Taastava õiguse rakendamise võimalused ja kogemused

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) töö on tihedalt seotud. Ohvriabi-, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad on politsei esmased koostööpartnerid kogukonnaliikmete abivajaduse, lähisuhtevägivalla või lastega seotud juhtumite korral.

Aastatel 2025–2026 on SKA ja PPA partnerid Euroopa Liidu kaasrahastatud projektis, mis on suunatud noorte õigusrikkumiste vähendamisele. Taastav õigus on ka siin märksõna, sest laste ja noorte tegudele reageeritakse sageli just taastavast mõtteviisist alguse saanud meetoditega. Selle rakendamisvõimalused aga on oluliselt avaramad.

Mis on taastav õigus?

Taastava õiguse (ingl restorative justice) keskmes on ohvri turvatunde taastamine ja tekitatud kahju heastamine. Eesmärk on osaliste dialoogi kaudu taastada võimalikult suures ulatuses usaldus, õiglustunne ja tasakaal, mis oli olemas enne konflikti või kahju tekkimist. Seejuures ei keskenduta süüdlase otsingule ega karistamisele, vaid sellele, kuidas ohvrile põhjustatud kahju tõhusalt heastada. Teatavasti keskendutakse traditsioonilises karistusõiguses seaduserikkumise kindlaks tegemisele ja teo toimepanija tegevuse kontrollimisele ning talle karistuste määramisele.

Eesmärk on osaliste dialoogis taastada nii palju kui võimalik konflikti(teo)eelne olukord.

Taastavas õiguses on põhitähelepanu ohvril ja tema vajadustel. Ohver ja ka süüdlane ning tihti ka kogukond osalevad koos lahenduse leidmisel. Süüdlaselt oodatakse vastutuse võtmist oma teo eest, kuid tal võimaldatakse samal ajal aktiivselt osaleda teo toimepanekule eelnenud olukorra taastamise protsessis ja kahju heastamises. See kõik ei tähenda tingimata traditsioonilisest karistusest loobumist.

Maailmapraktikas on hulgaliselt näiteid, kuidas kurjategijad ja ohvrid kohtuvad taastava õiguse protsessis, mis annab neile ühelt poolt võimaluse vabandust paluda ja andeks anda, teiselt poolt teineteist mõista või saada teadmise ja rahu, et eluga edasi minna. Aastal 2023 valmis film „Kõik sinu palged“, mis käsitleb just vägivallateo toime pannud kurjategijate ja nende ohvrite kohtumise lugu. Novembris saab filmi vaadata ERR-i Jupiteris.

Taastava õiguse tekkelugu

Taastav õigus ei ole tegelikult midagi uut. Selle juured ulatuvad kaugesse minevikku, kui põlisrahvad lahendasid konflikte ja tekkinud kahju arutelude ning ühise otsustamise abil. Kättemaksu asemel keskenduti suhetele ja tasakaalu taastamisele kogukonnas.

Taastavat õigust hakati süsteemse käsitlusena arendama 1970. aastatel USA-s, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal mitte selleks, et leevendada kuritegevuse probleemi, vaid eeskätt traditsioonilise õigusemõistmise ehk nn karistusliku mõtteviisi alternatiivina – reaktsioonina karistusliku süsteemi jäikusele ja võõrandumisele inimestest, suhetest ning tegelikust kahju heastamise eesmärgist. Peaeesmärk oli tuua esile kannatanu vajadused. Kanadas ja Uus-Meremaal arendati välja esimesed ohvri ja kurjategija vahendamise programmid. Uus-Meremaal töötati välja ka pere lahendusringi (ingl family group conference) mudel, mis tõi kokku nii ohvrid, noored õigusrikkujad kui ka nende pered.

Taastavas õiguses on põhitähelepanu ohvril ja tema vajadusel.

Euroopas kerkis taastava õiguse idee teravamalt esile 1960.–1970. aastatel, mil õigussüsteeme hakati üha enam kritiseerima liigse bürokraatia, formaalsuse ja karistuskesksuse pärast. Kõrvalepõikena olgu märgitud, et politsei töökorralduses tehti samal ajal nii Ameerikas, Suurbritannias kui ka mujal olulisi muudatusi just ajendatuna sellest, et politseid süüdistati liigses jõukasutuses ja kogukonnale selja keeramises. 

Norras, Soomes ja Austrias käivitati taastava õiguse katseprojektid 1980. aastastel: noortele töötati välja kohtuvälise süüteo lahendamise süsteem, mis hiljem laienes ka täiskasvanutele. Saksamaal ja Suurbritannias arendati paralleelselt ohvri ja kuriteo toimepanija vahendust, Prantsusmaal ja Belgias kasvas taastava mõtteviisi rakendamine välja ohvriabist ja kogukondlikest algatustest.

Taastava õiguse programmid olid 1990. aastateks kanda kinnitanud juba paljudes Euroopa riikides. Euroopa Nõukogu avaldas 1999. aastal karistusõigusliku vahenduse soovituse ja 2018. aastal täpsustati taastava õiguse põhimõtteid (CM/Rec (2018) 8). Euroopa Liit omakorda toetas seda suundumust, võttes vastu direktiivid, mis tagavad ohvritele õiguse saada infot ja abi ning soodustavad taastava õiguse kasutamist (nt direktiiv 2012/29/EL).

Taastav õigus Eestis

Eesti õigusaktidesse kirjutati 2007. aastal uue õigusliku meetmena lepitusmenetlus, mis andis võimaluse kriminaalmenetlus lõpetada, kui süüdlane oli lepituses edukalt osalenud. Menetluse korraldasid ohvriabi spetsialistid ja seda rakendati praktikas peamiselt vägivallajuhtumite korral.

Oluline areng toimus 1. aprillil 2023, kui taastava õiguse teenus lisati ohvriabi seadusesse ning sellest sai üks riiklik ohvriabiteenus, mis võimaldab taastava õiguse põhimõtteid rakendada süsteemselt ja järjepidevalt kõigi sobivate juhtumite korral. Ohvrit ja teo toimepanijat vahendav menetlus nimetati ümber vahendusmenetluseks. Vahendusprotsessi viivad ellu ohvriabi spetsialistid, järgides taastava õiguse põhimõtteid.

Menetluse korraldavad ohvriabispetsialistid, järgides taastava õiguse põhimõtteid.

Vahendusmenetlus on juhtumi käsitlus taastava õiguse põhimõtetel, mille eesmärk toetada tekitatud kahju ja suhete taastamist ning soodustada teo toimepanija vastutuse võtmist. Protsessi juhib erapooletu vahendaja (või vahendajate paar), kes loob turvalise ja lugupidava keskkonna, mis võimaldab dialoogi. Vahendaja ei paku valmis lahendusi – need kujundavad osalised ise, arvestades kõigi vajadusi ja võimalusi. 

Vahendusmenetlust kasutatakse peamiselt kriminaalmenetluses ja muude taastava õiguse vahendusse sobivate juhtumite korral. Menetlust reguleerivad kriminaalmenetluse seadustik ja ohvriabi seadus. Nende alusel on võimalik saavutada heastamiskokkulepe või taastada osaliste suhted nii palju, kui see on konkreetse olukorra ja osapoolte valmisoleku puhul võimalik.

Taastava õiguse ja mõtteviisi arendamine

Taastava õiguse teenust arendab ja korraldab sotsiaalkindlustusamet vastavalt ohvriabi seadusele. Taastava õiguse mõtteviisi arendamist veab eest justiits- ja digiministeerium. Näiteks on asutatud taastava õiguse mõttekoda – vabatahtlik ja mitteametlik arutelukogu, kus osalevad erinevate ametkondade esindajad, praktikud, vabatahtlikud ja muud taastava õiguse huvilised. Mõttekoja eesmärk on hoida ja arendada taastava õiguse põhimõtteid, jagada valdkondade üleseid kogemusi ning suunata teenuse ja mõtteviisi edasist kujundamist Eestis.

Taastava õiguse põhimõtete rakendamist toetab mitu dokumenti. Üks taastava õiguse raamdokumente on 2022. aasta novembris kinnitatud taastava õiguse kontseptsioon, mis sisaldab eri ametkondade kokkuleppeid taastava õiguse mõiste ja kohaldamisala kohta. Eesmärk on toetada hoiakute muutust: karistus üksi ei muuda käitumist, kuid püsiva muutuse saab luua osaliste aus ja avatud dialoog.

Taastava õiguse rakendamine on saamas ka politsei igapäevatöö osaks.

Lisaks on kättesaadav rohkete igapäevaelu näidetega taastava õiguse taskuraamat (Sotsiaalkindlustusamet 2023) ja äsja eesti keelde tõlgitud taastava õiguse ja tegevusstandardite käsiraamat (Euroopa taastava õiguse foorum 2021).

Koostöös politsei, prokuratuuri, kohtute, vanglate ja kriminaalhooldajatega on 2024. aastal välja töötatud küpsusmaatriks, mis võimaldab hinnata iga asutuse teadlikkust taastavast õigusest ning vajadusi ja samme, mida tuleb teha nende vajaduste täitmiseks. Alates 2024. aastast on tähelepanu olnud kriminaalõigussüsteemi töötajate teadlikkuse suurendamisel: neile on korraldatud koolitusi ja seminare. Peamiselt vanglate ja kriminaalhoolduse töötajatele, kuid ka teistele õigussüsteemis tegutsevatele spetsialistidele algab 2025. aasta lõpus põhjalik kuuepäevane taastava õiguse baaskoolitus. Koolitused toimuvad aastani 2030.

Kriminaalhoolduses on juba alustatud taastava õiguse meetodite, nagu taastavad vestlused ja ringid, kasutamist. Järgnevatel aastatel on eesmärk muuta need kriminaalhoolduses ja vanglates laialdaselt kättesaadavaks.

Aastal 2025 hakkas SKA muutma ka taastava õiguse teenuse mudelit nii, et vabatahtlikud töötaksid tihedamalt koos ohvriabi spetsialistidega. Selline korraldus tagab parema toe nii ohvritele kui ka teo toimepanijatele, võimaldades vahendusi pakkuda rohkem ka raskema tagajärjega juhtumite korral ja keskenduda ohvriabiseaduses nimetatud sihtrühmadele: kuriteo-, vägivalla- ja kriisiohvritele.

Eesti tugevaks küljeks on kogukonna kaasamine ja rahvusvaheline koostöö: osaleme Euroopa võrgustikes (Eesti on Euroopa taastava õiguse foorumi liige), mille kaudu on võimalus tutvuda nii Euroopa kui ka maailma parimate kogemustega ning töötada välja kvaliteedistandardid.

Vaadates tulevikku

Eestis on seatud eesmärk, et 2030. aastaks ollakse valmis vahendama ka juhtumeid, kus teo toimepanija viibib vanglas. See nõuab põhjalikku ettevalmistust: tuleb arvestada ohvrite vajadustega, läbi mõelda juhtumite vahendamisele suunamise põhimõtted (olgu algatus tulnud ohvrilt, lähedaselt või teo toimepanijalt) ning suurendada vahenduste mahtu. Euroopa taastava õiguse foorumis on muuhulgas kokku kutsutud ka töörühm alusstandardi väljatöötamiseks, mis käsitleb turvalisuse ja muude oluliste tingimuste tagamist ohvri ja toimepanija vahel vahenduse elluviimiseks kinnipidamisasutustes. Töörühmas osalevad ka taastava õiguse praktikud Eestist.

Aina enam on taastava õiguse rakendamine saamas ka politsei igapäevatöö loomulikuks osaks. See eeldab, et politseiametnikud mõistavad taastava õiguse põhimõtteid ja nende taga olevat inimlikku loogikat – kuidas kuulata, märgata ja toetada kõiki osalisi, et konfliktide lahendamine põhineks usaldusel, turvatundel ja vastutusel, mitte ainult menetlusega kaasnevate nõuete järgmisel.

Usume, et Eestis oleks märksa vähem kohtumenetlusi, kui inimesed oskaksid lahendada konflikte juba varases etapis, kasutades selleks vajaduse korral spetsialisti tuge. Seetõttu on ka taastava õiguse kontseptsioonis seatud eesmärk, et igas kogukonnas, kohalikus omavalitsuses ja riigiasutuses on inimesed, kes oskavad rakendada taastaval õigusel põhinevaid metoodikaid.

Siiski on tähtis meeles pidada, et taastava õiguse põhimõttel üles ehitatud töö õnnestub vaid siis, kui seda toetab läbimõeldud raamistik ja hästi kavandatud protsess. Selleks on vaja mõista taastava õiguse teoreetilisi aluseid ning omada teadmisi ja oskusi vastava metoodika rakendamiseks. Taastava õiguse põhimõtete paremaks mõistmiseks tasub tutvuda eespool viidatud dokumentidega.

Kokkuvõtteks

Taastava õiguse põhimõtted on tugevalt seotud politsei põhieesmärgiga – tagada ühiskonnas turvalisus ja usaldus. See käsitlus aitab näha iga juhtumit mitte ainult seaduserikkumisena, vaid ka suhtena, mis vajab taastamist. Kui osalistele anda võimalus ausalt ja turvaliselt suhelda, vähenevad korduvrikkumised, kasvab kogukondlik toetus ning paraneb inimeste usk õigussüsteemi.

Taastav õigus ei asenda politseitööd, vaid tugevdab selle inimlikku poolt, võimaldades politseiametnikel lahendada olukordi viisil, mis vähendab vastasseisu ja toetab kestvat muutust. Just see ongi taastava mõtteviisi tegelik väärtus: luua ruumi, kus õiglus ei tähenda üksnes karistust, vaid ka võimalust taastada emotsionaalne turvalisus, õppida ja edasi liikuda.