Ennetava sekkumise mõjuanalüüsi võimalusi SPIN-programmi näitel

Jaan Aps, mõjuanalüüsi projektijuht, Stories For Impact OÜ
Johanna Salu, analüütik
Erkki Kubber, analüütik

---

SPIN on Eestis ainulaadne spordil, täpsemalt jalgpallil põhinev noorte arenguprogramm. Selle eesmärk on arendada ja tugevdada noorte sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi ning ennetada ja vähendada riskikäitumist.

Hiljuti tehti analüüs*, mis keskendus võimalustele SPINi sekkumismudeli standardiseerituse parandamiseks ja mõju mõõtmise senise süsteemi edasi arendamiseks. Selles artiklis tutvustame ennetusprogrammide elluviijatele, koordinaatoritele ja rahastajatele huvi pakkuvaid järeldusi.

SPIN-programmi eesmärgid

Jalgpall on SPIN-programmis vahend, mille abil õpetatakse noortele eluks vajalikke oskusi. Programmi sessioonid toimuvad kolm korda nädalas, hõlmates jalgpallitrenne ja programmi jaoks loodud sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi arendavaid töötubasid.

Noori juhendavad professionaalne jalgpallitreener ja noorsootöötajast eluoskuste treener, kes tegelevad noortega nii võistkonnana kui ka igaühega individuaalselt. SPINi elluviimisel on väga oluline kaasata ka noori ümbritsevat kohalikku tugivõrgustikku – lapsevanematele lisaks näiteks koolide sotsiaalpedagooge, noorsoopolitseinikke ja lastekaitsetöötajaid.

Alates SPIN-programmi loomisest 2015. aastal on selle eestvedajad tähtsustanud programmi eesmärkide selgust, tegevuste läbimõeldust ja tulemuste ning mõju korrakindlast hindamisest lähtuvat pidevat arendustööd.

Nelja esimese hooaja andmetele tugineva mõju-uuringu (2019) kohaselt avaldab SPIN-programm positiivset mõju selles aktiivselt osalevate noorte prosotsiaalsete hoiakute ja enesekontrolli tugevdamisele, riskivalmiduse ja impulsiivsuse vähendamisele ning käitumisele ja õppeedukusele koolis.

Kui programmi disainimisest ja sellega alustamisest oli möödas juba rohkem kui viis aastat, otsustati 2019. aasta lõpus korraldada erapooletu analüüs, et kontrollida SPINi mõju tõendatuse taset ning selgitada välja selle tugevused ja arenguvajadused.

Analüüsi käigus selgitati välja programmi teoreetilised lähtealused, uuriti elluviimise alus- ja töödokumente ning infosüsteeme ja mõju hindamise seniseid praktikaid, intervjueeriti asjaosaliste esindajaid. Analüütikud vaatlesid programmi sessioonide elluviimist, pöörates sealjuures tähelepanu, et uuringuvalimisse oleksid kaasatud eri tüüpi grupid.

Programmi teoreetilised alused

SPIN-programmi loomise peamine ajend oli alaealiste antisotsiaalse käitumise ja konkreetsemalt delinkventsuse ennetamine. Seost spordi ja delinkventsuse vahel toetab Hirschi (2002) sotsiaalse seose teooria (hiljem sotsiaalse kontrolli teooria), mille kohaselt takistavad delinkventsuse väljakujunemist tugevad sotsiaalsed sidemed ühiskonnaga.

Need väljenduvad nelja keskse elemendi kaudu: seotus (ingl attachment), pühendumus (ingl commitment), kaasatus (ingl involvement) ja uskumused (ingl belief). Agnew ja Peterseni (1989) väitel tugevdab spordist osavõtt kõiki nelja elementi ning vähendab seeläbi riskikäitumist ja delinkventsust.

Teaduskirjanduses mainitakse korduvalt (nt Coalter 2010), et praktikas on spordipõhiste programmide teoreetilised alused enamasti lünklikud. Sageli ei ole programmide elluviijad võimelised isegi täpselt kirjeldama, milliste mehhanismide kaudu soovitud tulemusteni jõutakse ning arusaam programmide muutuse teooriatest on puudulik.

SPIN-programm osutus rahvusvahelisel taustal aga positiivseks näiteks. Analüüsi käigus selgus, et programmi mudeli loomisel tugineti selleks ajaks avaldatud teaduskirjanduse järeldustele, mis on suures osas ajakohased siiani. SPINi muutuse teoorias on põhjuse-tagajärje eelduste abil seostatud programmi kõik elemendid (sh osalejate riski- ja kaitsetegurite nimistu ning sekkumise peamised komponendid), mis omakorda põhinevadki teaduskirjandusel.

Spordis osalemise ja delinkventsuse vahel on empiiriliselt täheldatud nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid, aga ka seoste puudumist (Spruit jt 2016). Sellest võib järeldada, et tegu on kompleksse ja hapra potentsiaalse seosega, mida mõjutavad paljud asjaolud.

Näiteks leidsid Spruit jt (2018), et kuigi riskigruppi kuuluvatele noortele suunatud spordipõhine sekkumine ei avaldanud statistiliselt olulist positiivset mõju noorte kaitse- ja riskiteguritele, vähenes noorte õigusrikkumiste arv programmis osalemise tulemusel oluliselt. See viitab, et ka väikesed, esmapilgul ebaolulised muutused riski- ja kaitsetegurites võivad kombineerituna avaldada piisavalt tugevat positiivset mõju noorte riskikäitumisele.

Analüüsi käigus selgus, et SPIN-programmi teoreetiline mudel ja programmi ülesehitus on kooskõlas teaduskirjanduses levinud teooriate ning soovitustega. Näiteks on SPINi eluoskuste komponent teaduskirjanduse alusel väga oluline programmi eesmärkide saavutamiseks, sest sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste teemadele keskendunud juhendamine aitab noortel kanda treeningkontekstis õpitud oskused üle spordivälisesse keskkonda.

Rahvusvahelistes uuringutes keskendutakse spordiprogrammide mõju hindamisel peamiselt isikuteguritele, st osalevaid noori iseloomustavatele näitajatele ning osalemise järel toimuvate muutuste mõõtmisele. SPINis mõõdetavad isikutegurid kajastuvad ka rahvusvahelises teaduskirjanduses ja tehtud valikud on selle taustal igati asjakohased.

Sealjuures mõõdetakse SPINis sekkumise mõju rohkemate tegurite alusel, kui mitmes teiste maade spordipõhises programmis, millega artikli koostajad tutvusid analüüsi tegemise käigus.

Coakley (2011) ning Chamberlain (2013) juhivad tähelepanu sellele, et delinkventsuse väljakujunemisel mängivad suurt rolli ka perekondlikud ja kogukondlikud suhted, koolikeskkond ning muud programmivälised asjaolud. Näiteks ei tarvitse piisata noore enesekohaste oskuste parandamisest, kui noor kuulub kogukonda, mis soodustab õigusrikkumiste toimepanemist.

Ehkki väliseid tegureid on raskem mõõta, on indiviidile keskendudes oht ühiskonnaga seotud mõjutegureid ja vastutust pisendada. Seega on ka teaduskirjanduses välja toodu alusel üks SPINi tugevus kogukonnapõhine lähenemine ning kohaliku tugivõrgustiku kaasamine, mis võimaldab vältida keskendumist vaid alaealisele.

Kuigi teaduskirjanduses käsitletakse kontrollgrupiga uuringuid parima praktikana, on selline hindamisviis erisuguste praktikas esinevate piirangute tõttu pigem erand. Kokkuvõtvalt on SPINi mõju hindamine kooskõlas rahvusvaheliste praktikate ning soovitustega, sest keskendub teaduslikult tõendatud asjaoludele, kasutab muutuste hindamiseks kvantitatiivseid enne/pärast küsimustikke (ingl pre- ja posttest) ning võtab võimaluse korral arvesse objektiivseid indikaatoreid (nt koolikohustuse täitmine, keskmine hinne).

Programmi mõjusaimad osad

Tugev teoreetiline lähtealus on vaid eelduseks, et programmil õnnestub osalevatele noortele positiivset mõju avaldada. Analüüsi käigus seostati SPINi seniste mõju-uuringute tulemusi muu teadaoleva infoga ning selgitati välja programmi mõjusaimad osad, mis on esitatud allpool järgnevas nimistus.

• SPIN-programm pakub tegevust, mis haarab laialdaselt kaasa eri tüüpi noori. Nimelt on jalgpalli mängimine atraktiivne paljudele noortele, sõltumatult soost, vanusest ja emakeelest, sh tõrjutusriskis ja/või riskikäitumisega noortele.
• Programmi värvatakse tõendatult kindla näidustusega noori (eelkõige soovituste, aga ka eneseselektsiooni põhjal). Nii noorte programmi kaasamine kui ka nende sessioonides osalemise toetamine on selgelt eesmärgistatud ja toimib selgete põhimõtete järgi.
• Unikaalse korraldusmudeli oluliseks osaks on sisulistele ja korralduslikele põhimõtetele lisaks seda ellu viivate treenerite motivatsioon ja mitmekülgsus. Sessioone viivad ellu kaks pühendunud ja professionaalset juhendajat. Sessioone disainitakse ja viiakse ellu „rätsepaülikonnana”, st lähtudes osalejate vajadustest ja huvidest ning grupidünaamikast.
• SPIN-programmi piirkondlik koordinaator tegeleb juhtumikorralduse ja võrgustikutööga, sh toetab noort sessioonide vahelisel ajal ja vajaduse korral kaasab noort ümbritsevat tugivõrgustikku.

Sama olulisteks kui eespool toodu osutusid vaatluste käigus ka sessioonide elluviijate ehk jalgpalli- ja eluoskuste treenerite hoiakud ja tegutsemisviisid. Ka kirjanduses tuuakse välja, et treener ja juhendamine ning õhkkond trennis on vähemalt sama olulised mõjutajad kui sekkumise disain või osalejaid iseloomustavad näitajad. Vaatluste põhjal kasutasid treenerid järgmiseid sekkumise tulemuslikkuse kaasa aitavaid praktikaid.

• Iga sessiooni erisuste ja ootamatustega, sh osalejate arvu suure varieerumisega tullakse toime sujuvalt.
  – Hoolimata sellest, et treenerid ei tea alati ette, kui palju noori kindlal päeval osaleb, viiakse trennid ellu igal juhul, et kohal olevad noored saaksid jalgpalli mängida ja muid harjutusi teha.
• Keskendutakse noori paeluvatele tegevustele.
  – Enamasti tehakse just noortele meeldivaid tegevusi, näiteks mängitakse palju jalgpalli, aga noorte soovil ka näiteks rahvastepalli.
• Sportlikule tegevusele lisaks käsitletakse järjepidevalt ka eluoskuste teemasid (vestluste ja/või harjutustena).
  – Enim kasutatud meetodiks on vestlus, mille käigus arutatakse treeningsessioonidel esinenud olukordade üle.
  – Kõik vaadeldud treenerid tegid sessioonide lõpus ka kokkuvõtteid. Peamiselt võeti grupp kokku ja arutleti trenni üle ning arutati läbi õpetlikke olukordi.
• Osalejatesse suhtutakse toetavalt ja tunnustavalt.
  – Sessioonide kujundamisel lähtutakse osalejatest ja keskendutakse nende aitamisele.
  – Sessioonides on nii mängude kui ka harjutuste ajal kuulda palju kiidusõnu, mille abil hoitakse ülal positiivset meeleolu.

SPINi mõju tõendatuse suurendamine

SPINi mõju tõendatust saab suurendada eelkõige kahel viisil: veelgi enam standardiseerida jalgpalli- ja eluoskuste treenerite positiivseid praktikaid sessioonide elluviimisel ning arendada edasi mõju hindamise süsteemi.

Et treenerite tegutsemises kinnistuksid samad positiivsed käitumismustrid, tuleks pöörata tähelepanu järgmistele arenguvajadustele.

• Ühtlustada tuleb nii treenerite tehtav sessioonide ettevalmistus kui ka sessioonide kestus, sh tuleb muuta tavaks sessiooni plaani koostamine;
• Treenerid peavad võtma aega osalejatega suhtlemiseks nii enne kui ka pärast treeningsessioone ning rohkem tunnustama osalejaid ka isiklikult ja argumenteeritult;
• Osalejatele tuleb pakkuda veelgi enam võimalusi tegutseda aktiivsetes rollides, sh ettenäitajate, järeleaitajate, meeskonnatunde kujundajatena;
• Eluoskuste teemasid tuleb käsitleda vestlustele lisaks senisest rohkem ka kaasavate harjutuste kaudu.

SPIN-programmil on juba olemas põhjalik eluoskuste õpetamise käsiraamat. Tarvis on ka treeningsessioonide kui terviku praktilise elluviimise juhist, et aidata ühtlustada, parandada ja (uute elluviijate lisandumise korral) tagada sessioonide kvaliteeti.

Enamik mõju hindamise süsteemi edasiarendamise soovitusi puudutas SPIN-programmile eriomaseid asjaolusid. Tulemuste ja mõju infot annaks koguda ja töödelda automatiseeritumalt, nt muuta noorte enesekohaste küsimustike täitmine elektrooniliseks. Korrastada tuleks ka teatud metoodilisi põhimõtteid isikustatud info kogumisel ja analüüsil.

Programmi mõju tõendatuse analüüsi käigus kerkis esile ka küsimusi elluviimise aluspõhimõtete kohta. Näiteks – kuivõrd tasuks mõõta muutusi ka näitajates, mis pole otseselt seotud SPINi fookusega, ent millele võib programmil olla samuti tugev mõju? Nende hulka kuuluvad sotsiaalsed oskused, mille arendamisele keskendub oluline osa SPINi eluoskuste programmist.

Seda mõõdetakse praegu vaid kaudselt koolikäitumise kaudu, mis ei pruugi kajastada muutusi noore käitumises koolivälistes eakaaslaste rühmades. Sotsiaalsete oskuste täpsem mõõtmine võib välja tuua ka selliseid SPINi mõjusid, mis senistest uuringutest ei selgu.

SPIN-programmi näide kinnitab ka, et mõju tõendatuse analüüsi käigus on teiseste allikate uurimisele ja intervjueerimisele lisaks vaja kindlasti panustada ka noortega elluviidava tegevuse vaatlemisse ning analüüsi. Just vaatlustulemuste analüüsi käigus tulid selgelt esile mitmed SPINi ainulaadsed tugevused noorte positiivset arengut toetava ennetava sekkumisena.

Samuti tekkis täpsem ülevaade võimalustest, kuidas treenerite positiivseid käitumispraktikaid standardiseerides tugevdada SPINi mõju noortele veelgi.

Kokkuvõttes näitab SPINi kogemus, et programmi mõju analüüs on lahutamatult seotud praktikute igapäevatööga ja nende motivatsiooni ning professionaalse arengu toetamisega. Ühest küljest aitab mõju teema tuua esile olulisi küsimusi nagu kelle heaks ja mil viisil ikkagi positiivseid muutuseid aidatakse luua. Teisalt selgub analüüsiprotsessi käigus praktilisi arenguvõimalusi, mida on võimalik kohe jooksvalt ka rakendada.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 4/2020

---

* Analüüs tehti MTÜ SPINi tellimusel koostöös Heateo Mõjufondiga oktoobrist 2019 märtsini 2020. Analüüsi tegi Stories For Impact OÜ. Analüüsi raporti autorid on Jaan Aps, Johanna Salu ja Erkki Kubber.

2020. aasta sügiseks tegutseb üle Eesti 10 omavalitsuses 24 SPIN-programmi treeninggruppi. Igal nädalal saab programmist osa enam kui 300 noort. Viit hooaega hõlmava mõjuanalüüsi kohaselt paraneb aasta programmis osalenud noortel õppeedukuse keskväärtus 9%. 24% noortest paraneb koolikohustuse täitmine, samuti paranevad käitumine, enesekontroll, enesetõhusus ja prosotsiaalsed hoiakud. Rohkem infot leiab www.spinprogramm.ee.

Viidatud allikad

Agnew, R., Petersen, D. M. (1989). Leisure and delinquency. Social problems, 36(4), 332–350.
Chamberlain, J. M. (2013). Sports-based intervention and the problem of youth offending: a diverse enough tool for a diverse society? Sport in Society, 16(10), 1279–1292.
Coakley, J. (2011). Youth sports: What counts as “positive development?”. Journal of sport and social issues, 35(3), 306–324.
Coalter, F. (2010). The politics of sport-for-development: Limited focus programmes and broad gauge problems? International review for the sociology of sport, 45(3), 295–314.
Hirschi, T. (2002). Causes of delinquency. Transaction publishers
Spruit, A., Van Vugt, E., van der Put, C., van der Stouwe, T., Stams, G. J. (2016). Sports participation and juvenile delinquency: A meta-analytic review. Journal of youth and adolescence, 45(4), 655–671.
Spruit, A., Hoffenaar, P., van der Put, C., van Vugt, E., Stams, G. J. (2018). The effect of a sport-based intervention to prevent juvenile delinquency in at-risk adolescents. Children and Youth Services Review, 94, 689–698.