Otsingu tulemused

Rahvastiku tervise aastaraamat 2023 sisaldab ülevaadet Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest ning muutustest tervises ja tervisemõjurites aastatel 2000-2022. Aastaraamat põhineb TAI teadlaste läbiviidud uuringutel, aga ka teistel teaduslikel ja statistilisel andmetel ning nende analüüsil. Samuti antakse aastaraamatus soovitusi, millele tuleks rahvastiku tervise parandamisel tähelepanu pöörata ning milliseid tegevusi ellu viia. Aastaraamatusse on koondatud andmed 2000-2022. aasta erinevatest rahvastiku tervisega seotud näitajatest: 1. Rahvastiku arengu põhinäitajad

Aruandes „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“ esitatakse küsitlusuuringu „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas“ käigus kogutud andmeid. See uuring korraldati 2021. aastal kuuendat korda, viimane taoline uuring tehti kuus aastat tagasi, 2015. aastal.

24.–28. oktoobril 2022. a viibis Eestis TAI kutsel IANPHI välishindamise meeskond eesmärgiga analüüsida TAI rolli ja tegevust Eesti tervisesüsteemis, oluliste rahvatervishoiu ülesannete täitmist ning leida võimalusi Eesti tervisesüsteemi tugevdamiseks.

Alustasime 2019. aastal teadus- ja arendusprojektiga, millega soovisime tuua geneetilised andmed kliinilisse kasutusse. Nüüd, neli aastat hiljem, on selleks vajaliku IT-taristu loomine lõpusirgel. Taristu on platvorm, mille peale saab tuua personaalmeditsiini uusi riiklikke teenuseid.

Juuni lõpuks valmib Eestis ERF TAT projekti raames geeniandmetel põhinevate personaalmeditsiini teenuste keskseks pakkumiseks vajalik IT-taristu. See hõlmab taristu eri komponente, olulisemateks nendest on geneetiliste andmete alamsüsteem GAIS, geneetiliste mudelite arvutus- ja seirekeskkond ning personaalsete ravisoovituste keskkond.

Kvaliteet on omadus, mis määrab toote või teenuse väärtuse ja kliendi rahulolu. Kvaliteedi määratlus võib varieeruda ja olla subjektiivne, kui seda pole standardiseeritud. Delikaatsete andmete tõttu peavad geeni- ja laiemalt ka terviseandmetega tegelejad järgima rangeid kvaliteedinõudeid ning tegema vajaduse korral muudatusi.

Geeniandmete töötlemisel peab olema väga hoolas ja järgida tuleb neile kehtestatud rangeid konfidentsiaalsus- ja turvanõudeid. Personaalmeditsiini arenguks on oluline, et geenidoonorid usaldaksid tervishoiusüsteemi ja teadusasutusi.

Tervishoiutöötajatel kulub tervise infosüsteemist patsiendi terviseandmete pärimiseks väga palju aega. Andmevaatur võimaldab andmeid visualiseerida viisil, mis lihtsustab andmetega tutvumist oluliselt.

Nõusolekuteenus on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga. Personaalmeditsiini teenuste rakendamiseks loodi nõusolekute andmiseks erilahendus Terviseportaalis ja muudeti ka riikliku nõusolekute andmise süsteemi loogikat.

Artiklis selgitatakse, kuidas on seotud sotsiaaltöö ja inimõigused ning kuidas saab inimõiguste normid võtta igapäevatöö, tööviiside ning poliitika kujundamise aluseks.