Hoolekande tulevik on professionaalsete hooldustöötajate päralt

Teenuseosutaja töökvaliteedi ja -kultuuri tagamiseks on tähtis, et hooldustöötajad omandaksid järjepidevalt tööks vajalikke oskusi ja teadmisi. Nagu ka teised abistavate elukutsete spetsialistid, peavad nemadki iseenesestmõistetavalt järgima ühiskonnas heaks kiidetud moraalseid tõekspidamisi ja eetikanorme. Ettevalmistus kutse taotlemiseks ja selleks vajaliku ettevalmistuse omandamise võimaldamine töö kõrvalt on tööandjale parim viis toetada personali kutsealast arengut ning sellega parandada asutuse hooldusteenuse kvaliteeti.

Eestis on hooldustöötaja kutseid välja antud aastast 1999. Hooldustöötaja kutsestandardite pidev täiendamine 26 aasta jooksul on toetanud selle ameti arengut kooskõlas ühiskonna muutustega. 

Uus aeg nõuab hooldustöötajatelt uusi oskusi

Sotsiaalhoolekande kutsenõukogu kinnitas eelmisel sügisel hooldustöötaja, tase 3 ja hooldustöötaja, tase 4 uuendatud kutsestandardid. Need kehtestati viieks aastaks.

Olulise muudatusena on kutsestandardites kirjeldatud ka tulevikuoskusi, mille tähtsus valdkonnas suureneb. 

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse töö sisu ning edukaks tööks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hooldustöötaja kutsel on kaks taset: hooldustöötaja, tase 3 ja hooldustöötaja, tase 4. 

Kutse „Hooldustöötaja, tase 4“ sisaldab taseme 3 baaskompetentsidele lisaks kompetentse „Töö lastega ja peredega“, „Töö täisealiste erivajadusega inimestega“, „Suhtlemine ja juhendamine“ ning „Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine“. 

Olulise muudatusena on kutsestandardis kirjeldatud tulevikuoskusi, mille tähtsus valdkonnas suureneb. 

• Hooldustöötajatelt eeldatakse laiapõhjalisi teadmisi abivajajate erivajaduste kohta. 
• Elanikkonna vananemine koos tervishoiusüsteemi arenguga eeldab hooldustöötajatelt paremat võimekust toime tulla mitmikdiagnoosiga abivajajatega. 
• Keeruliste hooldusolukordade lahendamine toetub õigetele töövõtetele ning teadmiste ja hoiakute parktikasse rakendamise võimekusele. 
• Enesesäästlikud hooldusvõtted ja oskus hoolitseda enda vaimse tervise eest on iga hooldustöötaja professionaalsuse osa. 
• Tulevikuoskus, mis juba praegu mõjutab oluliselt igapäevast tööd, on digikirjaoskus ning oskus kasutada oma töös tehnoloogilisi lahendusi. Abitehnoloogiate arengul on üha suurem mõju nüüdisaegsele hoolekandele ja see survestab personali omandama uusi töövõtteid.

Pelgalt teoreetilistest teadmistest ei piisa

Esimest korda on kutsestandardites nimetatud kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele. Varem olid need kirjeldatud kutse andmise korras. Täienduskoolituse maht jäi samaks. 

Esimest korda on kutsestandardites nimetatud kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele.

Töömaailma taotlejale ehk juba töötavatele inimesele jäi kehtima nõue läbida 3. taseme eriala kompetentsusele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP (78 tundi) mahus viimase kümne aasta jooksul. Koolitus peab sisaldama 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendusõpet kehtiva korra kohaselt. 

Taotledes 4. taseme kutset, tuleb läbida samasugune koolitus vähemalt 5 EKAP (130 tundi) mahus. Olulise tingimusena lisandus nõue, et kutse saajal peab olema kutse taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus. Hooldamine on nõudlik ja tunnetuslik töö. Kutsetöös vajalikud praktilised oskused koos vaimse häälestumisega on vaja läbi harjutada töökohal, mõistmaks, kuidas see töö sobib kutse taotlejale. Pelgalt teoreetilistest teadmistest ja koolituse osana läbitud praktikast ei piisa.

Varasem „Kutset läbiv kompetents“ nimetati uuendatud standardis üldoskusteks ja sellele lisati järgmised alajaotused: mõtlemisoskused, enesejuhtimisoskused ja lävimisoskused. Üldoskuste sõnastust täpsustati ja toodi sisse tasemete erisus.

Kutsestandard on õppekavade koostamise ja kutse andmise alus.

Tehti ka teised muudatused. Muudeti ja korrastati töö kirjeldust ning kutsealase ettevalmistuse nõude sõnastust. Korrastati ja sõnastati täpsemaks kompetentse kirjeldavad tegevusnäitajad. Varem vabalt valitav 4. taseme kompetents „Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine“ muudeti kohustuslikuks.

Teenust vahetult osutava hooldustöötaja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 4, kus ühe võimaliku ettevalmistusnõudena on märgitud, et töötajal peab olema kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. Kutsestandard on õppekavade koostamise ja kutse andmise alus. Õiguse töötada hooldustöötajana annab ka erialase kutseõppe või täienduskoolituse õppekava läbimine. Mõlemal juhul peab õppekava võimaldama saavutada hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundid.

Kirjalik eneseanalüüs, mis oli hindamise esimene etapp, asendati uues korras see e-testiga.

Kutseõpet korraldavad koolid on oma õppekavasid ajakohastanud ja pakuvad ka töökohapõhise õppe võimalusi. Hooldustöötajate kutsealast arengut toetab ka see, et täienduskoolituste tase on viimastel aastatel teinud märkimisväärse arenguhüppe. Suurenenud on koolitajate kutsemeisterlikkus. Koolitajad sihitavad pakutavaid õppemooduleid, lähtudes seadusandja kinnitatud nõuetest hooldusteenusele ning sisendit küsitakse ka teenuseosutajatelt. 

Tööandjad on kujundamas kvalifikatsiooni väärtustavat tasustamist. Kutseõppe läbinul või kutsega hooldustöötajal on eelduslikult suurem töötasu. Kõnealust praktikat on tervitatavalt rakendanud nii hooldekodud kui ka tervishoiuteenuse osutajad.

Kutse andmise korra muudatused

Tänavu 7. aprillil kinnitas sotsiaalhoolekande kutsenõukogu muudatused hooldustöötaja kutsete kutse andmise korras. Kutse taotleja esitab nõutavad dokumendid e-taotluskeskkonna „Spoku“ kaudu. Tähelepanelik tuleb olla kehtiva esmaabikoolituse tunnistuse esitamisel. Nõuetekohaselt peab sellel olema märgitud lisaks taotleja nimele ja isikukoodile ka koolituse kestus, tunnistuse kehtivuse aeg, esmaabi õpetaja nimi, tervishoiutöötaja registri number, tunnistuse number ja väljastamise aeg. 

Olulisim muudatus on seotud töömaailmas kutse taotleja kompetentsuse hindamismeetoditega. Hindamine koosneb endiselt kahest etapist. Varem kehtis nõue esitada kirjalik eneseanalüüs, mis oli hindamise esimene etapp, uues korras asendati see e-testiga. 

Töömaailma hooldustöötaja kutse kehtivusaeg on kümme aastat, seejärel saab kutset uuendada taastõendamise korras.

Teine etapp on vestlus, mis näeb ette erialaste kompetentside tõendamist teoreetilise situatsioonülesande lahendamisega. Vestlus toimub veebikeskkonnas. Eesmärk on situatsioonülesande lahendamise toel selgitada välja, kuivõrd on taotlejal olemas tööks vajalikud isikuomadused: empaatia-, vastutusvõime, hoolivus, usaldusväärsus jne. Hinnatakse suhtlemisoskust, hoiakuid, eetiliste väärtuste järgimist, tolerantsust ja pingetaluvust. 

Kutse saamise eeldus on mõlema etapi positiivne läbimine. Kui ühe etapi hindamise tulemus on negatiivne, on taotlejal võimalus see etapp üks kord aasta jooksul korduseksamina uuesti sooritada. Korduseksami negatiivse tulemuse korral tuleb kutset taotleda uuesti. Eeldatakse, et hooldustöötaja kutse taotleja on tutvunud kutsestandardiga ja teab, kuidas seal kirjeldatud tegevusnäitajaid töös rakendada.

Hooldustöötaja kutsete kutsekomisjoni 4. augusti 2025. aasta otsusega nr 13 kinnitati töömaailma kutsete, tase 3 ja tase 4 taotlejate hindamisstandardid. E-test sooritatakse kutseandja määratud ruumis. Kutse taotleja tuvastab ennast süsteemi sisse logides mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaadiga. Tase 3 taotlejal on testi tegemiseks aega 60 minutit, test koosneb 64 küsimusest. Tase 4 testi sooritajal on aega 90 minutit, test koosneb 96 küsimusest. Test on tehtud, kui iga kompetentsi kohta on õigesti vastatud vähemalt 70% küsimustest, ning esmaabi kohta 80%. Vestlus taotlejaga kestab veebikeskkonnas 15 minutit.

Dokumente saab esitada kaks korda aastas

Hooldustöötaja kutse andja on Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon. Dokumente võetakse vastu kahes voorus, kevadel ja sügisel. Täpne ajakava ja kutse taotlemise info on kättesaadavad ESTA kodulehel. Töömaailma hooldustöötaja kutse kehtivusaeg on kümme aastat, seejärel saab kutset uuendada taastõendamise korras. Kutse taastõendamine toimub dokumentide alusel. Dokumendid kutse taastõendamiseks tuleb kutsekomisjonile esitada hiljemalt aasta pärast kutsetunnistuse kehtivuse lõppemist.

Kutse andmise õigus hooldustöötaja kutseõppe õppekava lõpetajatele on järgmistel koolidel: 

• Haapsalu kutsehariduskeskus
• Kuressaare ametikool
• Tallinna tervishoiu kõrgkool
• Tartu tervishoiu kõrgkool
• Järvamaa kutsehariduskeskus
• Valgamaa kutseõppekeskus

Järvamaa kutsehariduskeskuse ja Valgamaa kutseõppekeskuse õppurite kutseeksamite sooritamise järel kinnitab kutse andmise Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni hooldustöötajate kutsete kutsekomisjon. Kutseõppe õppekava lõpetajate kutse märgitakse diplomile või akadeemilisele õiendile ja on tähtajatu.

Professionaalselt osutatud hooldusteenus suurendab usaldust teenuse vastu.

Julgustame hooldustöötajaid ennast erialaselt täiendama ja kutset taotlema. Paneme aga südamele, et sellesse ei suhtutaks kergekäeliselt: ainuüksi vajalike koolituste läbimine ei taga kutse taotlemist positiivse tulemusega. Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni kodulehel on nimetatud dokumendid, millega igaüks võiks kutset taotlema hakates tutvuda. Samal lehel saab teha proovitesti ja vaadata läbi kordamisküsimused. Kutse andmise käigus hinnatakse kutse taotleja kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele ja selle tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus.

Kui kvalifitseeritud hooldajaid tuleb juurde, võimaldab see neil seista enda sotsiaalse positsiooni eest valdkonnas, millel on ka laiem ühiskondlik mõju. Selgepiiriline ja täpselt kirjeldatud hooldusteenus, mida osutavad oma ala professionaalid, suurendab abivajajate ja nende lähedaste usaldust teenuse vastu. Rahvastik vananeb ja hooldusteenuste vajadus suureneb prognooside kohaselt aastaks 2050 märkimisväärselt. Hoolekande tulevik on enesekindlate professionaalsete hooldustöötajate päralt.

KOMMENTAAR

Uued õppekavad arvestavad ajakohastatud kutsestandardeid

Piret Tamme, Tallinna tervishoiu kõrgkooli kutseõppe osakonna juhataja

Uuendatud kutsestandardid on tasemeõppe ja täienduskoolituse õppekavade arendamise alus. Sellest tulenevalt on koolid, kus õpetatakse hooldustöötajaid tasemel 3 ja 4, oma õppekavasid uuendanud. Seda tehti kõigi koolide koostöös 2025. aasta esimesel poolaastal. Samamoodi, nagu ajakohastati kutsestandardeid, on ka õppekavad saanud uue sisu ja struktuuri.

Uuendatud tase 3 ja tase 4 õppekavade olulised märksõnad on sidusus ja digitehnoloogia. Õppekavas on tagatud järjepidevus: õpetajad teevad koostööd, et iga teema haakuks eelnevaga ning hooldustöötaja õpingud moodustaksid terviku. Õppekavasse lisati uus moodul „Digiajastu tehnoloogiate kasutamine õppimises ja erialases arengus“, mis aitab õppijatel paremini kohaneda kiiresti muutuva töökeskkonnaga.

Suurim muudatus on seotud õppekava mahuga: hooldustöötaja tase 4 õppekava mahtu vähendati 120 EAP-lt 90 EAP-le ja õppe nominaalaeg on nüüd aasta ja kuus kuud. Õppeaega lühendati, tulles vastu tööandjate ja õppijate soovile võimaldada lõpetajatel kiiremini siseneda tööturule. See on kooskõlas elukestva õppe põhimõttega: tööelu muutub kogu aeg, seetõttu jätkavad kutsehariduse omandatud hooldustöötajad oskuste ja teadmiste täiendamist pideva täiendusõppe kaudu.

Kooli seisukohast on oluline märkida, et huvi hooldustöötaja eriala vastu on suurenenud. Sügisel 2025 alustas Tallinna tervishoiu kõrgkoolis hooldustöötaja õppekaval rekordarv õppijaid. Järgmine vastuvõtt tase 4 hooldustöötaja õppekavale on 2025. aasta sügisel. Julgustan tutvuma infoga ka teiste koolide veebilehtedel, et leida kõige sobivamad õppimisvõimalused.

Artikkel on avaldatud Euroopa Sotsiaalfondi TAT-i „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ toel (SFOS 2021-2027.4.09.23-0002).