Dementsuse diagnoosiga inimeste statistiline ülevaade
Kui palju dementsust Eestis diagnoositakse ja milliseid andmeid on dementsusega inimeste kohta, kes saavad üldhooldusteenust?
tervise arengu instituudi tervisestatistika osakond
sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond
Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk-järguline nõrgenemine. Dementsuse süvenedes ei suudeta teha igapäevaelu toimetusi ja ollakse ka ise sellest häiritud. Muutuda võivad nii käitumine kui ka isiksuseomadused (Tartu Ülikooli Kliinikum 2024). Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 alusel on tegemist psüühika- ja käitumishäirete (F00-F99) alla kuuluva diagnoosigrupiga F00-F03.
Dementsuse haigusjuhud
Vaadates tervise arengu instituudi andmete alusel uusi dementsuse haigusjuhtude arvu, mida psühhiaatrid on viimase kümne aasta jooksul diagnoosinud[1], on need 100 000 elaniku kohta vähenenud 43,8 juhult 26,9 juhule (joonis 1). Diagnoositud uute haigusjuhtude arv vähenes 2022. aasta ja 2023. aasta võrdluses 21% võrra. Uusi dementsuse haigusjuhtusid oli 2023. aastal 369 (joonis 2). Üks languse põhjus võib olla see, et dementsuse sümptomitega inimesed ei jõua alati psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaatrid konsulteerisid 2023. aastal 1189 inimest, kellel oli dementsuse diagnoos (joonis 3).
Dementsust on vaadeldaval ajal diagnoositud naiste hulgas rohkem kui meeste seas. Naiste hulgas oli 2023. aastal 35,8 uut haigusjuhtu, meeste seas 17,1 juhtu 100 000 elaniku kohta (joonis 1). Absoluutarvudes oli 2023. aastal naiste hulgas 258 ja meeste seas 111 uut psühhiaatrite diagnoositud dementsuse haigusjuhtu (joonis 2). Kõigist psühhiaatrite 2023. aastal konsulteeritud dementsuse haigusjuhtudest moodustasid naiste haigusjuhud 66% ja meeste haigusjuhud 34%. Varasematel aastatel (2014–2022) on olnud naiste osa pisut väiksem, jäädes siiski 58–64% juurde.
Dementsusega inimesed väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel
Järgnevalt ülevaade väljaspool kodu osutavat üldhooldusteenust[2],[3] saanud dementsusega inimeste kohta. Ööpäevaringset üldhooldusteenust osutati 2023. aasta lõpus 2848 dementsusega inimesele, mis moodustas 27% kõigist teenuse saajatest. Ööpäevaringsel üldhooldusteenusel inimeste arv on aastail 2017–2023 pidevalt suurenenud. Aastal 2017 oli teenusel 869 dementsusega inimest, mis moodustas 11% kõigist teenuse saajatest (joonis 4). Vanemaealiste ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste seas on dementsusega inimesi rohkem (2023. aastal 28% ja 2017.–2022. aastal 11,7–26%) kui 18–64-aastaste hulgas (2023. aastal 16,9% ja 2017.–2022. aastal 5–14,7%), vt joonist 4.
Väljaspool kodu osutatavat päevast üldhooldusteenust (vaata allmärkust 2) ehk päevahoiuteenust osutati 2023. aastal 50 dementsusega inimesele, mis moodustas ligi 40% kõigist päevahoiuteenuse saajatest. Dementsusega inimesi on aastail 2017–2022 olnud päevahoiuteenuse saajatest 15,5–39%. Sarnaselt ööpäevaringse üldhooldusteenusega on dementsusega inimesi rohkem vanemate teenusesaajate seas, 2023. aastal 65–79-aastaste hulgas ligi 47% ja vähemalt 80-aastaste seas 39% (tabel 1).
Kuigi dementsuse uute haigusjuhtude arv on vähenenud, siis tuleb arvestada, et väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate seas, kelle andmeid on kajastatud, võib olla ka neid, kes ei ole saanud ametlikku dementsuse diagnoosi. Seega võib andmetele põhjal järeldada, et vajadus dementsusega inimestele sobiva ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele järjest suureneb. Päevahoiuteenust osutatakse küll vähe, kuid andmed näitavad, et dementsuse diagnoosiga inimeste osatähtsus teenuse saajate seas on ligi 40%, seega tuleks ka päevahoiuvõimalusi edasi arendada. Dementsusega inimesi on kõige rohkem vanemaealiste teenusekasutajate hulgas, kuid tähelepanu väärivad ka nooremad teenusesaajad.
[1] Psühhiaatritele lisaks diagnoosivad dementsust ka teised arstid, neuroloog, geriaater jt.
[2] Sotsiaalhoolekande seaduse § 20 kohaselt on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodus ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Eristatakse ööpäevaringset teenust ja päevast teenust ehk päevahoidu.
[3] Andmed väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenust saavate dementsusega inimeste kohta võivad olla hinnangulised, sest kuigi andmete esitamise juhistes on palutud tuua andmed ametliku dementsuse diagnoosi kohta, mis on arstlikult määratud ja põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10, oleneb esitatud andmestik selle esitajate võimalustest tugineda ametlikult määratud diagnoosile.