Valik andmeid haridus- ja sotsiaalvaldkonna tuge ning abi vajavate laste kohta

sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond

haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakond

---

Suundumus on liikuda rohkem lõimitud valdkonnaülese korralduse poole, kus last ja peret saaks toetada terviklikumalt ning abivajadust märgataks võimalikult vara. Kuigi toe pakkumine ühendatult näib mõistlik ja vajalik nii lapse heaolu kui ka vahendite kasutamise seisukohast, on tee selleni veel pikk. Seda kinnitavad ka käesolevad andmed, mis on küll koondatud eelkõige hariduse ja sotsiaalvaldkonnast, kuid ei kajasta laste andmeid terviklikult, valdkondi läbivalt.

Praegu veel annab meie tavapärane valdkondlik statistika ülevaate haridusliku toega õpilastest, puudega või asendushooldusteenust vajavatest lastest, kuid ei kajasta abivajadust põimitult. Näiteks ei saa sealt vastust, kui paljud või millise puudega lapsed vajavad hariduslikku tuge või kuidas on lood perest eraldatud ja asendushooldusel viibivate laste haridusliku toe vajadusega. Sellistele küsimustele otsime sageli vastuseid eriuuringute kaudu ja ebaregulaarselt.

Lapse abivajaduse terviklikum käsitlus toob loodetavasti kaasa ka valdkonnaüleselt ja põimunult laste eluolu kajastava korrakindla andmekorje, mida meil on vaja tarkade ja tõhusamate otsuste tegemiseks, et meil oleks Eestis rõõmsamad lapsed ja pered.

Tuge vajavad õpilased

Nii nagu üldhariduse õpilaste arv tervikuna, on Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmete alusel ka õppetöös tuge vajavate õpilaste hulk viimastel aastatel suurenenud. Tuge vajab ligikaudu iga neljas üldhariduse statsionaarse õppe õpilane. Haridusliku erivajadusega õpilaste osa on viie aastaga tõusnud 6%-lt 7%-le. Kõige suuremat tuge ehk erituge vajavate õpilaste osa on jäänud stabiilselt kahe ja poole protsendi juurde. Alushariduses on tuge vajavate laste osa püsinud 20% juures, erivajadusega laste arv eri- ja sobitusrühmades aga moodustab 4% kõigist alusharidust omandavatest lastest (joonis 1).

Aastatega on paranenud kohalike omavalitsuste suutlikkus pakkuda haridusliku erivajadusega õpilastele haridust kodulähedases koolis. Vähenenud on väljaspool kodukoha maakonda õppivate laste osatähtsus (joonis 2). Samuti on paranenud tugispetsialisti teenuse kättesaadavus (joonis 3).

Kuigi endiselt õpib enamik hariduslike erivajadusega õpilastest eriklassides või -koolides, on tavakooli ja -klassi kaasatud tõhustatud ning erituge saavate õpilaste osa viimasel kolmel aastal kasvanud. Hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli on viimastel aastatel suurenenud, kuid jääb endiselt maha Euroopa mitme riigi, eelkõige Põhjamaade tasemest. Lähiaastate peamine eesmärk on luua hariduslike erivajadustega õpilastele võimalused ja tingimused toetatud õppimiseks elukohajärgses koolis ning tagada sujuv üleminek üldharidussüsteemist järgmistele haridustasemetele (joonis 4).

Eesti piires on kaasatus äärmiselt erinev ja sellel ei näi olevat tugevat seost piirkonna majandusliku toimetulekuga. Näiteks on Hiiumaal tavakoolis õppimas 99% erivajadusega õpilastest, kuid Tartumaal vaid 55% (joonis 6).

Puudega lapsed

Puude raskusaste määratakse siiani kuni 15-aastatele ja 16–17-aastatele lastele erinevalt, lähtudes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest. Selle kohaselt rakendatakse vähemalt 16-aastaste noorte korral samu põhimõtteid nagu täisealistele. Seda käsitlust küll kavatsetakse muuta, kuid senisest praktikast lähtudes kogutakse andmeid kuni 15-aastaste puudega laste kohta eraldi ja 16–17-aastaste noorte andmeid vaadeldakse koos puudega tööealiste inimeste andmetega. Lähtudes lastekaitseseadusest ja ka üldlevinud õiguspraktikast, peetakse Eestis lapseks kõiki kuni 18-aastaseid ehk nn alaealisi, mistõttu on järgnevalt toodud puudega laste andmed esitatud kõigi kuni 17-aastaste puudega isikute kohta.

Puudega kuni 17-aastaste arv ja osa rahavastikus on viimastel aastatel vähenenud. Pikemas aegreas kuni 2018. aastani suurenes puudega laste arv ja osatähtsus, kuid alates nimetatud aastast on puudega laste osa vähenenud 2017. aasta 5,4%-lt 2022. aastaks 3,7%-le (puudega kuni 17-aastate arv oli 2017. aasta lõpul 13 726 ja 2022. aasta lõpuks 9950). Viimased andmed näitavad taas kasvu: juba 2022. aastal toimus väike tõus ja puudega lapsi on lisandunud ka 2023. aastal, aasta lõpu seisuga ulatus nende arv 10 176 lapseni.

Maakonniti on puudega laste arv suurim Harju maakonnas, enam on puudega lapsi ka Ida-Viru ja Tartu maakondades, kuid puudega laste osa samas vanusrühmas lastest on Harju maakonnas just väikseim ja suurem puudega laste osa on Valga, Järva, Põlva, Viljandi, Jõgeva ning Ida-Viru maakondades, niisamuti Võru ja Tartu maakondades.

Perest eraldatud lapsed ja asendushooldusteenus

Iga lapse loomulik kasvukeskkond on tema perekond, kuid erinevatel põhjustel ei saa kõik lapsed kasvada sünniperes. Lapse perest eraldamist kaalutakse üksnes kõige keerulisemas olukorras, kui on tekkinud otsene oht lapse elule või tervisele, vanemad ei saa või ei suuda ka pakutud toe abil toime tulla või kindlustada lapsele turvalist keskkonda ja vanemlikku hoolt. Esmajärjekorras püütakse abivajavat last ja tema peret toetada teenustega või muudmoodi nii et laps saaks kasvada oma peres või naasta oma koju. Siiski on Eestis ligi 1% lapsi, kes vajavad asendushooldust.

Asendushooldust pakutakse Eestis erinevate hooldusvormidena. Need erinevad üksteisest otsustus- ja vastutusõiguste jaotuse ning ka lapse elukeskkonna korralduse poolest. Asendushooldus jaotub korralduse poolest perepõhiseks ja asutusekeskseks. Perepõhine asendushooldus tähendab, et laps kasvab perekonnas, mille liige või liikmed on valitud või ette valmistatud osutama lapsele asjakohast hooldust. Perepõhise asendushooldusteenuste vormid on hoolduspere ja eestkostepere (ka uude perre lapsendamist peetakse asendushoolduse osaks, kuid see on õiguslikult võrdväärne bioloogiliste laste kasvatamisega ning asendushooldusteenusena seetõttu ei käsitleta).

Eestkostepered on enamasti lapse sugulased (nt vanavanemad) või muud lapsele lähedased inimesed, kelle kohus määrab lapse seaduslikuks esindajaks ja kasvatajaks. Hoolduspere on sotsiaalkindlustusameti ettevalmistatud ja hinnatud pere, kes on valmis kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel kasvatama last oma peres lühemat või pikemat aega.

Asutusekeskset asendushooldust pakuvad Eestis nii suuremad kui ka päris väikesed asutused. Ka nemad kujundavad võimalikult peresarnase olustiku laste kasvamiseks, kuid laste eest hoolitsevad töötajad: kasvatajad või perevanemad. Lisaks on alates 2018. aastast asendushoolduselt ellu astuvate noorte jaoks jätkuteenusena järelhooldusteenus. See on mõeldud täisealiseks saanud asendushooldusel viibinud noortele, et toetada nende järkjärgulist iseseisvumist õpingute jätkamise ajal või muul põhjusel.

Asendushooldusele suunatud laste arv on aasta-aastalt vähenenud, mida on mõjutanud ka perest eraldatud laste arvu vähenemine: kümme aastat tagasi eraldati aastas perest enam kui 400 last (2013. aastal 436) ning aastatel 2017−2021 vähem kui 300 last (0,10–0,11% alaealistest). Viimasel kahel aastal on perest eraldatud laste arv hakanud taas veidi suurenema, ületades 300 lapse piiri ja moodustades 0,12–0,13% kuni 17-aastatest lastest. See tõus võib olla küll ka ajutine, sest aastati samas suuruses kõikumisi on ka varem esinenud.

 

Asendushooldusel kasvavate laste arv on järjepidevalt vähenenud, erandina suurenes 2022. aastal asendushooldusel laste arv, mis oli tingitud eestkostel laste arvu suurenemisest. See tõus tulenes Ukraina sõjapõgenikest lastele eestkostja määramise vajadusest (lapsed, kes saabusid Eestisse bioloogilise vanemata nt koos teise sugulasega). Eestkostel laste arv pöördus 2023. aastal taas vähenemisele. Pidevalt on vähenenud ka asutusepõhisel hooldusel asenduskodus ja perekodus laste arv, seetõttu pöördus ka kõigi asendushooldusel laste arv vähenemisele. Veidi on suurenenud laste arv hooldusperedes, mis on lapsele arengu ja kasvukeskkonnana peresarnasem ning seda peetakse asendushooldust vajavale lapsele paremaks. Asendushoolduselt ellu astuvate noorte järelhooldusteenust on viimasel viiel aastal saanud stabiilselt umbes 150 noort.

Asendushooldusel last kasvatavatele peredele on perepõhise asendushoolduse toetamiseks välja töötatud tugiteenused, mida sotsiaalkindlustusamet on seni osutanud Euroopa sotsiaalfondi toel. Sarnaseid tugiteenuseid hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele hakatakse alates 2026. aastast osutama laiemalt ja arendama ning rahastama riigieelarvest (endiselt sotsiaalkindlustusameti kaudu).