Lastekaitse ja andmekaitse – mõned olulised tähelepanekud

 

 

 

 

 

 

 

 

---

Peaaegu kõigil on taskus nutitelefonid, millega saab hõlpsalt pildistada, filmida ja heli salvestada. Kahtlemata tore tehnoloogiline areng on aga toonud kaasa probleeme, mis kahjuks kajastuvad sageli ka lastekaitsetöös.

• Mida teha, kui lapsevanem emotsionaalseks kiskuvat kohtumist filmib?

• Kas lapse kaitseks võib paluda mitte salvestada?

• Kuidas reageerida, kui salvestatut jagatakse sotsiaalmeedias või edastatakse ajakirjandusele, isegi kui see otseselt kahjustab lapse huve?

• Kuidas käituda, kui vanem oma perega seotut avalikult kommenteerib ja ajakirjandus ootab lastekaitsetöötaja kommentaare?

Kui lastekaitsekohtumisel filmitakse ...

Paljud lastekaitsetöötajad on rinda pistnud sellega, et kohtumisele tulnud lapse lähedane on võtnud nõuks kohtumine salvestada. Põhjused võivad erineda ja eeskätt ongi tähtis selgeks teha, mis on salvestamise eesmärk.

Avalikus kohas võib inimestelt nõusolekut küsimata avalikustamiseks filmida igaüks, kui vaatevälja jäävaid inimesi teavitatakse nii, et nad saavad filmile jäämisest aru ja neil on soovi korral võimalik seda vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste korral, mille jäädvustamist avalikustamise eesmärgil võib mõistlikult eeldada. Sellised üritused on näiteks laulupidu ning muud vabaõhu- ja spordiüritused. Lastekaitsetöötaja ja pere kohtumine nende hulka kindlasti ei mahu.

„Lastekaitsetöötajal on õigus eeldada, et salvestamiseks küsitakse tema nõusolekut. Tal on õigus luba mitte anda ja paluda salvestamine lõpetada.”

Vahel ei ole võimalik salvestisele jäämist vältida, iseäranis väikeses ringis kohtudes. Avalikus kohas ei pruugi see olla võimalik ka ametnikul, kes täidab ametiülesannet. Näiteks ei saa politseinik katkestada peatatud sõiduki kontrollimist. Kui kaamera ette jäämist ei ole võimalik vältida, võib inimest salvestise avaldamise eesmärgil filmida avalikus kohas üksnes siis, kui ta ise selleks nõusoleku annab või nii, et isik ei ole tuvastatav.

Ehkki avalikus kohas võib salvestada ja filmida enda tarbeks kelleltki luba küsimata, ei tohi nõnda enda tarbeks salvestatut hiljem internetti riputada ega muul moel avalikustada pildile või videole jäädvustatud inimese nõusolekuta. Kohaliku omavalitsuse ruume peetakse sageli küll avalikeks, kuid kohtumine lastekaitsetöötaja kabinetis, kus toimub n-ö nimede ja nägude „kontroll”, ei ole avalik üritus ning kohtumise ajal ei saa seda ruumi pidada avalikuks kohaks. Seega ei kehti avalikus ruumis filmimise reegel lastekaitsekohtumise korral. Lastekaitsetöötajal on õigus eeldada, et salvestamiseks küsitakse tema nõusolekut. Tal on õigus luba mitte anda ja paluda salvestamine lõpetada. Hea on ehk teada, et juba on tulnud ette juhtumeid, kui Andmekaitse Inspektsioon on selles osas appi tulnud.

Lapsega seotud info heli- või videosalvestistel

Lastekaitse on väga emotsionaalne teema. Osalistel võib sageli olla väga erinev arusaam sellest, mis on lapsele hea ja kasulik. Seadus on andnud lastekaitsetöötajale veidi manööverdamisruumi: ta ei pea tingimata arvestama vanema nõusolekuga, kui eesmärk on last kaitsta. Kindlasti on seda vahel keeruline vanemale selgitada. Kas lapse kaitseks võib paluda mitte salvestada?

Kui videole või muule salvestisele jääb konfidentsiaalne info, mille jõudmine kolmandate isikuteni ei ole lapse huvides, peab lastekaitsetöötaja paluma filmimise või heli salvestamise lõpetada, olenemata sellest, kas tema enda privaatsus on või ei ole häiritud. Kui salvestamist ei lõpetata, tuleb kohtumine lõpetada, et last kaitsta. Rõhuda saab sellele, et vanemal on seaduse alusel kohustus teha koostööd.

„Kui vanem kohtumist salvestab ning salvestisele võib jääda last puudutav konfidentsiaalne info, mille jõudmine avalikkuseni ei ole lapse huvides, peaks lastekaitsetöötaja kohtumise lõpetama, et last kaitsta.”

Palumine aga ei pruugi aidata, kui vanem on veendunud, et lastekaitsetöötaja kahjustab last ja tal on vaja toimuvat filmides järeltulijat kaitsta. Ka kõige emotsionaalsemas olukorras tuleb meeles pidada, et kohtumine peab teenima lapse huve ning tema andmeid on vaja kaitsta – kahjuks vahel ka vanemate eest. Kui lastekaitsetöötaja on palunud salvestamise lõpetada, aga seda ei tehta, siis ei soodusta kohtumise õhustik enam koostööd, see ei vii kuhugi ega teeni lapse huve. Seega tuleks kohtumine lõpetada ja hiljem perega uuesti ühendust võtta.

Andmete kaitse ja salvestiste avalikustamine

Üldiselt peaksid lapse õigused kaaluma üles avaliku huvi teema vastu ehk lapse heaolu ohtu seadmine ei ole õigustatud ka siis, kui ajakirjandus kasutab avaliku huvi argumenti. Seda sageli tehakse, kuid siinkohal jääme eriarvamusele. Keeruline on ette kujutada, et lastekaitsekaasuses oleks avalikes huvides kujutada last meedias äratuntavalt. Aga mida teha, kui lindistusel on lapse huve kahjustav jutt ja see avalikustatakse?

Asi on lihtsam, kui üks vanem ei ole nõus lapsega seotud teabe avalikustamisega. Kui andmete avalikustamise alus oli teise vanema nõusolek, saab sellega mitte nõustuv vanem pöörduda sotsiaalmeediakanali või teise meediaväljaande poole ja nõuda lapsega seotud info avalikustamise lõpetamist. Sel juhul peab väljaanne andmed veebist kõrvaldama. Kui üks lapsevanem kahjustab korduvalt meedias lapse õigusi, avaldades temaga seotud infot, võib teine vanem pöörduda kohtusse ja taotleda isikuandmete töötlemise ainuotsustusõigust. Peale selle võib laste õiguste kaitseks ükskõik kes alati pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, kes samuti saab nõuda lapse andmete avalikustamise lõpetamist.

„Kõigilt meediakanalitelt on võimalik nõuda eraelulise info avalikustamise lõpetamist nii lapse kui ka lastekaitsetöötaja kaitseks.”

Ehkki riigiametnikku ei saa avaliku huvi seisukohast samastada poliitikuga, peab ametnik, sh lastekaitsetöötaja, siiski taluma rohkem kriitikat kui inimene, kes ei ole riigi teenistuses. Ametnike ametiülesannete täitmise vastu on avalik huvi ja see on loomulik. Ametniku eraeluline info võib sattuda avaliku huvi alla juhul, kui see mõjutab kuidagi ametiülesande täitmist. Näiteks on korruptsioon niisugune põhjus, mis õigustab ametniku eraelu kajastamist. Kõigil muudel juhtudel, kui pole tegemist avaliku elu tegelasega, tuleb ajakirjandusliku kajastuse korral alati hinnata, kas isikuandmete avalikustamine on möödapääsmatu või saab ajakirjandusliku eesmärgi saavutada ka selleta.

Seega: ühelt poolt täidab lastekaitsetöötaja ametnikuna avalikke ülesandeid ja seda võib oma tarbeks salvestada, teiselt poolt aga ei ole seetõttu tingimata õigustatud ametniku tegevuse avalik kajastamine ega tema isiku eksponeerimine. Nagu eelpool öeldud, on kaalul ka lapse eraelulised andmed ja tema privaatsuse kaitsmine. Lapse õigused aga kaaluvad eelduslikult avaliku huvi üles. Õnnetuseks see siiski päris alati nii ei ole, kui meenutada näiteks Mailis Repsi autojuhi ja laste sõidutamisega seotud juhtumit. Selle kaasuse korral on keeruline öelda, kust jookseb piir. Lastekaitsetöötaja tegevuses poliitikud ja teised avaliku elu tegelased tavaliselt ei osale, seega võib ilmselt öelda, et enamasti ei kaalu avalik huvi üles lapse ega lastekaitsetöötaja eraeluliste andmete avalikustamist.

Ajakirjandusväljaanded aga ei ole vastutusest vabad: ka nemad peaksid kaaluma ajakirjanduseetilist aspekti. Ainult siis, kui kaasuse vastu on ülekaalukas avalik huvi, selle avalikustamine ei kahjusta liialt kellegi huve ja käsitlus on ajakirjanduslikus plaanis eetiline, on sobiv lugu meedias kajastada.

Kõigilt meediakanalitelt, sh sotsiaalmeedia on võimalik nõuda eraelulise info avalikustamise lõpetamist nii lapse kui ka lastekaitsetöötaja kaitseks. Ennekõike saab seda teha lapse teine vanem, lastekaitsetöötaja enda kohta aga ise. Lapse andmete avalikustamise kohta saab andmekaitse inspektsioonile märgukirja saata ka kõrvaline isik, näiteks lastekaitsetöötaja.

Kuidas käituda, kui ajakirjanikud mõne kaasuse vastu huvi tunnevad?

Nagu eelmises artiklis kirjutasime, ei ole mõistlik keelduda ajakirjaniku küsimustele vastamast, sest see loob võimaluse, et meedias ilmub väga ühepoolne ning kallutatud lugu. Midagi peaks ju saama ikkagi öelda? Ent mis see on?

„Google mäletab paraku kõike. Seega tuleb väga hoolikalt kaaluda iga sõna, mis ajakirjandusele pere või lapse kohta öeldakse.”

Lastekaitsetöötaja peab arvestama, et iga sõna võib hakata elama oma elu ja saada uue konteksti. Samuti peab arvestama, et ka taustainfo ja loo kontekst ilma nimedeta on isikuandmed. Kui aga meediale on inimese andmed juba avalikud ja kõik osalised teavad, kellest räägitakse, ei täida andmekaitse enam oma algset eesmärki. Sel juhul on kommentaaride andmine üldiselt pigem vajalik ja mõistlik. Siiski tuleb arvestada, et kommentaar last rohkem ei kahjustaks, vaid toetaks lapse heaolu.

Laste õigused on väga delikaatne küsimus ja Google mäletab paraku kõike. Seega tuleb väga hoolikalt kaaluda iga sõna, mis ajakirjandusele pere või lapse kohta öeldakse. Rusikareegel peaks olema, et ajakirjanikule võiks pigem avada üldist tausta: selgitada ja tutvustada lastekaitsetöötajate töömeetodeid ning täpsustada, kuidas olukordi tavaliselt lahendatakse, kui lapsevanem on meedias juba avalikustanud perega seotud asjaolusid. Soovitame ajakirjanike pöördumiste korral ühendust võtta KOVi kommunikatsioonimeeskonnaga või pöörduda abi saamiseks sotsiaalkindlustusameti poole, kellega koos mõelda läbi, kuidas kaasust kommenteerida.

Tegemist ei ole mitmepoolse ühiskondliku debatiga, vaid laste eraeluliste huvidega, mis tuleb alati seada esikohale. Lastekaitsetöötajad on sellistes olukordades alati kaitsepositsioonis, kus viise ja vahendeid enda kaitsmiseks ei ole palju: kommenteerida saab ja peaks pigem üldistatult, selgitades ajakirjanikule, miks üksikasjade avalikustamine või kommenteerimine ei ole mõeldav. Sellest reeglist saab väga kaalutletult kõrvale kalduda üksnes siis, kui lapsevanem on juba lapse eraelulist infot meedias jaganud.

Lastekaitsetöötajal on õigus lõpetada konfidentsiaalset infot sisaldav kohtumine, kui keegi osalistest seda salvestab. Kui aga lastekaitsetöötajast tehtud äratuntavaid ja seega privaatsust riivavaid salvestisi tema nõusolekuta avalikustatakse, on võimalik nõuda salvestiste eemaldamist internetist, pöördudes selleks otse nii sotsiaalmeediakanalite kui ka muude meediaväljaannete poole.

---

Artikkel on kirjutatud koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga.