Sotsiaaltöö

Hiljuti analüüsiti jalgpallil põhineva noorte arenguprogrammi SPIN võimalusi sekkumise standardiseerituse parandamiseks ja mõju mõõtmise süsteemi edasiarendamiseks. Artiklis tutvustakse ennetusprogrammide elluviijatele, koordinaatoritele ja rahastajatele huvi pakkuvaid järeldusi.

Nägemispuudega inimesele on väga olulised nii pimedate ühingu üritused, kultuurisündmused kui ka võimalus teha tööd. Kuid selleks, et ühiskonnaelust osa saada, on vaja sotsiaaltransporti ja teisi toetavaid teenuseid.

Avalik ruum ja teenused peaksid olema ligipääsetavad ja mugavad kasutada kõigile, olenemata vanusest ja erivajadusest. Ligipääsetavuse loomisel tuleks lähtuda inimeste tervikteekonnast ja kõige nõrgema vajadustest, sest ainult nii on võimalik luua mugav keskkond võimalikult paljudele inimestele. Artiklis arutletakse selle üle, milline peaks olema ligipääsetav elukeskkond ning mida tuleks selle saavutamiseks teha. Samuti tutvustatakse 2019. aasta teises pooles MTÜ Ligipääsetavuse Foorumi läbiviidud transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüsi tulemusi, st Eesti olulisemate ühistranspordi peatuste, jaamahoonete jt transporditaristu objektide ligipääsetavuse olukorda.

Juulis avas uksed esimene dementsussõbralik kodu Eestis, mille projekteerimisel ja ehitamisel võeti arvesse dementsusega inimeste vajadusi.

Artiklis analüüsivad Tartu Ülikooli teadurid 100-aastaste ja sellele vanusele lähenevate Eesti ülieakate abivajadust ja tugivõrgustikku.

Anne Klettenberg uuris kevadel Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös võimalusi ja kitsaskohti töövõimereformi eesmärkide saavutamisel inimeste kogemuste põhjal. Ta intervjueeris ühes omavalitsuses 16 tervisekao või vähenenud töövõimega inimest, ja kahte tööandjat.