Šotimaa reisimuljed: teadus ja praktika dementsusesõbraliku hoolekande teenistuses
Merike Merirand (Pihlakodu AS) ja Sten Pärnits (Mainor Ülemiste AS) toovad suvel toimunud õppereisile tagasi vaadates välja, et see oli praktiline ja suunatud tulevikku: koguti teadmisi ning saadi inspiratsiooni spetsiaalselt dementsusega inimeste vajadusi arvestava teenusmudeli kujundamiseks Eestis. Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Palmi Lahe sõnul oli see võimalus vaadata lähedalt, kuidas uuenduslikkus, disain ja uurimus kujundavad käsikäes tervishoiu ja hoolekande tulevikku.
Mitme päeva jooksul saadi ülevaade keskkondadest ja praktikast ning mõtteid, kuidas tehnoloogiat ja inimkeskset käsitlust ühendades on võimalik toetada väärikat vananemist ning nii vanemaealiste kui ka omastehooldajate elukvaliteeti.
Väärikust toetav ruumilahendus Strilingi ülikoolis
Merike ja Sten: Stirlingi ülikoolis tutvusime hooldekodude arhitektuuri ja sisekujunduse parimatele kogemustega. Meile näidati, kuidas läbimõeldud ruumilahendused – valgus, materjalid, mööbli paigutus ja värvikasutus – toetavad orienteerumist, turvatunnet ning rahuolu. Isegi väikestel detailidel, nt kontrastsed uksepiirded, läbimõeldud aknapaigutus, nähtavad tualetid, on otsene mõju dementsusega inimeste igapäevasele toimetulekule. Näidiskeskkonnad ülikooli juures andsid hea visuaalse ja praktilise ülevaate, kuidas selliseid lahendusi ellu viia.
Palmi: Strilingi ülikooli juures tegutseb rahvusvaheliselt tunnustatud dementsuse ning vananemise uurimis- ja kompetentsikeskus. Teadustulemused kinnitavad elukeskkonna olulisust pikaajalises hoolduses. Tõenduspõhine disain, mida nägime näidiskeskkondades, alates ruumilahendusest ja valgustusest kuni toetavate tehnoloogiateni, vähendab hooldekodude elanike stressi, suurendab iseseisvust ja parandab heaolu. See on inimesi tõeliselt toetav ja võimestav! Hooldustöötajad saavad oma ülesandeid tõhusamalt täita ja töö on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt vähem koormav.
Tehnoloogia igapäevaelus: Edinburghi nutikas kodu
Merike ja Sten: Edinburghi nutikas kodus saime ülevaate digilahendustest, mis on juba kasutusel. Tutvusime tehnoloogiatega, mis aitavad vanemaealistel kauem iseseisvalt kodus elada: häältuvastusega juhitav valgustus ja küte, ravimite meeldetuletused, videoside, liikumisandurid ja turvasüsteemid. Suurt rolli mängib seal virtuaalne assistent Alexa, kes aitab elanikel hallata igapäevaelu äratusest ja ravimite võtmisest toidu tellimise ja perega suhtlemiseni. Need ei ole enam tulevikuunistused, vaid juba töötavad lahendused, mis aitavad säilitada inimese autonoomia ja vähendavad hooldajate koormust.
Palmi: Nutikas kodu on Edinburghi tervishoiu- ja hoolekande partnerluse kodukohandamise programm, mis toetub laiale eri eluvaldkondi toetavale digilahenduste valikule. Tänu tehnoloogiale pikeneb inimeste iseseisva hakkamasaamise aeg ja paranevad suhtlemisvõimalused. Need annavad peredele ja omastehooldajatele kindlustunde ning vähendavad vajadust olukorda pidevalt jälgida ja tuge pakkuda. Nutikas kodu suudab ühendada ohutuse ja autonoomia.
Inimkeskse hoolekande arendamine uurimistöö kaudu Queen Margareti ülikoolis
Merike ja Sten: Queen Margareti ülikoolis suunati fookus tehnoloogialt tagasi inimesele: seal tutvusime inimkeskse hoolduse põhimõtetega. Räägiti, kui oluline on kuulata inimeste elukogemusi, kaasata neid hoolduslahenduste väljatöötamisse ja väärtustada igaüht kui indiviidi, mitte ainult kui patsienti või hoolduse vajajat. Rõhutati, et hea hooldus ei alga mitte süsteemist või protsessist, vaid suhtumisest ja kultuurist – sellest, kuidas me inimest näeme ja temaga suhtleme.
Palmi: Queen Margareti ülikooli inimkesksete uuringute keskus on pühendunud inimsõbraliku tervishoiu ja hoolekande arendamisele. Seda tehakse uuenduslike uurimismeetodite arendamise kaudu ning edendades erialade ja rahvusvahelist koostööd. Teadlastega vestlustes jäi kõlama koosloome ja läbielatud kogemuste kuulamise tähtsus. Nende töö kinnitab, et innovatsioon ei hõlma ainult seadmeid ja infosüsteeme, vaid ka seda, kuidas hoolekandeteenuseid osutatakse, tajutakse ning kogetakse. Saime tutvustada ka oma uurimistööd ja arutada seda kolleegidega. See äratas huvi ja avas tee tulevastele koostöövõimalustele: rahvusvaheline dialoog rikastab nii teadust kui ka praktikat.
Mida visiit osalejatele andis ja milliseid ideid tasuks Eestis proovida?
Merike ja Sten: Õppereis andis laiapõhjalise arusaama, kuidas kujundada keskkond, mis toetab dementsusega inimeste iseseisvust, turvatunnet ja väärikust. Nii arhitektuursed kui ka tehnoloogilised lahendused, mida nägime, olid selgelt suunatud sellele, et inimene tunneks end väärtusliku ja võimekana võimalikult kaua.
Need teadmised ja kogemused on hindamatu väärtusega. Ka Eestis võiksid olla dementsusega inimestele kujundatud hooldekodud, mis ei ole pelgalt asutus, vaid kodu, mis toetab iga elaniku ainulaadset teekonda vananemisel. Selleks aga, et rajada selline kodu, mis arvestab just dementsusega inimeste vajadusi, toetab iseseisvust ja pakub väärikat elukeskkonda, on vaja erasektori ning riikliku ja kohaliku tasandi otsustajate tihedat koostööd. Ainult ühise visiooniga ja koostöös on võimalik välja töötada hooldusmudel, mis on nii sisuliselt kvaliteetne kui ka rahaliselt jätkusuutlik. Vaja on tuge seadusandlikul tasandil, omavalitsuste ja sotsiaalvaldkonna partneritelt, et kujundada teenus, millel on pikaajaline rahastus, professionaalselt ettevalmistatud personal ning kindel koht Eesti hoolekandesüsteemis. Ainult siis saame rääkida keskkonnast, mis tõeliselt toetab inimväärset vananemist ja hooldust.
Palmi: Šotimaa kogemus näitab, kuidas nutikad keskkonnad, digilahendused ja inimkeskne uurimisviis saavad toimida harmoonias. Eesti jaoks on korraga nii proovikivi kui ka võimalus see, kuidas kohandada neid teadmisi meie oludele sobivaks. Jätkusuutliku ja tõeliselt inimliku hooldussüsteemi saab üles ehitada, tehes sihitatud investeeringuid spetsialistide koolitusse ja teadlikkuse suurendamisse, samuti läbimõeldult lõimides tehnoloogiat ja elukeskkonna kujundamist. Sellised õppekäigud annavad rohkem kui lihtsalt võimaluse tutvuda parimate väliskogemustega. Need pakuvad värskeid vaatenurki, panevad läbi vaatama seniseid eeldusi ja innustavad leidma uusi lahendusi kodus. Kui näeme, kuidas teised meiega sarnaste probleemidega toime tulevad, saame ideid, et kujundada hoolduskeskkonnad, mida meie vananevas ühiskonnas lähiaastatel vaja läheb.
