Sotsiaaltöö

Lapsed ja laste heaolu on teema, mis kütab ühiskonnas kirgi aina enam. See on põhjustanud meedia huvi lastekaitsetöö vastu ja annab valdkonna töötajale veel ühe ülesande: suhelda ajakirjanikega. Tasub silmas pidada, et maine kujunemist saab tasahaaval nügida soovitud suunas.

Tõenäoliselt ei ole palju neid inimesi, kes on osalenud aktiivselt Eesti lastekaitsesüsteemi arengus alates selle algusest. Kuidas saab elukutsest elutöö ning kuidas hoida sealjuures sära silmis nii, et see ei kustuks?

Lastekaitsetööga kokku puutunud lapsed ja lähedased said 2020. aasta alguses võimaluse jagada oma kogemusi ja arvamusi lastekaitsetööst. Tuuli-Brit Vaga magistritöö uurimuses osales kokku 722 vastajat. Uurimuses osalenute jaoks oli oluline kogeda osalustunnet ja võrdset partnerlust, lastekaitsetöötajate juures hinnati kõige rohkem üldinimlikke väärtusi.

2020. aasta kevadel tehtud uuring näitab, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia Eesti lastekaitstöötajate tööd ning mis oli laste ja perede toetamisel kõige suuremaks proovikiviks.

Lapse õigus olla ära kuulatud ja osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel tuleneb rahvusvahelisest õigusest, mida toetavad ka Eesti seadused. Kuigi lapse kaasamise tähtsust tema huvide väljaselgitamisel ja heaolu hindamisel rõhutatakse Eestis üha enam, ei arvestata lastega veel piisavalt.

Lastekaitsetöötajate seas korraldatud uuring „Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade” aitas välja selgitada, milline on lapsesõbralik lastekaitsetöö töötajate endi hinnangul ja mida on neil vaja, et teha oma igapäevatööd parimal võimalikul moel. Esile on toodud ka kitsaskohad ja vajadused ning ettepanekud, kuidas lastekaitsetöötajate hinnangul lastekaitset lapsesõbralikumaks muuta.