Sotsiaaltöö

Dementsusega inimeste hooldus on viimase paarikümne aastaga märgatavalt arenenud, kuid eksperdid leiavad, et oleme alles poolel teel. Üha enam rõhutatakse terviklikku käsitlust: hooldustoimingute kõrval pööratakse hoolekandeasutustes aina enam tähelepanu vaimsele tervisele, iseseisvuse toetamisele ja koduse keskkonna kujundamisele. Samal ajal seisavad hooldekodud silmitsi pikkade järjekordade, heade töötajate nappuse ja suurte kuludega.

Võim ei ole sotsiaaltöös abstraktne – iga otsus ja sõna mõjutab inimese eneseväärikust, osalust ja toimetulekut. Artikkel avab aitaja „võimujälje“ (roll, hoiakud, reeglid) ning näitab, kuidas vältida liigset kontrolli ja õpitud abitust. Keskmesse seatakse jagatud võim: arusaadav keel, valikute andmine, toetatud otsustamine ja vägivallatu suhtlus, mis taastavad autonoomia ja usalduse.

Sotsiaalhoolekande kutsenõukogu kinnitas eelmisel sügisel hooldustöötaja, tase 3 ja hooldustöötaja, tase 4 uuendatud kutsestandardid. Standardid kehtivad viis aastat. Julgustame hooldustöötajaid ennast kutsealastelt täiendama ja kutset taotlema ning tööandjaid neid selles toetama.

Töötajate heaolu, töörahulolu ja -kindlust mõjutab üha enam paindlik töökorraldus. Natali Medvedevi uuringust selgus, et seda ootavad oma tööandjatelt ka hooldustöötajaks õppivad inimesed. Paindlik töökorraldus on üks võimalus suurendada sektori atraktiivsust ja lahendada tööjõupuudust.

Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoda (ESJN) saatis 28. aprillil välja pressiteate, milles rõhutab, et Eesti sotsiaalhoolekande süsteem vajab senisest palju tugevamat teenuskategooriate, rahastusloogika ja personalinõuete eristamist. Avaldame pressiteate täismahus.