Asendushooldusel laste kaasamine oma eluga seotud otsustesse

---

KOKKUVÕTE

Lapse osalemise ja kaasamise olulisust lastekaitsetöö praktikas rõhutab nii ÜRO lapse õiguste konventsioon kui ka Eesti lastekaitseseadus ning mitmesugused juhendmaterjalid praktikutele. Et esindada last parimal moel, on täiskasvanutel kohustus kuulata lapse arvamust tema elu puudutavates küsimustes ja sellega võimaluste piirides ka arvestada.

MTÜ Lastekaitse Liit korraldas 2021. aastal asendushooldusel elavate laste osalusuuringu, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemustest nende eluga seotud otsustes. Uuringus osalenud lapsed rääkisid oma kogemustest, kuidas on neid kaasatud elukoha vahetuse otsustesse ja tõid näiteid nii headest kui ka halbadest kogemustest. Lapsed andsid soovitusi lastekaitsetöötajatele ja julgustasid ametnikke rohkem neid kaasama. Uuringu järgi on kõige tähtsam lapse ja lastekaitsetöötaja hea ning usalduslik suhe. Oluline on rääkida lapsele tõtt ning informeerida teda olukorra ning tuleviku kohta.

MÄRKSÕNAD

Laste osalus, asendushooldusel elavad lapsed, lastekaitse

---

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb riiklikel või erasotsiaalhoolekande asutustel, kohtutel, täidesaatvatel või seadusandlikel organitel igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Selleks et mõista lapse huvisid kõigis temaga seotud küsimustes, tuleb teda kaasata tema elu mõjutavate otsuste tegemisse, tagada tema tegelik osalus ja anda talle kaasa rääkimise võimalus (Duramy ja Gal 2020). Lapse parimaks esindamiseks on täiskasvanutel kohustus kuulata laste arvamust tema elu mõjutavate asjaolude kohta (artikkel 12).

Lapse õiguste komitee on oma üldkommentaaris nr 12 selgitanud, et „osalemine“ hõlmab teabe jagamist ning laste ja täiskasvanute dialoogi, mis põhineb vastastikusel austusel ning mille käigus saavad lapsed teada, kuidas võetakse arvesse nende ja täiskasvanute seisukohti, kuidas need mõjutavad lahendusi ja otsuseid laste elus (Lapse õiguste komitee üldkommentaar nr 12, p 3). Selle põhimõtte olulisust rõhutab spetsilistidele ka sotsiaalkindlustusameti (SKA) asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise juhis (2020), mis kirjeldab, kuidas lapse osalust toetada ning kuidas laps asendushooldusteenusele paigutada.

Sotsiaalhoolekande seaduse (2021) kohaselt on ametnikel laste perest eraldamise korral vaja teha laste asendushooldusega seotud otsuseid (§ 118). Lapse kaasamine otsustusprotsessi ja tema osalemise tagamine austab lapse väärikust, kompetentsust ning õigust kaasa rääkida otsustes, mis mõjutavad tema elu. Teades lapse arvamust, saab ametnik teha otsuse, mis on kooskõlas lapse vajadustega (Kiely 2005; Mason 2008).

Laste osalemine ja kaasamine eri vormides on Lastekaitse Liidu järjepideva tähelepanu all. Lastele korraldatakse järjepidevalt küsitlusi, kus nad saavad avaldada oma arvamust oma igapäevaelu kohta, nt „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“ (2013, kordusuuring 2017), „Laste ja noorte osalus ja kaasamine koolis“ (2014), „Lapse osalemine pereelus“ (2015), „Targalt internetis“ (2016). Küsitluste abil kogutakse andmeid laste osalusvõimaluste kohta eri keskkondades ja selgitatakse välja laste arvamus.

Eespool kirjeldatust lähtudes oli uuringu „Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes“ (Saarnik ja Sindi 2021) eesmärk suurendada teadlikkust asendushooldusel (hooldusperedes ja asenduskodudes, sh perekodudes) kasvavate laste osalemiskogemustest nende eluga seotud otsustes, selgitades ka välja, kuidas lapsed osaleda saavad. Artikkel annab ülevaate uuringu tulemustest, kajastab laste soovitusi lastekaitsetöötajatele, aga ka teistele lastega töötavatele ametnikele laste suuremaks kaasamiseks. Artikli ilmestamiseks on kasutatud uuringus osalenud laste tsitaate.

Metoodika

Uuringus osales 160 asendushooldusel (hooldusperedes ja asenduskodudes, sh perekodudes) elavat 10–16-aastast last. Valimisse värvati uuritavad koostöös organisatsioonidega MTÜ Oma Pere, MTÜ Igale Lapsele Pere, MTÜ Asenduskodu Töötajate Liit ja Tallinna Lastekodu.

Uuring toimus 2021. aasta aprillist augustini kolmes etapis.

• Ettevalmistavad vestlused, kus asendushoolduse kogemusega lastelt ja noortelt saadi tagasiside ankeetküsimustikule (3 osalejat).
• Kvantitatiivne uuring (ankeetküsimustik veebis, 126 osalejat).
• Kvalitatiivne uuring (fookusgrupi- ja individuaalintervjuud, 31 osalejat). Osalemine oli vabatahtlik ja laps sai ise otsustada, kas ning kui palju ta soovib osaleda. Uuring kooskõlastati Tallinna Ülikooli eetikakomitees.

Uuringu andmeid, sh ankeetküsimustiku avatud vastuseid ja intervjuude transkriptsioone analüüsiti temaatiliselt (Clarke ja Braun 2013).

Suhtlus lastekaitsetöötajaga

Uuringu tulemused näitasid, et asendushooldusel elavate laste osaluse tagamise praktika on väga erinev ja oleneb paljugi täiskasvanutest, kes lastega töötavad või nende eest hoolitsevad. Mõne teema puhul kaasatakse lapsi rohkem, teistest räägitakse aga nendega pigem vähe.

Lapsed on enamasti rahul sellega, kui palju nende arvamust küsitakse ja sellega ka arvestatakse igapäevaelu puudutavates küsimustes. Küll aga soovivad lapsed rohkem infot oma tuleviku ja raha kasutuse kohta. Uuringus osalenud lapsed leidsid, et lastekaitsetöötaja võiks nende arvamust rohkem küsida, samuti võiks ta ka endast rohkem rääkida.

Usaldusliku suhte tekkimiseks on vaja lastekaitsetöötajaga rohkem kohtuda kui vaid paar korda.

Linda (15): „Nagu laste õigused võiks olla, et küsitakse, kas ikka nagu … kas sa tahad ikka seda või sa tahad midagi teist või sa tahad samat asja, et mitte nagu, lihtsalt nagu teha oma käe järgi – ei küsita meilt nagu, mida me teeme ja nii.“

Selleks et oma mõtteid, arvamusi ja seisukohti otsuste tegemisel väljendada, on laste jaoks eeskätt oluline usalduslik suhe täiskasvanutega. Asenduskodudes elavad lapsed suhtlevad rohkem oma lastekaitsetöötajaga kui hooldusperedes elavad lapsed, kes saavad infot pigem kasuvanema vahendusel.

Uuringus osalenud laste arvamuse põhjal võib järeldada, et usaldusliku suhte tekkimiseks on vaja lastekaitsetöötajaga rohkem kohtuda kui vaid paar korda. Selgus, et siis, kui laps kohtub lastekaitsetöötajaga harva (s.t kaks korda aastas), ei anna temaga suhtlemine lapsele midagi olulist elus juurde. Lisaks sooviti, et lastekaitsetöötaja räägiks pisut ka oma elust ja mõtetest. Samuti hindavad lapsed, kui lastekaitsetöötaja tegutseb lapse soovide ja vajaduste kohaselt ning lahendab laste jaoks olulisi küsimusi.

Enamik lapsi on oma lastekaitsetöötajaga rahul ja paljud kiitsid neid.

Linda (15): „Kui ma midagi küsin, siis ta kohe nagu teeb ... Ta on hästi kiire ja hästi arukas, et mulle täiega meeldib see lastekaitse, kes mul nüüd on … Eelmine lastekaitse … Kui ma midagi küsisin talt, kui ta tegi üldse seda, siis ta tegi paari nädala pärast seda või kuud hiljem. Näiteks ma küsisin terve see aeg, mul polnud isa ja ma tahtsin üles leida teda – temaga suhelda ja nii, et see vana lastekaitse näiteks ütles, et pole võimalik ja nüüd kui mul see uus on, ja ma küsisin siis talt – juba ülejärgmisel päeval ma sain oma isaga kokku. Me oleme isegi teind niimoodi, et mul oli emaga, noh päris emaga natuke muresi ja siis me kasuemaga helistasime talle ja ta aitas kohe. Et ei olnud, et aa, mingi saja aasta pärast teeb või nii, et ta kohe nagu aitabki, kohe kui tal nagu vaba aeg on, väike vaba aeg ja nii.“

Suhted ja rahulolu lastekaitsetöötajaga

Uuringu tulemused näitasid, et enamik lapsi on oma lastekaitsetöötajaga rahul ja paljud kiitsid neid. Oli lapsi, kes soovisid lastekaitsetöötajaga rohkem aega veeta (näiteks koos kinos käia) ja veel lähedasemaid (vastastikuseid) suhteid.

Asenduskodudes korraldatud vestlustes oli näha, kuidas lapsed võrdlevad üksteise lastekaitsetöötajaid ja näevad, kuidas lapsi koheldakse erinevalt. Näiteks on osal lastel tihedamini uus ja parem telefon, mõni laps saab lastekaitsetöötajalt ka sünnipäevaks kingitusi ja teda külastatakse erilistel tähtpäevadel (näiteks lasteaia või kooli lõpetamine jne). Siiski väljendasid mõned lapsed oma rahulolematust, nagu „liiga keeruline on ühendust saada“, „lastekaitse ei vasta kõnedele“ (kas üldse või mitte piisavalt kiiresti); „lastekaitse ei anna infot“; „lastekaitse ei tee seda, mida lapsele on lubanud“.

Lapse kaasamine tema elu mõjutavate otsuste tegemisse

Lapse kaasamine tähendab, et täiskasvanud toetavad igakülgselt tema osalemist, sealhulgas annavad piisavalt infot lapsele arusaadavalt ja eakohaselt (Lundy 2007). Selgus, et enamik uuringus osalenud lapsi ei ole saanud piisavalt infot oma arvamuse kujundamiseks; neile ei ole selgitatud, mille kohta nende arvamust küsitakse ja mida on vaja otsustada.

Näiteks ei teadnud pooled vastanutest enne kolimist oma uuest kodust mitte midagi, veerand vastanutest oli kuulnud kirjeldusi ning pea samapalju oli oma uut elukohta varem külastanud, üks laps oli näinud fotosid. Intervjuude käigus rääkisid lapsed, et mõni laps oli ise internetist asenduskodu kohta uurinud ja infot kogunud. Lapsed, kes on mitu korda asenduskodu vahetanud, olid erinevatest asenduskodudest teadlikumad ja seetõttu teadsid ka uuest elukohast rohkem.

Umbes poolte küsitluses osalenud lastega rääkis kolimisest nende lastekaitsetöötaja. Kolimisest rääkisid ka perevanemad või kasvatajad, õed või vennad, tugiisik, sõbrad, hoolduspere vanemad, sugulased, asenduskodu juhataja ja teised lapsed samast perest. Küsitluses osalenute hulgas oli ka mitmeid lapsi, kes vastasid, et keegi ei rääkinud temaga kolimisest ega vastanud küsimustele.

Lastelt uuriti, milline oli nende suhtlus lastekaitsetöötajaga ja kuivõrd oli nende osalust toetatud. Vastusevariantide nimetamisel järgiti lastekaitseseaduse (2018) sätteid ja SKA (2020) juhiseid. Küsitluse vastused näitavad, et lapsed ei ole olnud piisavalt kaasatud nende paigutamisega seotud otsustesse.

Laste ettepanekud seoses oma elukoha vahetusega

Küsimusele „Mis oleks võinud olla teistmoodi sinu kolimisega seoses?“ vastasid mitu last, et oleksid tahtnud rohkem valikuid ja võib-olla mujale minna: „Oleks pakutud valikuid, võib-olla mõni teine asenduskodu.“ – „Et oleks saanud jääda oma sõpradega samasse kooli edasi, tahtsin jääda Tallinna, kuid seda minult ei küsitud.“ – „Õigesse kasuperre oleks tahtnud minna. Kus ema ja isa ka.“– „Vendadega oleks tahtnud kokku jääda – nad jäid tädi poole elama.“

Siiri (10): „Mult küsiti, kas ma tahan maale puhkama minna, siis ma ütlesin jaa, ja kui, siis ma mõtlesin, et ma lähen oma tädi juurde, ja siis noh, ta ma siis ma nägin, et ma ei läind, aga siin oli ka üsna lõbus.“

Lisaks näitasid tulemused, et lapsed soovivad rohkem infot ja varem oma kolimisest teada: „Oleks hea olnud, kui saaks tutvuda uue koduga.“ – „Oleksid võinud mulle varem teada anda, et ma pean kodust ära kolima.“ – „Oleks soovinud rohkem teada, kuhu mind viiakse.“ – „Oleks võinud keegi selgitada, miks ma pean asenduskodusse minema elama.“ – „Oleks soovinud, et mulle oleks rohkem selgitatud.“

Kahjuks jäi mõnele lapsele info arusaamatuks tema vanuse või keeleoskamatuse tõttu: „Mulle räägiti paljudest asjadest, aga ma olin liiga väike, et kõigest aru saada.“ – „Olin nii väike, et polnud minust rääkijat.“

Mida te teadsite sellest kohast enne?

Marko (15): „Ma ei tea, mitte midagi ...“

Uku (14): „Me olime … vene keeles rääkisime, me ei saanud aru eesti keelest.“

Kokkuvõte

Uuringu tulemustest selgus, et teabe jagamist ja avatud dialoogi peetakse lapsega pigem vähe ja paljusid asendushooldusel elavaid lapsi siiski ei kaasata neid mõjutavate otsuste langetamisesse. Ka teiste Eestis tehtud uuringute tulemused näitavad, et lastekaitsetöö praktika laste kaasamisel erineb teoreetilistest seisukohtadest ja juhistest (Arbeiter ja Toros 2017; Toros ja LaSala 2018; Lauri jt 2021; Toros ja Falch-Eriksen 2021). Lastekaitsetöötajad on küll maininud, et lastesõbralik lastekaitsja ennekõike kuulab lapse ära, selgitab välja tema arvamuse ja püüab sellega arvestada, kuid nad on ka märkinud, et laste kaasamine on väga ajamahukas ja tihti ei saa nad otsuse tegemiseks arvestatavat teavet: lapsed ei oska või ei soovi oma arvamust väljendada (Saar 2019; Toros ja Falch-Eriksen 2021).

Lapsel peaks olema piisavalt infot oma arvamuse kujundamiseks; tuleb selgitada, mille kohta arvamust küsitakse ja mida on vaja otsustada.

Uuringud näitavad, et lastekaitsetöötajatel on äärmiselt suur töökoormus ja selle tõttu tunnevad ka asendushooldusel elavad lapsed, et paar lühikest kohtumist aastas ei taga lastekaitsetöötajaga piisavalt head ega usaldusväärset suhet, et oma muredega ka ise pöörduda või talle päriselt oma mõtetest rääkida (Sarv 2021).

Torose ja Falch-Erikseni (2021) uuringus tõid lastekaitsetöötajad ühe olulise lapse kaasamist pärssiva tegurina välja soovi ja kohustuse lapsi kaitsta ning mitte tuletada neile meelde valusaid kogemusi, seejuures kaotati nende usaldus ja sõbralikud suhted.

Siinkohal tutvustatud uuringu tulemused rõhutavad samuti lapse ja lastekaitsetöötaja hea ning usaldusväärse suhte tähtsust, kuid ei välista seejuures tõe rääkimist ja informeerimist. Tähtis on, et laps saaks õiges kohas, õigel ajal ja temale arusaadavas keeles infot, mis hakkab tema elus juhtuma. Nii tekib ka suurem usaldus ja laps saab kinnituse, et lastekaitsetöötaja on tema jaoks olemas. Uuringus osalenud lapsed rõhutasid, et neid on vaja toetada ja kuulata ning äärmiselt oluline on nende muredele reageerida ja näidata, et neist ka päriselt hoolitakse. Lisaks mainiti, et nende elus toimuv on neile üldiselt ootamatu ja arusaamatu.

Arusaadavalt võib tekkida olukord, et mingil põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse soovidega, kuid ometigi lähtub just lapse huvidest. Seda enam on äärmisel oluline, et laps oleks siiski kaasatud ja talle selgitatakse, miks niisugune otsus langetati (SKA 2020). Tähtis on meeles pidada, et last saab teadlikult kaasata vaid temaga arvestavalt ja eakohaselt, tema arengule vastavalt ning arusaadavas keeles.

Lapsed peavad saama oma soovidest rääkida ja arvamust avaldada. Neile tuleb anda võimalus osaleda oma eluga seotud otsustes. Laste osalemine aitab tagada neile osutatavate teenuste sobivuse nende vajadustele. Sarnaselt täiskasvanutega suudavad lapsed avaldada arvamust ja hoolimata täiskasvanute soovist lapsi säästa, soovivad lapsed ka ise kaasatud olla.

Uuring „Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes“ toimus Lastekaitse Liidu ja sotsiaalministeeriumi 2020–2022 strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks!“ raames.

---

Viidatud allikad

Arbeiter, E., Toros, K. (2017). Participatory discourse: Engagement in the context of child protection assessment practices from the perspectives of child protection workers, parents and children. Children and Youth Services Review, 74.

Clarke, V., Braun, V. (2013). Teaching thematic analysis: Overcoming challenges and developing strategies for effective learning. The Psychologist, 26(2), 120–123.

Duramy, B. F., Gal, T. (2020). Understanding and implementing child participation: Lessons from the Global South. Children and Youth Services Review, 119.

Kiely, P. (2005) The voice of the child in family group conferencing model. Teoses: Mason, J., Fattore, T. (toim), Children Taken Seriously: In Theory, Policy and Practice. London: Jessica Kingsley.

Lapse õiguste komitee (2009). Üldkommentaar nr 12 (2009) Lapse õigus olla ära kuulatud.  Mitteametlik tõlge, MTÜ Lastekaitse Liit.

Lastekaitseseadus (12.12.2018). Riigi Teataja I.

Lauri, K., Toros, K., Lehtme, R. (2020) Participation in the Child Protection Assessment: Voices from Children in Estonia. Child and Adolescent Social Work Journal, 38, 211–226.

Mason, J. (2008). A children’s standpoint: Needs in out-of-home care. Children & Society, 22(5), 358–369.

MTÜ Lastekaitse Liit (2013) Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessidesse.

MTÜ Lastekaitse Liit (2014) Laste ja noorte osalus ja kaasamine koolis.  Kokkuvõte uuringust.

MTÜ Lastekaitse Liit (2015) Lapse osalemine pereelus. Kokkuvõte uuringust.

MTÜ Lastekaitse Liit (2016) Targalt internetis. Tulemuste kokkuvõte Targalt internetis õpilaste küsitlusest.

MTÜ Lastekaitse Liit (2017) Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessidesse. Kokkuvõte kordusküsitlusest.

Saar, H. (2019). Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade. Sotsiaaltöö, 3, 36–41.

Saarnik, H., Sindi, I. (2021). Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes. Tallinn: MTÜ Lastekaitse Liit.

Sarv, M. (2021). Asendus- ja järelhooldus aastatel 2016–2020. Sotsiaaltöö veebiartikkel.

Sotsiaalhoolekande seadus (22.03.2021). Riigi Teataja I.

Sotsiaalkindlustusamet (2020). Juhis asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks.

Toros, K., Falch-Eriksen, A., (2021). “I do not want to cause additional pain . . .”– child protection workers’ perspectives on child participation in child protection practice. Journal of Family Social Work, 24(1), 43–59.

Toros, K., LaSala, M. C. (2018). Estonian child protection workers’ assessment perspectives: The need for competence and confidence. International Social Work, 61(1, 1), 93−105.

ÜRO lapse õiguste konventsioon (1991). Riigi Teataja II, 1996, 16, 56.