Arenguprogramm – hüpe tundmatusse või strateegiline samm?

Jagan MTÜ Pesapuu ja Hea Abi Teejuht OÜ ühiseid kogemusi ja taipamisi arenguaastast, mis algas meeskonna teadlikust otsusest teha arenguhüpe ja olla valmis muutusteks. Arenguteekond sai võimalikuks tänu kodanikuühiskonna sihtkapitali (KÜSK) arenguhüppe programmile, mis on väärt võimalus ka sotsiaalvaldkonna organisatsioonidele. 

MTÜ Pesapuu on sotsiaal- ja töövaldkonnas tegutsenud aastast 2011. Meie asutuse üks edutegur on olnud meeskonna koolitused ja töötajate oskuste järjepidev täiendamine. Juba aastal 2018 osalesime KÜSK-i vabaühenduste arenguhüppe programmis. Tookord püüdsime muuta meie sisemisi tööprotsesse paremaks ja sujuvamaks. Tundsime, et sellest oli meie organisatsioonile kasu ja 2022. aasta sügisel olime täis tahet liikuda edasi.

Vajadused ja kogemused julgustavad astuma uusi samme

Avanemas oli uus taotlusvoor arenguhüppe jätkamiseks. Meie meeskond ja kliendibaas on viimastel aastatel järjest suurenenud. Lisandunud on ka uusi koostööpartnereid. See esitas järjest suuremaid nõudmisi kvaliteedile ja ühtse töömetoodika kasutamisele. Tundsime meeskonnaga vajadust ühtlustada oma „tööriistakasti“ ja olla paremad klienditöös. Seega oli eesmärk meil juba seatud ja 2022. aasta sügisel avanenud KÜSK-i vabaühenduste arenguhüpet toetav rahastusmeede ühtis sellega suurepäraselt. Toetust sai taotleda tegevuseks, mis suurendab organisatsiooni võimekust saavutada põhikirjalisi ja avalikest huvidest lähtuvaid eesmärke.

Tundsime meeskonnaga vajadust ühtlustada oma „tööriistakasti“ ja olla klienditöös paremad.

Pesapuu tegutsemise eesmärk on jõustada ja toetada raskesse olukorda sattunud inimesi, andes neile võimaluse oma elu kontrolli alla saada ning võimalikult iseseisvalt toime tulla. Teeme seda süsteemselt korraldatud ja kvaliteetsete teenuste kaudu, sh psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus ja toetavad teenused psüühilise erivajadusega inimestele. Lähtume iga kliendi vajadustest ja tema eluolu eripärast.

Meie meeskonnas on kogenud eksperdid. Töötame tõhusalt ja arendame ka tegevust, mis toob kasu kaugemas tulevikus. Peame oluliseks korrapäraseid kovisioone ja meeskonna tihedat koostööd.

KÜSK-i programm nägi ette, et arenguhüppe tulemusena peaks toimuma nähtav muutus organisatsiooni tööprotsessis, kommunikatsioonis, teenuste osutamises ja ühinguga seotud inimeste teadmistes, oskustes ning kogemustes. Oli selge, et see rahastusmeede sobib just meie vajadustega.

Iga okas loeb ehk kõik olid kaasas

Selleks et ühingud planeeriksid oma arenguhüppeid põhjalikult ja taotletud raha kasutamine annaks parima tulemuse, tuli enne üsna põhjalikult koos meeskonnaga vaadata, mis on seni saavutatud ja kuhu tahetakse edasi liikuda.

Organisatsiooniväline mentorlus ja supervisioon on sotsiaalvaldkonnas töötades üks oluline enesehoiu tegevus.

Meil tuli taotlusvormis selgelt kirjeldada senise tegevuse tulemust ja mõju ning teha arenguvajaduse põhjalik analüüs. MTÜ Pesapuu jaoks oli tähtis, et projekti ettevalmistusse oleks kaasatud kogu meeskond. Selleks korraldasime neli meeskonna koosolekut. Meeskonna liikmed tõid välja probleemid, mis nende hinnangul ühingu eesmärkide saavutamist takistasid. Koosolekutel koguti ettepanekud MTÜ arengusuundade seadmiseks ja nende saavutamiseks vajaliku arendava tegevuse kohta. Selle alusel koostasime tööplaani ja tegevuskava. Arenguvajaduse kindlakstegemisel juhindusime vabaühenduste käsiraamatust „Organisatsiooni arendamine“ ja Mati Söödi veebiseminarist „Teadlik organisatsiooni arendamine on üks olulisemaid juhi ülesandeid“.

Meeskond leidis, et oma arenguks ja teenuse kvaliteedi parendamiseks tuleks meie töös kasutusele võtta ühtne, inimesekeskne, terviklik ja paindlik töömetoodika. Tulemuslikkuse mõõtmiseks soovisime ka välja töötada ja kasutusele võtta uued näitajad, mis aitavad paremini hinnata meie klientide elukvaliteedi ja toimetuleku paranemist. Uskusime ise küll, et meie nõustajad ja tegevusjuhendajad teevad head tööd ja kliendid saavad mõjusat tuge ning liiguvad oma elus edasi. Siiski olime töö tulemuslikkuse hindamisel varem lähtunud pigem oma tunnetusest. Soovisime saada ühtset raamistikku ja uurida töö tulemuslikkust ka klientide küsitlemise teel saadud tagasiside kaudu ning numbriliselt hinnatavate näitajate alusel.

Klienditöös peame silmas ja mõtestame teadlikult suhte loomist, kohandumist, kohalolu ja kogukonnatööd, keskendume inimese unistustele ja hoiame lootust.

Taotluse esitamisel oli ka tingimus kaasata arenguekspert väljastpoolt oma organisatsiooni, kes nõustab ühingut kogu projekti vältel. Pesapuu valis arengueksperdiks Katrin Tsuimani. Ta oli just asutanud oma ettevõtte, mille eesmärk on toetada aitajaid ja teenuseosutajate meeskondi parema abi osutamisel. Koostöös arengueksperdiga mõtlesime läbi, milliseid täiendavaid tegevusi või teadmisi meeskond vajaks, et haavatavaid inimesi paremini toetada.

Soovist sai eesmärk ja tegevus algas

Selle tegevuse elluviimiseks ja oma organisatsiooni eesmärkide parimaks täitmiseks taotlesime rahastust ning saime positiivse otsuse. Arenguhüppe raames läbisime kogu meeskonnaga sotsiaalvaldkonnas tunnustatud taastumispõhimõtete metoodika CARe koolituse[1]. Seda metoodikat rakendades saab inimesega tegeleda kõigekülgselt ja toetada teda harjumuspärases keskkonnas. See sobib hästi tööks väga erinevate psühhosotsiaalselt haavatavate sihtrühmadega, et toetada inimesi nende elusihtide leidmisel ja saavutamisel.

Koos arengueksperdiga oleme välja töötanud projektile järgneva konkreetse tegevuskava, mille abil püsivad omandatud teadmised värsked ja neid rakendatakse iga päev.

Arenguekspert nõustas ja toetas meid, et uued teadmised ja oskused leiaks pikaajalise ning võimalikult efektiivse rakenduse meie töös. Arengueksperdi roll ja tugi meie arenguhüppe juures oli mitmekesine. Organisatsiooni tegevusele ja väärtustele toetudes pani arenguekspert kokku ning viis ellu arengu- ja koolitusprogrammi, mis tugevdas organisatsiooni väärtuste rakendamist meeskonna igapäevatöös. Programmi raames toimunud koolitused põhinesid Pesapuu väärtustel „Inimkesksus – teenuse kvaliteedi alustalad“, „Sõna loeb – keelekasutus aitajate töös“, „Vastutus – eesmärk ja enesekindlus muudavad elusid“, „Professionaalsus ja kogemus – miks on mõtet parandada andmete kogumist“ ja „Vähemalt üks samm – kuidas liigume edasi?“.

Arenguprogrammi viimasel päeval arutati tulevikuplaane ja unistusi. Foto: erakogu

Koolituste käigus omandati uusi teadmisi; mõtestati koos meeskonnaga oma keelekasutust, sh ametlikes töödokumentides; arutleti selle üle, mis on hea ja mis on halb abi; õpiti kasutama kogemuslugusid klienditöös. Vaatasime üle, kuidas edaspidi koguda tagasisidet nii, et selle abil saaks hinnata ka muutusi klientide elus ning teenuste pikemat mõju. Projekti lõpuks vaatasime meeskonnana edasi ning unistasime, millisena näeme tulevikus meie asutust.

Planeerisime raha ka meeskonna tööheaolu suurendavate meetmete tarbeks: arengueksperdil oli pädevus ja valmisolek toetada meie meeskonda ka korrakindlate individuaalsete mentorluse ja töönõustamise seanssidega.

Koos arengueksperdiga oleme välja töötanud projektile järgneva konkreetse tegevuskava, mille abil püsivad omandatud teadmised värsked ja neid rakendatakse iga päev.

Meie kasu: oleme endiselt kantud oma hüppest

Arenguprogrammi viimasel päeval vaatasime tagasi ja leidsime, et selle tulemusena oleme ühtsem meeskond. Saime meeskonnas paremini toimima meid endid kui inimesi ja meeskonna liikmeid toetava tööprotsessi, paranes omavaheline suhtlemine, oleme avatumad, arutame ja avaldame julgelt mõtteid, räägime oma vajadustest, oleme taastanud mitu unarusse jäänud traditsiooni. Koostöös tuge vajavate inimestega alustasime klubimaja tegevust Clubhouse Internationali metoodika põhimõtete alusel. Klubimaja metoodika toetab psüühikahäiretega inimesi, võimaldades neil koos käia ja ühiselt toimetada. Erinevalt tavalisest päevakeskustest ei ole eesmärgiks lihtsalt vaba aja sisustamine, vaid igal klubi liikmel on omad kindlad ülesanded. Selline koostegutsemine toetab osalejate taastumist ja parandab toimetulekut.

Klienditöös peame silmas ja mõtestame teadlikult suhte loomist, kohandumist, kohalolu ja kogukonnatööd, keskendume inimese unistustele ja hoiame lootust. Oleme tugevamad personaalse taastumise, haavatavuse, elukvaliteedi ja suhtlemisstrateegiate mõistmisel ning nende põhimõtete kasutamisel oma töös. Mõistame enda ja oma klientide tugevate külgede tähendust ning võimalusi kasutada neid inimese motiveerimisel ja arenguvõimaluste leidmisel.

Arenguhüppe väga praktiline tulemus on teenuse tulemuste ja mõju hindamise küsimustikud, mida täidavad nüüd kliendid. Nähtavalt või kuuldavalt on muutunud meie keelekasutus: lihtsad ja sildita sõnad, sh ka teadmine, mida jätta ütlemata. Nägime poolteise aasta jooksul, et jõuame klientideni paremini, nad on rahulolevamad ja võimekamad.

Organisatsiooni arenguprogramm aitas meie meeskonnal veelgi rohkem kokku kasvada.

Oleme valmis jätkama ja arendama oma tegevust veelgi kogukondlikumaks ning võrdset partnerlust loovaks. Koostöös arengueksperdiga on valmis kirjutatud ja esitatud meie järgmine projekt „Koos kogukonnaga taastumise nimel“.

Mis ja kuidas toetas tööheaolu?

Organisatsiooni arenguprogramm aitas meie meeskonnal veelgi rohkem kokku kasvada. Palju kasu oli sellest, et Katrin Tsuimani juhendusel saime läbi mõelda meeskonna väärtused ja seosed igapäevatööga. Saime selgemaks, mis vahe on tulemusel ja mõjul.

Saime teadlikumaks endast kui professionaalidest, kuidas saame toetada muudatuste tegemist teiste elus ja samal ajal hoida ka iseennast. Meie meeskond on teadlikum oma töös ja enesehoius.

Meeskonna juhina tunnen rõõmu, et saime kasutada arenguhüppe rahastust. Tegevuse strateegiline läbimõtlemine üheskoos, arengu planeerimine, töö tulemustest ja mõjust teadlik olemine, meeskonna kovisioonid, mentorlus ning supervisioon on tööheaolu olulised osad, toetavad meeskonnatööd ja parandavad teenuste kvaliteeti. 

Kommentaar

Katrin Tsuiman, Hea Abi Teejuht OÜ
täiskasvanute koolitaja, arengumentor, superviisor (väljaõppes)

Tunnustust väärib, et Pesapuu meeskond planeeris oma arenguprogrammi rahastuse ka enesehoiuks. Töö inimestega on katsumusterohke. Uue inimkeskse töömeetodi rakendamine on päris suur muutus senises tööpraktikas ja see võib tekitada meeskonnas segadust. Ka töötajate isikliku elu küsimused mõjutavad nende igapäevatööd. Seega toetasid individuaalsed supervisioonid ja mentorluskohtumised nii muutuste elluviimist kui ka töötajate tööheaolu. 

Organisatsiooniväline mentorlus ja supervisioon on sotsiaalvaldkonnas töötades üks oluline enesehoiu tegevus. Oli rõõm näha, et esialgne võõristus eneserefleksiooni ja -analüüsi suhtes ületati ning kõik individuaalsed kohtumised kasutati sisukalt ära. Arenguprogramm kestis poolteist aastat ja selle jooksul harjuti olulise, kuid töötajate jaoks uue enesehoiu võimalusega – individuaalse mentorluse ja töönõustamisega.

Individuaalsed kohtumised arengunõustajaga kasvatasid meeskonna liikmetes teadlikkust endast kui peamisest töövahendist inimeste toetamisel. Kohtumistel uurisime tööpraktikat, uskumusi, hoiakuid ja väärtusi, osalejad said teadlikeks oma isiklikest ressurssidest ja oma eluteel kujundatud professionaalse töötaja narratiividest. Avastati isiklikke mustreid, eneserefleksiooni käigus kasvas teadlikkus oma õpikogemustest ja arengukohtadest.

Viimast arenduspäeva  alustasime Pesapuu „ilmateatega“. Tore oli, et meeskond kasutas oma meeleolu ja enesetunde kirjeldamiseks sõnu „rahulolu“, „sisemine rahu“, „rahulik“, „teadlik valik“.