Sotsiaaltöö

Uue mudeli järgi psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldanud kohalike omavalitsuste kogemus näitab, et selline lähenemine võimaldab probleeme varem märgata ja kiiresti ning paindlikult tegutseda.

Artiklis tutvustab Kadri Kuulpak oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö tulemusi. Autor viis ellu etnograafilise uurimuse, et tutvuda olukorraga eakate hooldekodudes. Tulemustest selgusid erinevad probleemid klientide autonoomia tagamisel.

Sõltuvusprobleemide lahendamine on keeruline ülesanne kogu ühiskonnale. Teadlikku otsust hakata uimastisõltlaseks ei tee keegi. Sõltuvushäirega inimesed ja nende lähedased vajavad hukkamõistmise asemel mõistmist ja abi – see on inimese paranemise teel kõige olulisem.

WHO QualityRights teenuste kvaliteedi hindamismetoodika, hoolekande- ja tervishoiuasutustele mõeldud juhiste ja värskelt avatud eestikeelse e-õppekeskkonna eesmärk on, et kõik psühhosotsiaalselt haavatavate inimeste abistamisega seotud spetsialistid ja ka neid ümbritsevad inimesed tunneksid ning järgiksid inimõiguste põhimõtteid.

Lastekaitsetöötajate seas korraldatud uuring „Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade” aitas välja selgitada, milline on lapsesõbralik lastekaitsetöö töötajate endi hinnangul ja mida on neil vaja, et teha oma igapäevatööd parimal võimalikul moel. Esile on toodud ka kitsaskohad ja vajadused ning ettepanekud, kuidas lastekaitsetöötajate hinnangul lastekaitset lapsesõbralikumaks muuta.

Simone Epro uuris 2017. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös, kuidas intellektipuudega inimesed kirjeldavad iseennast ja oma argipäeva; kuidas nad käsitavad neile pakutavaid teenuseid ja neid abistavaid inimesi ning kuidas pakutavad teenused haakuvad intellektipuudega inimese argieluga.