Võlanõustamisteenus aastatel 2018–2023

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond

Teenus aitab parandada ka inimese toimetulekuvõimet ja hoida ära uute võlgnevuste tekkimist. See hõlmab nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

Võlanõustamisteenuse saajad

Võlanõustamisteenuse sihtgrupiks on inimesed, kel on võlgnevus või selle tekkimise oht ja kes ei ole iseseisvalt võimelised rahalisi kohustusi täitma ega pidama läbirääkimisi võla sissenõudjatega. Võlgnevuseks peetakse olukorda, kus inimesele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, kuid ta ei ole võimeline seda iseseisvalt täitma.

Aastal 2023 sai kohalike omavalitsuste korraldatavat võlanõustamisteenust kokku 2407 inimest. 

Teenuse saamise põhjustest olid esikohal mitmesugused trahvid, teisel kohal kiirlaen ning kolmandal laen pangalt või eraisikult. Järgnesid probleemid liisingu või järelmaksu tasumisega, üüri ja kommunaalmaksete ning elatise võlgnevused. Kõige vähem jäädi hätta eluasemelaenu tagasimaksega (vaadeldaval perioodil oli selliseid teenusekasutajaid alla 2%). Enam kui viiendikul teenusekasutajatest oli mitu eri võlga. 

Vaadeldaval perioodil kasvas võlanõustamisteenuse saajate arv pidevalt, v.a 2022. aastal, mil nende arv veidi vähenes. Aastaks 2023 oli teenusesaajate arv 2018. aastaga võrreldes suurenenud 28,5% ehk 534 inimese võrra. 

Võlanõustamisteenuse saajate seas on kõige rohkem töötavaid inimesi – eri aastatel 36–42% teenuse saajatest. Teisel kohal on töövõimetuspensionärid või töövõimetoetuse saajad (19–30%). 

Kolmandal kohal on registreeritud töötud. Registreeritud töötute arv ja osatähtsus on üldjoontes kasvanud 2023. aastaks aastaga 2018 võrreldes 1,9 korda ning nende osatähtsus teenusesaajatest 12,2%-lt 18,5%-le. Väike langust toimus vaid 2022. aastal.    

Järgnesid vanaduspensionärid, kuid võrreldes 2018. aastaga nende arv vähenes ligi kolmandiku võrra ning osatähtsus teenusesaajate üldarvust 10,4%-lt 6,9%-le (tabel 1 ja joonis 1).     

Tabel 1. Võlanõustamisteenuse saajad peamise sotsiaalse seisundi järgi, 2018–2023

Joonis 1. Võlanõustamisteenuse saajad peamise sotsiaalse seisundi järgi 2023. aastal

Võlanõustamisteenuse osutamine kohalikes omavalitsustes maakonniti

Aastal 2023 oli võlanõustamisteenuse osutamine korraldatud 74 kohalikus omavalitsuses (ehk 93,7% kõigist KOV-idest) (tabel 2). Enamikus neist (66 KOV-is ehk 89,2% teenust korraldatud KOV-idest) suunas KOV inimese enda korraldatavat teenust saama kas oma lepingulise võlanõustaja juurde või osteti teenus sisse. 21 KOV-is (ehk 28,4%) osutas teenust KOV-i sotsiaaltöö spetsialist või palgaline võlanõustaja. Palgalised võlanõustajad tegutsesid vaid kolmes omavalitsuses (ehk 4,1% teenust korraldatavatest KOV-idest) ja 13 omavalitsuses kasutati mõlemat võimalust: KOV osutas ise teenust või suunas inimesi mõne teenuseosutaja juurde. 

Vaadeldaval perioodil kasvas võlanõustamisteenust korraldatavate kohalike omavalitsuste arv pidevalt: aastal 2023 oli selliseid omavalitsusi peaaegu 2,5 korda rohkem kui 2018. aastal, mil teenuse osutamine oli korraldatud vaid 30 kohalikus omavalitsuses (ehk 38% KOV-ide koguarvust).

Juurde tuli peamiselt neid omavalitsusi, kes hakkasid sõlmima lepinguid teenuseosutajatega või ostma teenust sisse (kasv ligi 2,9 korda). Suurenes ka omavalitsuste arv, kes hakkasid ise osutama teenust, kuid mitte niivõrd palju. 

Tabel 2. Kohalikud omavalitsused, kus oli korraldatud võlanõustamisteenus, maakonniti, 2018–2023

Maakondlikus võrdluses on võlanõustamisteenuse saajate arv muutunud vaadeldaval perioodil küllaltki palju. Kui 2018. aastal ei osutatud teenust üldse neljas maakonnas, siis alates 2020. aastast oli teenus korraldatud kõigis maakondades. Vaadeldaval perioodil kasvas teenusesaajate arv absoluutarvudes enim Pärnu- ja Lääne-Virumaal. 

Tabel 3. Võlanõustamisteenuse saajate arv maakonniti, 2018–2023

Võlanõustamisteenuse osutamise kulud

Aastal 2023 kulutasid kohalikud omavalitsused võlanõustamisteenuse osutamiseks 310 299 eurot (tabel 4). 

Võrreldes 2018. aastaga kasvasid kulud teenusele enam kui 2,3 korda. Seda mõjutas nii sisseostetava teenuse osutamise suurem maht (kasv 53,7%) kui ka teenusetunni suurem keskmine maksumus (kasv 51%). 

Tabel 4. Osutatud teenusetundide arv, kulud teenusele ja teenusetunni keskmine maksumus, 2018–2023