Sotsiaaltöö

Artiklis on vaatluse all viimaste aastate suhtelise ja absoluutse vaesuse näitajad, aga ka ilmajäetus ning seda iseloomustavad tegurid.

Artiklist saab ülevaate, kui paljudele ja millistesse sihtrühmadesse kuuluvatele inimestele osutati 2022. aastal sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenust, milliste rehabilitatsioonispetsialistide teenuseid enim kasutati, mis olid teenuse osutamise kulud ning kui palju rehabilitatsiooniasutusi tegutses eri maakondades.

Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kellel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule igapäevategevusega iseseisvalt toime ja vajavad kõrvalabi. Teenuse eesmärk on suurendada füüsilist kõrvalabi vajava inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenuse saaja seadusjärgsete hooldajate koormust.

Statistikast ilmneb, et iga aastaga on perest eraldatud laste arv vähenenud ja ka asendushooldusele suunatakse lapsi vähem. Laste arv on vähenenud nii asutustes (asenduskodudes ja perekodudes) kui ka perepõhisel hooldusel.

2021. aastal sai koduteenust 8162 inimest. Teenusesaajatest 36,9% olid 85-aastased ja vanemad ning 71,3%-l oli määratud puue. Võrreldes 2017. aastaga on teenusesaajate arv kasvanud 27,5%.

Toimetulekutoetust sai 2021. aastal 16 508 inimest ehk 1,2% Eesti elanikest. Nii toetust saanud üksikisikute kui ka leibkondade arv on viimasel viiel aastal vähenenud järjekindlalt, samal ajal on pidevalt suurenenud keskmine toetuse summa ühe taotluse kohta, olles 2021. aastal ligi 30% võrra suurem kui 2017. aastal. Toetuse saajate osatähtsus, toetuse saamise sagedus ja suurus erinevad palju ning olenevad kohalikust omavalitsusest.