas).

Meie meeskonnas on uudishimulikud inimesed. Oleme alati avatud kogemuste vahetamisele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eelmise aasta jooksul käisid meie tegemistega tutvumas Brasiilia, Leedu, Saksamaa ja Soome delegatsioonid ning meie käisime teadmisi ammutamas Soomes ja Rootsis. Tallinna Lastekodu on ka rahvusvahelise võrgustiku Euromet Alliance liige. Sellesse üleeuroopalisse koostöövõrgustikku kuulub 17 noorte hoolekande valdkonnas tegutsevat organisatsiooni üheksast riigist. Järgmise aasta septembris korraldame Tallinnas nädalase Eurometi sümpoosioni, mis toob kokku noortega töötavad spetsialistid kogu Euroopast.

Meelise juhtimise ajal on Tallinna Lastekodu pidevalt ja kiiresti arenenud.

Meile on loomulikult oluline kokku saada ka oma inimestega. Tallinna Lastekodus on ligi 250 töötajat, suurem osa käib tööl vahetustega ja 16 eri aadressil kogu linnas. See paraku tähendab, et kogu meie suur meeskond just liiga tihti ei kohtu ja kokkusaamise võimalusi tuleb teadlikult luua.

Oktoobris 2023 korraldasime vaimse tervise kuu oma töötajatele. Igal nädalal toimus üks üritus ja töötajad said osaleda und, toitumist ning stressi käsitlevates grupinõustamistes ning loovteraapilisel päeval teraapiakeskuses. Koolivaheajal said kõik perega tulla seikluslikule liikumismängule Tallinna vanalinnas. Viimased kolm suve oleme Tallinna Lastekodu inimesed kutsunud üheks päevaks kokku meie Nõmme peakontorisse avatud uste päevale. See on tore perepäev, kui kontorirahvas ootab kõiki külla ja korraldab põnevat tegevust õues ning kontoris. Kokku saame ka vabariigi aastapäeval ja lastekaitsepäeva varahommikul pidulikul lipuheiskamisel. Iga aasta 8. märtsil sõidab aga juhataja Meelis Kukk läbi kõik meie majad, et naistepäeva puhul õnnitleda töötajaid, kes suuremas osas ju ikka naised.

Meie jaoks on oluline ka keskkond, sest inimeste heaolu sõltub elutervest keskkonnast. Tallinna Lastekodu kontoril on Rohelise Kontori märgis 2020. aastast. Ka meie perekodud ja teised üksused on üha keskkonnateadlikumad ja annavad keskkonnahoidlikku ellusuhtumist kaasa ka lastele, seetõttu anname ise oma tublimatele keskkonnahoidjatele välja Rohelise Kodu märgist. Viimastel aastatel on mitme maja hoovi tehtud koos lastega lillepeenraid ja köögiviljaaedu, teraapiakeskuseski on oma teraapiaaed, kus toimuvad terapeutide tunnid lastega. Potipõllundusega tegelevad needki pered, kes kortermajades elavad. Nii saavad kõik näpud mullaseks ja ka linnalapsed kogeda, kuidas toit lauale jõuab.

Enfant terrible[1] – asendushoolduse „paha poiss“, keda kõik armastavad

Meelis
Tallinna Lastekodu valiti tänavu aasta sotsiaalvaldkonna asutuseks ja Meelis Kukk aasta hoolekandejuhiks.

Tallinna Lastekodu juht Meelis Kukk teeb alati seda, mida lastel ja noortel on parasjagu vaja. Kui seda veel pole, siis ta loob. Ta on parim ühendaja, tuues laua äärde kokku eri meelt olevad valdkonna inimesed, sest lastel ja noortel on seda vaja. Pealtnäha rahuliku ja muretu fassaadi taga on tähelepanelik ning tundlik juht. Peaaegu võimatu on edastada talle asutuses või ka valdkonnas toimuva kohta uudiseid. Ei saagi aru, kuidas, aga Meelis on juba kursis. Kriisides ja keerulistes olukordades suudab ta jääda tasakaalukaks, teades juba ette, et igale probleemile leidub lahendus. Ta võtab alati aega, et kohtuda ja arutada.

Meelis julgeb teha ebapopulaarseid otsuseid ja on piisavalt järjekindel nende elluviimisel. Kui ta annab tagasisidet, on see üldiselt edasiviiv (ka konstruktiivne kriitika käib siia alla). Ta on julge tõstatama valusaid teemasid oma kolleegide hulgas või laiemates võrgustikes, kui seda on vaja laste heaoluks. Vahel võib-olla liigagi otsekoheselt. Tal ei ole küsimustki, kas julgen või kuidas see välja paistab, vaid teeb, mida peab õigeks. Üks kolleeg on öelnud: „Ongi oluline märkida, et kõiki Meelise otsuseid juhib lapse heaolu ja parim huvi. Ta on kolleegide vastu siiras ja otsekohene, ainult vahel vajab hetke oma sõnade läbimõtlemiseks, et mitte paista ründavana.“

Juhina küsib Meelis ikka ja jälle oma inimestelt, miks sa teed seda tööd enda pärast, sest ta ootab inimestelt suurt pühendumist ja sisemist motivatsiooni. Ta on loonud enda ümber tiimi, kus töötavad inimesed jagavad ühesuguseid väärtusi, seal on usalduslik õhkkond, kus saavad sündida head ideed ning need ka ellu viiakse. Usaldus aga on alati kahe otsaga asi: usaldusega kaasneb ka vastutus. Meelis on nõudlik nõudlik olemata: kuidagi juhtub nii, et inimesed Meelise ümber võtavad ise vastutuse ja panustavad 200%, juht ei peagi iga sammu kontrollima ja toetama. Seetõttu ei teki ka tunnet, et „pean midagi tegema“, vaid pigem ikka ise tahan. Meelis ootab teistelt palju, aga on valmis ka ise alati ja kõikjal panustama rohkem kui peaks.

Meelise juhtimise ajal on Tallinna Lastekodu pidevalt ja kiiresti arenenud. Ta avab julgelt uusi üksusi, arendab teenuseid vastavalt vajadustele, nt loob uusi peresid, kus on veelgi enam arvestatud iga lapse vajadustega. Ta on väga avatud ideedele, toetab töötajate algatust ja iseseisvat mõtlemist ning tegutsemist. Motiveerib leidma lahendusi ka keerulistes olukordades, sest olukordi, millele lahendust ei leidu, pole olemas. Vahel on vaja lihtsalt veel rohkem osalisi kaasata ja pead kokku panna, kui vaja, siis ka tuliselt vaielda. Koostöö on Meelise üks tugevamaid omadusi, ta väärtustab erinevaid arvamusi. Nagu ütles üks kolleeg: „Meeskonnas toimuvad avatud diskussioonid. Langetatud otsused, millega edasi minnakse, on põhjendatud. See on hea.“

 Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2024.


[1] Isik, kes oma käitumise või sobimatu avameelsusega asetab juuresolijad piinlikku olukorda.