Toimetulekutoetuse maksmine 2019.–2023. aastal
Toimetulekutoetust maksti 2023. aastal 19 592 leibkonnale ja rahuldati 110 247 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 9187 taotlust kuus). Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 5,6 korda. Kokku sai 2023. aastal toimetulekutoetust (olenemata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 37 032 inimest, mis on 2,7% Eesti elanikest.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
Aastal 2023 kulus toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised), enam kui 45 miljonit eurot. Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 408,63 eurot.
Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2023. aastal toimetulekutoetust 32,81 eurot.
Olulisemad muutused 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga
Toimetulekutoetuse saajate arv suurenes 2022. aastal järsult eeskätt Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate arvel ja ka toimetulekupiiri tõstmise tõttu. Alates aprillist 2023 aga hakkas toetuse saajate arv vähenema võrreldes 2022. aasta vastava perioodiga. Kokkuvõttes vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga toetust saanud leibkondade arv 21,7% ehk 5424 leibkonna võrra ja toetust saanud inimeste või leibkonnaliikmete arv 24% ehk 11 699 inimese võrra. Rahuldatud taotluste arv suurenes aga 3,3% ehk 3570 taotluse võrra.
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta suurenes palju aeglasemalt kui aasta tagasi: 9,3% ehk 34,85 euro võrra (2022. aastal võrreldes 2021. aastaga suurenes toetus 39,5% ehk 105,92 eurot).
Toimetulekutoetuse maksmiseks kasutati 13% ehk peaaegu 5,2 miljoni euro võrra rohkem raha (2022. aastal võrreldes 2021. aastaga suurenes toetuse kogusumma peaaegu 2,47 korda ehk 23,7 miljoni euro võrra). Peamiselt suurenesid 2022. aastal kulutused rahuldatud taotluste kasvu arvel (73% juurdekasvust), kuid 2023. aastal pilt oli vastupidine: 72% kulude juurdekasvust oli toimunud ühe taotluse kohta toetuse keskmise suuruse tõusu arvel.
Toimetulekutoetuse saamise sagedus
Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal üks kuni üheksa ning suurenes kümme kuni kaksteist korda toimetulekutoetust saanud leibkondade arv. Kõige rohkem vähenes üks kord aasta jooksul toetust saanud leibkondade arv, 1,8 korda ehk 3314 leibkonna võrra, mistõttu nende osatähtsus toetust saanud leibkondadest vähenes 29,1%-lt 20,3%-le. Samal ajal kõik kaksteist kuud toetust saanud leibkondade arv suurenes 53% ehk 1124 leibkonna võrra ja nende osatähtsus suurenes 8,5%-lt 16,6%-le.
Kolme viimase (2021‒2023) aasta jooksul sai toimetulekutoetust kokku 35 448 leibkonda, kus oli 66 025 liiget. Keskmiselt sai üks leibkond toetust selle aja jooksul 7,8 korda ja leibkonnaliige 7,9 korda. Kõige enam oli neid, kes said toestust kolme aasta jooksul kaks kuni kuus korda. Veidi alla ¼ leibkondadest ja üle 1/5 inimestest sai toetust vaid üks kord. Kõigil kuudel (ehk 36 korda) kolme aasta jooksul sai toetust 2,1% leibkondadest ja 1,8% leibkonnaliikmetest.
Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse järgi
Rahuldatud taotluste järgi oli 2023. aastal ühes leibkonnas arvestuslikult keskmiselt 1,9 liiget (1,25 täiskasvanut ja 0,65 last), mis on veidi vähem kui 2022. aastal, kuid tunduvalt rohkem kui 2019. aastal (1,72 liiget, sh 1,16 täiskasvanut ja 0,58 last).
Rahuldatud taotluses enam kui pooled (51,7%) olid üheliikmeliste leibkondade taotlused. Võrreldes 2022. aastaga on nende arv suurenenud 9,2% ehk 4777 võrra. Kahe ja kolmeliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste arv muutus aastaga väga vähe. Nelja- ja enamaliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste arv vähenes samal ajal 9,7% ehk 1167 taotluse võrra. Tulemusena vähenes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga mitmeliikmeliste leibkondade ja suurenes üheliikmeliste leibkondade osatähtsus rahuldatud taotluste koguarvus.
Kokkuvõttes suurenes toimetulekutoetuse taotluste arv 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga üheliikmeliste leibkondade taotluste arvel.
Toimetulekutoetuse maksmine kohalikes omavalitsuses
Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ja keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ning elaniku kohta erinevad oluliselt kohalike omavalitsuste võrdluses.
Toimetulekutoetust maksti 2023. aastal kõigis kohalikes omavalitsustes, v.a Ruhnu vald.
Arvestuslikult sai 2023. aastal Eestis keskmiselt toimetulekutoetust 27 inimest 1000-st ehk 2,7% elanikkonnast. Omavalitsuste järgi oli kõige rohkem toimetulekutoetuse saajaid Kehtna vallas, kus sai 2023. aasta jooksul 1000 inimesest toimetulekutoetust 93 inimest. Järgnesid Loksa linn, Saarde vald, Valga vald ning Jõhvi vald. Kõige vähem toimetulekutoetuse saajaid oli Vormsi vallas, kus toetust sai 2 inimest 1000-st.
Omavalitsustest kõige rohkem oli selliseid (17 ehk 21,5%), kus arvestuslikult sai toimetulekutoetust 20–29 inimest 1000-st (joonis 1).
Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2023. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 32,81 eurot. Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 26 kohalikus omavalitsuses (32,9% omavalitsuste koguarvust). Nagu eelnevatel aastatel oli suurim toimetulekutoetuse summa arvestatuna ühe elaniku kohta Loksal, 123,23 eurot, mis ületas riigi keskmist peaaegu 3,8 korda. Toetuse suuruse poolest ühe elaniku kohta järgnesid Kehtna, Valga, Saarde ja Jõhvi vald. Kõige vähem maksti toetust ühe elaniku kohta Kiili vallas: 3,28 eurot elaniku kohta.
Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohalikes omavalitsustes samuti oluliselt (joonis 3).
Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta oli Vormsi vallas (200 eurot) ja suurim Viimsi vallas (569,48 eurot). Eesti keskmine arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta oli 408,63 eurot, kuid 67 omavalitsuses (85,9% kohalike omavalitsuste arvust, kus maksti toimetulekutoetust) oli toetuse suurus riigi keskmisest väiksem.
