Tervise ja heaolu edendamine töökohas osaliste koostöös

Täiskasvanu veedab suure osa ärkveloleku ajast tööd tehes. Töö ja töökeskkonna mõju tervisele ei saa alahinnata. Nii ameti ja töö eripära kui ka töötingimused, eeskätt aga inimese asjaomased teadmised, oskused ning julgus oma tervise ja üldisema heaolu eest seista mõjutavad tervist iga päev, määrates tervena elatud aastad ja elukvaliteedi.

Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse järgi on tööandja ülesanne hoolt kanda töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise eest. Enamik edukaid juhte on mõistnud, et töötajate heaolusse panustamine on investeering iseenese edusse: tasuks on pühendunum, rahulolevam ja tervem töötaja ning edukam organisatsioon. Töötajate tööheaolu edendamine saab olla ka organisatsiooni kvaliteedijuhtimise süsteemi osa (Talve 2024).

Tervist edendavate töökohtade võrgustik pakub huvilistele koostööks hea platvormi, tagades paindliku suhtluse ja võimaluse saada ekspertidelt nõu ning küsida arvamusi.

Teadusuuringutes on leitud, et hea enesetundega töötajate tootlikkus on 31% suurem, nad müüvad 37% rohkem ja on kolm korda loovamad (Lyubomirsky, King ja Diener 2005).

Tervist edendavate töökohtade võrgustik

Tervise arengu instituudi eestvedamisel 2005. aastal moodustatud tervist edendavate töökohtade võrgustik on jõudsalt kasvanud. Algul kuulus võrgustikku 20 organisatsiooni, praegu aga on liikmeid juba enam kui 380. Liitunute hulgas on nii ettevõtteid, avaliku sektori asutusi kui ka mittetulundusühinguid majanduselu kõigist valdkondadest.

Võrgustiku eesmärgid on tööandjate koondamine heade kogemuste jagamiseks; organisatsioonide toetamine töökeskkonna arendamisel ja töötajate terviseteadlikkuse suurendamisel ning kutsehaiguste, tööohutuse ja tööst põhjustatud haiguste parem ennetamine töökohal. Võrgustik pakub huvilistele koostööks hea platvormi, tagades paindliku suhtluse ja võimaluse saada ekspertidelt nõu ning küsida arvamusi.

• Võrgustikus osaledes on tööandjal mugav ligipääs teadusinfole, võimalus võtta osa üritustest ja tutvuda teiste organisatsioonide kogemustega.
• Organisatsioonidele pakutakse põhjalikku enesehindamise võimalust ja -vahendit, mis toetab tööandjaid tervist edendava töökoha märgise taotlemisel.
• Võimalik on osaleda maakondlikes tööandjate tervisedenduse kovisioonides, mis toetavad sama tööd tegevate spetsialistide suhtlust võrgustikus, kogemuste jagamist ja sarnaste probleemidega toimetulekut.

Kuidas saab tööandja töötajate tervist edendada?

Paindlikud töösuhted. Töökorraldus

Muutunud ettevõtlusvormid pakuvad ka sotsiaaltöös kaugtöövõimalust ja muid järjest paremaid paindliku töötamise võimalusi. Paindliku tööaja korral saab tööpäeva alustada veidi varem või hiljem (libisev tööaeg), või on töö korraldatud nii, et mõned töönädala päevad on pikemad, teised jällegi lühemad. Kaugtööd peetakse sobivaks ja seda on rakendatud peamiselt vaimse töö korral.

Ergonoomiliselt hea töökeskkond peaks olema tervisesõbralik.

Kaugtöö osa ei tohiks nt IT-valdkonnas soovituslikult ületada 80% tööajast; müügi ja teabe vahendamisega seotud töö korral aga 60%. Sotsiaaltöös oleneb töö tegemise asukoht suuresti tööülesannetest, seega on kaugtöö osa määramine individuaalne ja nõuab alati eraldi kokkulepet.

Mujal maailmas rakendatakse kogu aasta ulatuses erineva intensiivsusega tööperioode keskmise palga säilitamisega.

Sektorist olenemata aga on vaimse tervise seisukohast alati oluline vältida ületunnitööd ja kuvariga töötades regulaarselt puhkepause teha.

Töökeskkond ja ergonoomia

Ergonoomiliselt hea töökeskkond peaks olema tervisesõbralik, ohtlike ja tervist kahjustavate teguriteta, võimaldades muuta inimest arvestavalt töömeetodeid ja vahendite valikut. Aga ergonoomia eesmärk on ka töökoormuse õige arvestamine, müra, valguse, mürkide ja gaaside kahjulike mõjude kõrvaldamine.

Sotsiaaltöötajate peamises töökeskkonnas, kontoris, on kahjuks tihti kuiv õhk või ebapiisav ventilatsioon. Kuiva õhu tõttu võivad silmad kipitada, nägemine halveneda, tekkida hingamis- ja nahaprobleemid, limaskestade ärritusnähtud. Abi võib olla õhuniisutajatest ja ruumide sagedasemast õhutamisest. Ka väike paus ja liikumine kontori teistes ruumides võivad tuua leevendust. Silmade väsimise vältimiseks on tähtis piisav töölaua valgustus ja nn silmavõimlemine: lihtsad harjutused, mida saab teha ka laua tagant tõusmata.

Laua ja tooli kõrgus peavad olema parajad, kuvar õigesti asetatud. Abi oleks ka sellest, kui sagedamini vajalikud töövahendid sättida nii, et nende järele haaramine oleks mugav ega koormaks keha tarbetult.

Sotsiaaltöö seisukohalt on oluline piisavalt suur ruum. Näiteks peab keerukate juhtumite lahendamisel olema nõustamiskabinetis piisavalt ruumi suuremale meeskonnale. Tähtis on ka mööbli paigutus eelkõige klienditöö turvalisuse tagamiseks: töötajale tuleb tagada privaatne tsoon ja taganemisvõimalus teise ruumi, paigaldada paanikanupp. Sotsiaaltöötaja töökeskkond peab tagama privaatsuse ja konfidentsiaalsuse ka kliendile, olenemata sellest, kas kohtutakse samas ruumis, vesteldakse telefoni teel või ekraani vahendusel. (Sarapuu 2022). 

Tervislik toitumine

Täiskasvanud veedavad suure osa päevast tööl, seega langeb vähemalt üks põhitoidukord tööajale. Selle võimalikult meeldiv, taskukohane ja ladus korraldus on paljuski tööandja võimuses. Just tööandjal on võimalik korraldada toitlustamine, pakkuda teavet, valida tervislikku toitu pakkuv partner, tagada ohutus ja ka mugavus joogivee pakkumisest koosoleku-kultuuri kujundamiseni (koogid-küpsised vs. värsked puu- ja köögiviljad). Enamik tööandjaist on andnud töötajate kasutusse puhkeruumid, kus saab ka einestada. Keskkond on tähtis toitumist mõjutav tegur.

Söömisvõimaluste paremaks korraldamiseks võib abiks olla küsimuste läbiarutamine ümbruskonna toidukohtade esindajatega. Näiteks soovivad töötajad süüa hommiku- või õhtusööki töökoha läheduses, selleks võib leiduda sobiv võimalus. Ka saab läbi rääkida soodsamate hindade üle, miks mitte ka ürituste ladusaks korraldamiseks.

Liikumisharrastuste toetamine

Üsna levinud on töötajate spordiklubide ja rahvaspordiürituste osalemistasude hüvitamine. Suurematel organisatsioonidel on sageli oma spordi- ja liikumisklubid, kus saab harrastada erinevaid spordialasid. Sageli korraldavad asutused ise spordiüritusi, näiteks jalgratta- ja jalgsimatku või sportlikke suvepäevi.

Virgutuspausid on rõõmustavalt paljudel töökohtadel päeva loomulik osa.

Selle kõige kõrval ei tohi unustada igapäevast liikumist. Lihas-luukonna haiguste ennetamiseks tuleks kontoritöötajatel teha pause vähemalt kord tunnis, soovitatavalt tiheminigi (väike sirutus iga poole tunni tagant). Virgutuspausid on rõõmustavalt paljudel töökohtadel päeva loomulik osa. Üsna sageli võimeldakse Vikerraadio virgutusminutite saatel, aga ka n-ö vabakava on üsna levinud.

Liikumist saab soodustada kogu tööpäeva vältel (nt silt lifti juures, mis kutsub üles treppe kasutama). Abiks on töövahendite nutikas paigutamine (printer eraldi ruumis), sammulugemise vm liikumisega seotud võistlused, treeninguvõimalus töökohal (nt joogatunnid lõunapausi ajal või vahetult pärast tööd). Heaks võimalus on ka nt kõnnikoosolekute pidamine või jalgrattaga töölkäijate toetamine, rajades neile turvalise hoiukoha ratta jaoks.

Tööstressi märkamine ja leevendamine. Psühholoogiline turvalisus. Tunnustamine

Tööstressi üsna levinud maandamisviis on keskastmejuhtide (võimalusel ka laiema ringi töötajate) koolitamine suhtlemispsühholoogia, kehtestamise, koostöö, stressi reguleerimise, läbipõlemise vältimise, konfliktide juhtimise või läbirääkimiste teemadel. Rohkem on levinud meeskonnatöö koolitused, mis aitavad kujundada ühtekuuluvustunnet ja toetavat meeskonda. Koolituste kõrval ja asemel on sagenenud töönõustamine ehk supervisioon, kus ühisarutelusid kutsutakse vahendama nõustaja, kelle ülesanne on hõlbustada kriitiliste juhtumite ja probleemide arutelu. Korrapärane töönõustamine ja organisatsiooni või praktikakogukonna kovisioonid peaksid olema klienditöö tegijatele alati kättesaadavad.

Tänuväärselt on tööandjad hakanud pakkuma psühholoogilist tuge keerulisel ajal ja vahel ka püsivalt.

Sotsiaaltöö (nagu meditsiin või korrakaitse, tihti ka teenindus) on valdkond, kus nii psühholoogilise kui ka füüsilise turvalisuse tähtsust ei saa alahinnata. Töövägivald, mille alla saab arvata nii kliendi agressiivsuse ilmingud kui ka kolleegide või ülemuste vaimse vägivalla (töökiusu) on kahjuks ilmingud, mida küllalt suur osa töötajatest on kogenud. Tänuväärselt on tööandjad hakanud pakkuma psühholoogilist tuge keerulisel ajal ja vahel ka püsivalt. Eestis leidub ettevõtteid, kus on koostatud asjaomane toetusprogramm: läbi on räägitud kord, kuhu ja kuidas pöörduda, kui raskused ja mured töövõimet ning meeleolu kahjustama hakkavad, või mida teha, kui töötaja kahtlustab, et teda kiusatakse. Vajaduse korral kutsutakse nõustaja või soovitatakse töötajale, millise psühholoogi poole pöörduda.

Eelarveliselt soodsamaks ja lihtsamaks saab pidada kokkuleppeid organisatsioonis, näiteks et kohtumiste ja koosolekute vahele jääb vähemalt kümme minutit taastumiseks või et on paindlikud (lühendatud või koosolekuvabad) reeded. On asutusi, kus töötajatel on võimalik kasutada aastas kolme kuni viit tasustatud tervisepäeva oma jõuvarude taastamiseks.

Vaimse tervise hoidmiseks on tähtis ka ise meeles pidada, et kui tööpinge kasvab suureks, tuleb endale teadlikult anda rohkem taastumisvõimalusi: lubada tööpäeva vältel väikesi pause ja lõõgastuda; korrigeerida vaba aja harrastusi (liikuda rohkem), toituda tasakaalustatult, hoida häid suhteid lähedastega.

Ka tunnustamise tähtsust ei saa alahinnata. Heas meeskonnas tunnustatakse tublimate kõrval teisigi. Tänuüritused väärt töö eest, kus ei jagata kiitust ainult parimatele, vaid ka neile, kes on igapäevatöö kohusetundlikult ära teinud, ei ole küll veel igapäevane, kuid märkamine ja hea sõna on edu saavutamisel sageli tähtsad.

Kuidas tervisevajadusi selgitada ja muudatusi teha?

Mõnikord eeldatakse, et üks osaline peab olema ise nii tark, et taipab teise soove ja vajadusi lennult. Läbirääkimata ja kokku leppimata ootused on peamised rahulolematuse ja seega võimaliku konflikti allikad. Selgust aitaks tuua tervisega seotud küsimused arenguvestluses või rahuloluküsitluses, aga ka korrapärased töökoosolekud, kus vajaduse korral võetakse üles tervise hoidmise teema. Ka töökorraldusjuhiste ja -eeskirja väljatöötamisel peaks kõigil soovijatel olema võimalus kaasa rääkida. Kui tahetakse teha muudatusi töökorralduses, mis võivad mõjutada ka tervist, tuleb töötajaid sellest aegsasti teavitada. See tagab kõigi parema tervise ja töövõime.

Tervise arendamisele suunatud tegevus peab olema püsiv ja järjepidev.

Nii tööandjal kui ka töötajal on tähtis meeles pidada, et töökoha tervislikumaks muutmisel on kaks kuldreeglit.

• Tähtis on kvaliteet, mitte erinevate võimaluste rohkus ehk heaolu, vastutus ja vastastikkus. Ühistegevusest tekivad uued ideed ja energia.
• Tervise arendamisele suunatud tegevus peab olema püsiv ja järjepidev.

Tööandjal tuleb meeles pidada, et igale töötajale peab jääma vabadus valida just talle sobiv tegevus ja tervise hoidmise viisid, mis vastavad tema vajadustele ning terviseseisundile. Kõik töötajad ei pea tingimata osalema kõiges, mida tööandja pakub.

Minitest

Kas töökoht toetab minu heaolu?

Minu tööandja ...

... pöörab järjepidevalt tähelepanu töötajate olmetingimuste parandamisele, ohutuse tagamisele;

... on arvestab paindlikult töötajate vajadustega (tervisest tingitud vajadused, pere, õpingud);

... kaasab töötajaid organisatsiooni arendamisse (sh ruumi kujundamine, inimesi ja töökorraldust mõjutavad otsused);

... võimaldab ja pakub aktiivselt taastumis- ja pausivõimalusi (tööruumide ja territooriumi kujundus, tööajakorraldus)

... toetab avatud suhtlemist ja head tööõhkkonda, väärtustab töötaja panust.

Koostöö kui heaolu suurendamise katalüsaator

Heaolu suurendava töökultuuri kujundamine nõuab kõigi pühendumist. Selleks on oluline nii koostöö kui ka järjekindlus. Mõjutajate ring on kindlasti laiem ega piirdu vaid töösuhte osaliste või töökogukonna liikmetega. Töökoha tervisedenduse uuringu aruandes (Trummal ja Luuk 2019) toovad osalejad tööheaolu oluliselt suurendava tegurina välja suurema teadlikkuse, aga selle, et tervise ja heaolu teemasid on hakatud sagedamini tõstatama nii avalikult kui ka sotsiaalmeedias. Samuti aitavad tööheaolule kaasa koostööprojektid partneritega. Samas uuringus märgivad vastajad, et töökohal heaolu suurendamise peamine takistus on vahendite nappus: nii inimeste kui ka raha vähesus, aga ka ajapuudus. Seetõttu ongi oluline soodustada nii töötajate endi algatusi üksteise toetamiseks kui ka töötajate osalemist erialavõrgustikes ja praktikakogukondades.

Sotsiaaltöötajate koostöist suhtlusringi tuleb pidada oluliselt laiemaks kui nii mõnegi muu ameti esindajatel. Keeruliste juhtumite lahendamisel võivad lähemad töökaaslased, teiste asutuste või omavalitsuste kolleegid, aga ka teiste valdkondade organisatsioonide partnerid olla väga suureks abiks, aidates rahuldada turvalisuse ja hoituse vajadust.

Oluline soodustada nii töötajate endi algatusi üksteise toetamiseks kui ka töötajate osalemist erialavõrgustikes ja praktikakogukondades.

Sotsiaalvaldkonna töötajate praktikakogukonnad – erialaühingud, valdkondlikud töörühmad, õpingukaaslased ja õppejõud, täienduskoolitustel kujunenud kontaktid – võivad samuti olla olulised õppimise ja jagamise võrgustikud, kus erineva tausta ja kogemusega inimesed saavad koos töötada nii, et see aitab paremini mõista ning ka lahendada keerulisi probleeme (praktikakogukondadest on kirjutanud Rohtsalu ja Kass 2023). 

Erialakogukonda kuulumist toetab ka ajakiri Sotsiaaltöö, mis vahendab kolleegide mõtteid ja kogemusi. 

Kutsun sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone jagama oma häid kogemusi töötajate tervise ja heaolu edendamisel. Tööheaolu kujundame koos!