Sotsiaaltöö

Tiina Merkuljeva uuris oma doktoritöös tõhusa grupisupervisiooni eeldusi ja seda, kuidas grupisupervisioon mõjutab sotsiaaltöötajate töösooritust. Doktoritöö praktiline väljund on grupisupervisiooni tõenduspõhine raamistik, mille koostamisel tugines ta nii varasemate uuringute tulemustele kui ka enda korraldatud eksperimendile.

Sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeksi järgi kuulub professionaalse sotsiaaltöö juurde oskus hoolitseda oma isikliku ja tööalase heaolu eest, mis võimaldab säilitada oma töövõime. Mida saab enda hoidmiseks ja arendamiseks teha?

„Igal inimesel, ükskõik, milline on tema tervislik või sotsiaalne seisund, on emotsionaalne vajadus olla märgatud ja mõistetud, olla aktsepteeritud, olla omaks võetud, tunda end väärtusliku ja lugupeetuna. Seda kõike sotsiaaltöötajad pakuvad, tekitades inimeses tunde, et ta on oluline ja temaga arvestatakse," kirjutab numbri eessõnas superviisor, arengunõustaja, koolitaja ja õppejõud Anu Aunapuu.

Aasta sotsiaaltöötajaks pärjatud Kersti Suun-Deket, Rakvere sotsiaalosakonna juhataja, rõhutab, et kõige tähtsam on säilitada sotsiaaltöötaja abi kasutava inimesega kontakt ka siis, kui ollakse eriarvamusel. Üha keerulisemate olukordadega hakkamasaamiseks on töötajatel vaja aga suuremat igapäevast toetust.

Artikkel annab erialakirjanduse põhjal ülevaate töönõustamise korraldamise eri viisidest, käsitletakse ka üks ühele töönõustamise asemel grupinõustamise võimalust.

Miks ma ei jõua enam oma tööd ära teha? Miks mul hoolekandeasutuses töötajad pidevalt vahetuvad? Kuidas arendada kvaliteetset koduteenust? Kuidas kujundada toimiv erihoolekandeasutus ja seda juhtida? Kas kellelgi on eestkostetavaga sama mure nagu mul? Kuidas reformiga tekkinud uusi probleeme kõige paremini lahendada?